← Eesti

2-23-106882/9

Obsah (5)§ 144§ 146§ 147§ 158§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-106882 Tsiviilasi Aktiva Finance Gro

) § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.

§ 144

kohaselt koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud.

  1. Riigikohus on selgitanud, et aegumise kohta tehtud vaheotsuse eeldusena tuleb kohtul hagi aegumise tähtaja kontrollimiseks kvalifitseerida pooltevaheline õigussuhe (RKTKo 01.10.2008, 3-21-63-08, p 14). Seega kvalifitseerib kohus esmalt pooltevahelise võlasuhte. Hageja on esitanud kostja vastu tarbijakrediidilepingust (võlaõigusseaduse, VÕS § 396 lg 1, § 402 lg 1) ehk tehingust tuleneva rahalise nõude, mille rahuldamine on võimalik vastavalt VÕS § 108 lg-le
  2. Kohtu hinnangul on hageja pooltevahelise võlasuhte klassifitseerinud õigesti - tegemist on tarbijakrediidilepingust tuleneva lepingujärgse võlasuhtega. Poolte vahel on tulenevalt lepingu ülesütlemisest VÕS § 189 lgst 1 tulenev lepingu tagasitäitmise võlasuhe. Kohus ei võta käesolevas otsuses seisukohta sellise nõude rahuldamise eelduste täitmise kohta.
  3. Kohus on seisukohal, et hageja esitatud nõudele kohaldub

§ 146

lg 1, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat.

§ 147

lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  1. Kohus tuvastab hageja esitatud asjaoludele ja tõenditele tuginedes, et nõude aluseks olev laenuleping öeldi üles
  2. juunil 2018, millest alates oli laenuandjal nõuda laenulepingust tuleneva kohustuse täies ulatuses täitmist.

§ 147

lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates

  1. juunist 2018 ning tehingust tuleneva nõude kolme aastane aegumistähtaeg saabus
  2. juunil
  4. Sõltumata sellest, kas menetlusosaline sellele sõnaselgelt tugineb, peab kohus aegumist kohaldades kontrollima poolte menetluses esitatud asjaolude alusel ka aegumise katkemise või peatumise võimalusi (vt RKTKo 7.12.2007, 3-2-1-116-07, p 16). 13.

§ 158

lg 1 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos (

§ 158lg 2).

Hagiavalduse kohaselt tasus P. K. hagejale pärast nõude loovutamist 240 eurot. Hageja ei ole vaatamata kohtu antud tähtajale aegumisega seotud asjaolude esitamiseks tagasimaksete tegemise aega täpsustanud ega tõendanud, seetõttu ei ole kohtul võimalik tuvastada nõude aegumise katkemist.

  1. TsMS § 160 lg 1 sätestab, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Nimetatud sätte lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses.
  2. Kohus loeb hagi kohtusse esitamise ajaks maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise
  3. veebruaril
  4. Hagi esitati seega peale nõude aegumise tähtaja möödumist. Kuna hageja põhinõue on aegunud ja selle sissenõudmist ei saa hageja enam nõuda, siis on ühtlasi aegunud kõrvalkohustustest tulenevad nõuded (

§ 144). 16.

Riigikohus on tsiviilasja 3-2-1-92-02 punktis 19 selgitanud: „Eesti õiguse hagi aegumise sätete edaspidise ühetaolise kohaldamise huvides peab kolleegium vajalikuks märkida, et vaidlustes, kus 3

(4)2-23-106882 üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kuna aegumise tagajärjel kaotab isik

§ 142

lg 1 alusel nagunii õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist, siis võimaldab eelnev põhimõte protsessiökonoomiast lähtuvalt kokku hoida aega ja kulutusi ning on kooskõlas TsMS §-s 3 sätestatud asja võimalikult kiire ja õige lahendamise põhimõttega.“

  1. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja vastu on aegumise tõttu lõppenud ja hagi ei kuulu rahuldamisele. Kuna kohus leiab, et hageja nõue on aegunud, teeb kohus TsMS § 449 lg 3 alusel asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus teeb otsuse hageja kahjuks, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole menetluses osalenud, mistõttu ei ole kostja menetluskulusid kandnud.
  3. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.