Prokurör Diana Helila Süüdistatav Karel Kadarik – isikukood 39708141537, elukoht xxx (viibib vahistatuna XXX), emakeel eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, xxxharidus, töökoht xxx, e-post xxx, tõkend vahistamine, varem kriminaalkorras karistatud. Kaitsja Leelo Viil RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Karel Kadarik
Süüdi tunnistada Karel Kadarik
lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 10 kuud.
lg 1 alusel suurendada üksikkaristustest raskemat ja mõista liitkaristuseks vangistus 2 aastat.
lg 2 alusel määrata koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 kuud.
lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg koheselt kandmisele kuuluva karistusaja hulka. Lugeda koheselt kandmisele kuuluva karistusaja alguseks 18.03.2023.
ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata osaliselt, so 1 aasta 6 kuud vangistust, täitmisele kui Karel Kadarik ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks
elab aadressil xxx; 2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7. ei tarvita alkoholi; 8. allub alkoholi võõrutusravile; 9. osaleb kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis.
lg 1 alusel määrata Karel Kadarik katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Karel Kadariku suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel või kohtuotsuse jõustumisel, sõltuvalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Välja mõista Karel Kadarikult KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 1299.60 eurot riigituludesse. Kohustada Karel Kadarikku tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 198.92 eurot. Menetluskulud, kogusummas 2387.10 eurot, tasuda igakuiste maksetena Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is või EE957700771001523585 AS-is LHV Pank. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistus on kehtiv, sest 23.11.2017 ja 15.10.2019 Harju maakohtu otsustega moodustati liitkaristus lähtuvalt
lg 2 ning 26.10.2021 vabanes isik kinnipidamisasutusest pärast karistuse kandmist), uuesti 18.03.2023 kella 03.30 ajal, viibides Keilas Keskväljakul 10 asuvas baaris Keskväljak, tõukas Karel Kadarik turvameest Yt jõuliselt õlgadest, mistõttu Yle appi tõtanud Q surus Karel Kadarikku pikali maha. Olles pikali maas võttis Karel Kadarik Y kaela enda haardesse ning väänas seda jõuliselt, millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja suu limaskestale vigastuse. Samuti hammustas Karel Kadarik Q (Q) vasaku käe keskmisest ja nimeta sõrmest, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: sõrmede kontusiooni ilma küünevigastuseta ja keskmisel sõrmel ca 1.cm-pikkuse haava. Seega Karel Kadarik teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, mis on toime pandud korduvalt, pani toime
Karel Kadarikku süüdistatakse selles, et tema, olles 23.11.2017 karistatud Harju maakohtu poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest (karistus on kehtiv, sest 23.11.2017 ja 15.10.2019 Harju maakohtu otsustega moodustati liitkaristus lähtuvalt
lg 2 ning 26.10.2021 isik vabanes kinnipidamisasutusest pärast karistuse kandmist), uuesti, 18.03.2023 kella 03.40 ajal viibides Keilas Keskväljakul 10 asuva baari Keskväljak juures ja olles alkoholijoobes, kasutas Karel Kadarik vägivalda enda kinnipidamise käigus ametikohustusi täitnud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse planeerimise ja eriettevalmistuse talituse eriettevalmistuse grupi instruktori (politseiametnik) Xi suhtes. Nimelt, Karel Kadariku politseibussi paigutamisel lõi Karel Kadarik politseiametnikku Xi ühel korral parema jalaga kaela piirkonda ja ühel korral vasaku jalaga vasaku näo piirkonda. Oma tegevusega põhjustas Karel Kadarik Xle füüsilist valu ja tekitas tervisekahjustused - silmalau ja silmaümbruse lahtise haava, põse ja temporomandibulaarse piirkonna lahtise haava ja pindmise kaelavigastuse. 17.08.2022 nr 1.9-2.5/301p Põhja prefektuuri prefekti käskkirjaga on X politseiametnikuna üle viidud Lääne – Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrulligrupi V patrullpolitseiniku ametikohalt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo operatiivkeskuse planeerimise ja eriettevalmistuse talituse eriettevalmistuse grupi instruktori ametikohale. Seega Karel Kadarik vägivalla kasutamisega võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuse täitmisega, mis on toime pandud korduvalt, pani toime
3 Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatava Karel Kadariku, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 05.09.2023 sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Karel Kadariku süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 2 p 3 järgi vangistusega 10 kuud ning
lg 2 p 3 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud.
lg 1 alusel mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristus 2 aastat vangistust. Lähtuvalt
lg 1 ja 3 kuulub mõistetud vangistusest koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud 1 aasta ja 6 kuud vangistust jätta täitmisele pööramata, kui Karel Kadarik ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale katseajaks pandud kontrollnõudeid lähtuvalt
lg 1: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast Eesti territooriumi piires lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
lg 2 p 2 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal alluma alkoholi võõrutusravile.
lg 2 p 8 alusel määrata Karel Kadarikule lisakohustuseks käitumiskontrolli ajal osalemine kriminaalhooldaja poolt valitud sotsiaalprogrammis. Lähtuvalt
lg 1 koheselt lugeda koheselt ärakantava karistuse alguseks 18.03.2023, mil Karel Kadarik oli kahtlustatavana kinni peetud. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1, otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid CD- ja DVD-plaadid (kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 1087,50 eurot ning KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 1299.60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet 4 kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.