← Eesti

4-23-1786/32

4-23-1786 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. september 2023, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-23-1786 Kohtukoosseis Inna Ombler, Elina Elkind ja Julia Katškovskaja Väärteoasi Vaidlustatud kohtulahend Nikolai Bondarenko (ik. 38311240240) väärteoasi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi. Harju Maakohtu
  2. juuni
  3. a kohtuotsus, millega tunnistati Nikolai Bondarenko süüdi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 lg 1 järgi ja karistati 7-päevase arestiga. Apellatsiooni esitaja Menetlusalune isik Nikolai Bondarenko RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  4. juuni
  5. a otsus väärteoasjas nr 4-23-1786 muutmata ja esitatud apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. Politsei- ja Piirivalveamet esitas
  7. juunil 2023 Harju Maakohtule arutamiseks väärteoasja 2315,23,002427 materjalid. Nikolai Bondarenkole heidetakse ette seda, et ta
  8. aprillil 2023 kell 22:48 Tallinnas xxx maja juures omas ebaseaduslikult narkootilist või psühhotroopset ainet kahe süstla sees, mis olid paigutatud sõiduauto Audi (XXXXXX) juhipoolsesse uksetaskusse. Oma tegevusega rikkus Nikolai Bondarenko NPALS § 3 lg 1 nõudeid, mis on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi. 1

(4)4-23-1786
  1. Harju Maakohtu 21.juuni 2023 otsusega tunnistati Nikolai Bondarenko süüdi NPALS § 151 lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks seitsmepäevane arest, mis tuleb tal ära kanda pärast kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX mõistetava vangistuse ärakandmist või pärast vahi alt vabanemist. 2.1 Maakohus luges tõendatuks Nikolai Bondareko poolt väärteoprotokollis toodud narkootilise aine amfetamiini omamise. Nikolai Bondarenko ei omanud amfetamiini NPALS § 3 lg-le 1 märgitud lubatavusklausli alusel. Seega rikkus Nikolai Bondarenko NPALS § 3 lg 1 sätestatud keeldu ning pani sellega toime NPALS § 151 lg 1 ettenähtud väärteo. Menetlusaluse isiku süüd ja tema teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. 2.2 Karistuse mõistmisel arvestas maakohus Nikolai Bondarenko poolt samalaadsete rikkumiste toimepanemise tihedust ja järjepidevust ning varasemalt mõistetud rahatrahvide tasumata jätmist. Maakohus leidis, et Nikolai Bondarenkot tuleb toimepandud rikkumise eest karistada arestiga sanktsiooni alumises neljandikus. 2.3 Maakohus ei näinud võimalust asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga, kuna selline asenduskaristus on süüdlasele varasema,
  2. aprilli
  3. a otsusega, juba määratud ja töötunnid on senini tegemata. Süüdlane on järjekordse süüteo toimepanemises kahtlustatavana vahistatud, mistõttu ei ole üldkasuliku töö tundide sooritamine lähimal ajal võimalik. Kohtule teadaolevalt on Nikolai Bondarenko võetud Harju Maakohtu 2.juuni 2023 määruse nr 1-23-3553 alusel vahi alla kahtlustatuna KarS § 4231 järgi kvalifitseeritavas kuriteos (kriminaalasi nr XXXXXXXXXXX). Karistusregistri andmebaasist nähtuvalt on teda varasemalt Harju Maakohtu
  4. märtsi 2023 otsusega nr 1-23-1280 karistatud vangistusega seitse kuud, millest 6 kuud 28 päeva tingimisi kaheaastase katseajaga. Seega on võimalik, et isikut karistatakse uue teo toimepanemise eest vangistusega ning liitkaristuse tulemusel viibib süüdlane ka aasta pärast kinnipidamisasutuses. Väärteomenetluse seadustiku § 203 lg 5 järgi ei pöörata otsust täitmisele, kui on möödunud üheaastane tähtaeg ning kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. 2.4 Maakohus mõistis VTMS § 111 p 8 alusel menetlusaluselt isikult välja menetluskulud, milleks oli käesolevas asjas riiklikul ekspertiisiasutusel narkootilise aine ekspertiisi tegemisega seotud kulu 84 eurot. Kulu oli vajalik süüteokoosseisu tuvastamiseks, see on põhjendatud ning kohus mõistis Nikolai Bondarenkolt nimetatud summa riigituludesse. Asitõendina ekspertiisiasutuse poolt tagastatud kaks süstalt, mis olid süüteo toimepanemise vahenditeks, määras maakohus konfiskeerimisele pärast kohtuotsuse jõustumist (KarS § 83 lg 1) ning hävitamisel kui väärtusetud esemed (KrMS § 126 lg 3 p 4). Süüdlaselt ära võetud narkootiline aine jäeti hoiule Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti (KarS § 83 lg 4, NPALS § 7 lg 3).
  5. Nikolai Bondarenko esitas
  6. juulil 2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni, milles ei nõustu maakohtu poolt temale mõistetud 7-päevase arestiga ning palub see asendada üldkasuliku tööga, kuna ta juba kannab karistust eelneva süüteo eest. Aresti kandmisele asumise tõttu kaotaks ta töökoha. Samuti ei nõustu ta temalt välja mõistetud 84-eurose ekspertiisi tasuga. Ringkonnakohtule täiendavalt esitatud taotlustes palub Nikolai Bondarenko jätkuvalt asendada temale mõistetud arest üldkasuliku tööga ja liita see kokkuleppes kriminaalasjas mõistetava karistusega. Ka leiab Nikolai Bondarenko, et kuna ta ise tunnistas kohe, et süstaldes on amfetamiin, ei olnud ekspertiisi tegemine vajalik ning ekspertiisikulu väljamõistmisega ta ei nõustu. 2
(4)4-23-1786
  1. Tallinna Ringkonnakohus jättis
  2. augusti
  3. a määrusega Nikolai Bondarenko apellatsiooni käiguta selles esinevate puuduste tõttu ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
  4. Nikolai Bondarenko kõrvaldas ringkonnakohtu poolt märgitud puudused, märkides, et ta ei soovi asja arutamist suulises menetlused vaid soovib kirjalikku asja menetlemist. Samuti märkis ta, et kaitsjat asja arutamiseks ei soovi. Täiendavas taotluses palub Nikolai Bondarenko määrata täpne kuupäev, millal ta peab aresti asuma kandma kui ringkonnakohus temale maakohtu poolt mõistetud aresti üldkasuliku tööga ei asenda. Nimelt töötab ta Soomes ning ei soovi probleeme politseiga kui teda taga hakatakse otsima. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  5. Kohtukolleegium leiab, et apellatsioonkaebuses ei ole esitatud argumente, mis tingiks maakohtu seadusliku ja põhjendatud otsuse tühistamise.
  6. Riigikohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama asja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisus, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (RKKKo nr 3-1-1-23-11, p 18; 3-1-1-14-14, p 718 ja 116-6115/67, p 28). Apellatsioonkaebuses ei vaidlusta Nikolai Bondarenko süüdi tunnistamist NPALS § 15 1 lg 1 järgi, samuti ei vaidle ta sisuliselt vastu temale mõistetud 7-päevasele aresti määrale. Apellatsioonkaebuses ja ringkonnakohtule esitatud taotlustes, mis jäävad apellatsiooni esitamise tähtaja sisse, palub Nikolai Bondarenko temale mõistetud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kuivõrd VTMS § 146 lg 2 kohaselt arutab ringkonnakohus väärteoasja esitatud kaebuse piires, siis annab ringkonnakohus hinnangu järgnevalt sellele, kas on põhjendatud Nikolai Bondarenkole mõistetud aresti asendamine üldkasuliku tööga. 7.1 Karistuse mõistmisel KarS § 56 lg 1 kohaselt tuleb arvestada isiku süüd, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seda on maakohus ka teinud. Maakohus on arvestanud, et menetlusalust isikut on korduvalt liiklussüütegude ja narkootikumidega seotud rikkumiste eest karistatud trahvidega, mis on jäänud tasumata. Seetõttu leidis maakohus õigesti, et Nikolai Bondarenkot tuleb karistada arestiga. 7.2 Ringkonnakohtu hinnangul asus maakohus põhjendatult ka seisukohale, et mõistetud aresti ei ole võimalik asendada üldkasuliku tööga, kuna Nikolai Bondarenkole oli juba Harju Maakohtu
  7. aprilli 2023 otsusega nr 4-23-875 asendatud 15-päevane arest üldkasuliku tööga. Kuni Nikolai Bondarenko vahistamiseni, so
  8. juunini 2023, kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX, ta üldkasuliku töö tunde ära ei teinud. Käesoleva rikkumise pani Nikolai Bondarenko küll toime enne
  9. aprilli 2023 süüdimõistmist teise väärteo toimepanemise eest, kuid menetlus käis juba varem ning kohtulikule arutamisele määrati asi
  10. märtsil 2023, ehk seega Nikolai Bondarenko oli teadlik tema suhtes läbiviidavast kohtumenetlusest, kuid jätkas sellegipoolest uute süütegude toimepanemist. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et Nikolai Bondarenko suhtes läbiviidavas kriminaalmenetluses heidetakse talle ette
  11. juunil 2023 toimepandud rikkumist. Sellest saab järeldada, et Nikolai Bondarenko ei ole suutnud senini toimepandud rikkumistest ega temale mõistetud karistustest järeldusi teha. 7.3 Karistuse mõistmisel tuleb arvestada eri- ja üldpreventiivsete eesmärkidega, st mõistetav karistus peaks omama süüdimõistetule sellist mõju, et ta edaspidi hoiduks rikkumiste toimepanemisest. Üldkasuliku töö näol on tegemist sellise vabadusekaotuse alternatiiviga, mille kohaldamata jätmise puhul tuleb isikul asuda reaalset vabadusekaotust kandma. Üldkasulik tööga 3
(4)4-23-1786 aresti asendamine on reaalse vabadusekaotuse vältimise viimane võimalus (RKKK 3-1-1-9906). Sellise võimaluse andis kohus Nikolai Bondarenkole juba
  1. aprilli 2023 otsusega 15päevase aresti asendamisel üldkasuliku tööga. Üldkasuliku töö tunde ta sooritanud ei ole. Samas heidetakse talle ette juba uute süütegude toimepanemist. Seega ei ole võimalik järeldada, et aresti asendamine üldkasuliku tööga oleks mõjutanud teda hoiduma uute rikkumiste toimepanemisest. Järelikult aresti asendamine üldkasuliku tööga eripreventiivset mõju ei avaldanud ega oma eesmärki ei täitnud. Kui isik olenemata temale antud nn viimasest võimalusest jätkab rikkumiste toimepanemist, on põhjendatud järeldus, et aresti asendamine üldkasuliku tööga ei ole efektiivne, mõjutamaks isikut uute rikkumiste toimepanemisest hoiduma. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus täielikult maakohtuga, et Nikolai Bondarenko suhtes ei ole põhjendatud aresti asendamine üldkasuliku tööga. Kohtukolleegium leiab, et Nikolai Bondarenko puhul on karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke võimalik saavutada üksnes reaalse aresti kandmisega.
  2. Möönda saab, et aresti kandmine võib omada teatavat negatiivset mõju süüdlasele ning ta võib seetõttu töökoha kaotada, kuid märkimata ei saa jätta seda, et Nikolai Bondarenko viibis juba apellatsiooni esitamise ajal vahi all ning töökoha kaotas ta ilmselt vahi all viibimise tõttu, mitte 7päevast aresti kandma asudes. Lisaks tuleb märkida ka seda, et süüteo eest mõistetud karistus ei peagi isikule mugav olema.
  3. Nikolai Bondarenko ei nõustu temalt välja mõistetud ekspertiisikuluga. Leiab, et see oli ebavajalik, kuna ta ise tunnistas, et süstaldes oli amfetamiin. Nikolai Bondarenko etteheited ekspertiisi korraldamise ebavajalikkuses, on ainetud. Kohtuvälisel menetlejal on õigus tõendamisvajadusest lähtuvalt määrata määruse alusel ekspertiisi korraldamine. Seda on eriasjade uurija ka
  4. aprilli 2023 määrusega teinud, märkides, et asjaolude väljaselgitamiseks tuleb kasutada eriteadmisi. Seejuures ei kummuta sellise vajaduse olemasolu menetlusaluse isiku süü omaksvõtt või ütlused selle kohta mis ainega on tegemist. Ekspertiisiga tuvastatust selgub vaieldamatult millise ainega on tegemist ning lisaks see, kas tegemist on suure või väikese narkootilise või psühhotroopse aine kogusega, mis omakorda määrab ära kas menetlusaluse isiku teos on väärteo või kuriteo tunnused. Maakohus tuvastas, et kulu oli vajalik süüteokoosseisu tuvastamiseks ning ringkonnakohus nõustub, et see on põhjendatud.
  5. Nikolai Bondarenko on taotlenud kindlaks määrata päev, millal ta peaks minema aresti kandma. Maakohus on vaidlusaluse otsuse resolutsiooni punktis 2 märkinud, et Nikolai Bondarenkol tuleb arest ära kanda pärast kriminaalasja nr XXXXXXXXXXX mõistetava vangistuse ärakandmist või pärast vahi alt vabanemist. Ringkonnakohtule teadaolevalt tagastas Harju Maakohus
  6. augustil 2023 kokkuleppemenetluses kohtule saadetud asjas nr X-XX-XXXX/ XXXXXXXXXXX kriminaaltoimiku prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning
  7. augustil 2023 vabanes Nikolai Bondarenko vahi alt. VTMS § 205 lg 2 kohaselt saadab aresti täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistust kandma minema.
  8. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
  9. juuni
  10. a otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.