) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Kohus selgitas samuti, et tagajärjed nii hagist loobumise kui ka kompromissi puhul on samad – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Kohus juhtis avaldaja tähelepanu asjaolule, et mõlemal juhul, nii kompromissi kui ka hagist loobumise avalduse esitamisel, tuleb kohtul otsustada ka menetluskulude jaotus. Eelduslikult pooltel ei ole tekkinud veel lepingulise esindaja kulusid, seega jääb üles üksnes küsimus, kelle kanda jääb pool riigilõivust, mida kohus ei saa tagastada.
) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 7. Avaldaja on kohtule esitanud nii avalduse hagist loobumiseks kui ka kompromisslepingu. Kohus on avaldajale selgitanud, et tagajärjed nii hagist loobumise kui ka kompromissi puhul on samad – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (
). Kohtu hinnangul, kuna avaldaja on avaldanud soovi avaldusest loobuda, millel on samad tagajärjed kompromissi kinnitamisega, võtab kohus vastu avaldaja loobumise ja lõpetab menetluse, mistõttu puudub vajadus kompromissi kinnitamiseks. Kompromissilepingus ei olnud kokku lepitud kohustustes, milleks oleks vaja täitedokumenti. 8. Kohus leiab, et avaldusest loobumine on põhjendatud, see ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi, mistõttu tuleb loobumine vastu võtta ja lõpetada menetlus X avalduses Y vastu kahjuhüvitise väljamõistmiseks. 2
ei saa hageja, juhul, kui menetlus on lõpetatud, uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10. Arvestades, et avaldaja oli nõus, et menetluskulud jäävad tema kanda ega nõua menetluskulude kindlaksmääramist kohtult jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda menetluskulusid kindlaksmääramata. Puudutatud isik on avaldanud soovi lõpetada menetlus kompromissiga ega ole menetluskulude osas eraldi taotlust esitanud. Puudutatud isik ei ole ka menetluses osalenud nähtava esindaja kaudu. 11.
lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist.
lg 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud juhul arvatakse tagastatavast summast maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Avaldaja on avalduselt tasunud riigilõivu summas 250 eurot. Avaldaja oleks pidanud tasuma riigilõivu 50 eurot (RLS § 59 lg 5). Kuna avaldaja on hagist loobunud, kuulub poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamise taotlus rahuldamisele. Ülejäänud tuleb tagastada, kuivõrd riigilõivu on tasutud enam kui oleks olnud vaja. Eeltoodust tulenevalt tuleb
lg 2 p 1-2 alusel avaldajale tagastada riigilõiv summas 225 eurot ja kanda see vastavalt avaldaja soovile avaldaja kontole. (allkirjastatud digitaalselt) Maarja-Liis Lall kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.