← Eesti

1-16-4879/9

Obsah (5)§ 75§ 200§ 61§ 68§ 74

1 Kriminaalasi nr 1-16-4879 KOHTUMÄÄRUS 03. novembril 2016 Viru Maakohtu kohtunik Heli Väinaste Rakvere kohtumajas kirjalikus menetluses läbi vaadanud Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esin

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse määramiseks, t e g i k i n d l a k s: Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 1-16-4879 02.06.2016 tunnistati U.I süüdi

§ 200

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja

§ 61

lg 1 sätteid kohaldades mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg 11.-12.03.2016, s.o 2 päeva ja 26.05.-02.06.2016, s.o 8 päeva, s.o kokku 10 päeva karistusaja hulka. U.I jääb kanda 11 (üksteist) kuud 20 (kakskümmend) päeva vangistust.

§ 74

alusel jäeti vangistus tingimisi kohaldamata ja määrati katseajaks 1 aasta 6 kuud. Katseajaks allutati U.I kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati katseajal järgima

§ 75

lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 alusel kohustati U.I katseajal mitte tarvitama alkoholi.

Katseaja alguseks loeti 02.06.2016. Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametnikult Merli Tammi-Jõeveerelt saabus kohtule 26.10.2016 erakorraline ettekanne U.I-le määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra ning temale

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse määramiseks osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, sest U.I on rikkunud kohtu poolt määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Esitatud erakorralisest ettekandest nähtub, et 30.09.2016 saabus kriminaalhooldusametnikule teade PPA vanemkomissar A. Klasbergilt, et 26.09.2016 kell 21.17 on aadressil xxxx registreeritud juhtum, kus kriminaalhooldusalune U.I (ik XXX) tülitas ja ajas majast 2 välja teatajat ning oli agressiivne. Patrullpolitseinikud Sander Urbas ja Eliise Niin on tuvastanud kriminaalhooldusalusel alkoholijoobe väliste tunnuste põhjal, sest isik keeldus alkomeetrisse puhumast ja protokolli allkirjastamast. Tegemist on kolmanda fikseeritud rikkumisega katseaja jooksul. 19.10.2016 võetud seletuses väitis hooldusalune, et tema ei ole 26.09.2016 xxxx talus viibinud. Esmakohtumine kriminaalhooldusametnikul hooldusalusega toimus 30.06.2016. Registreerimiskohustust on isik täitnud nõuetekohaselt. Katseajal on hooldusalune korduvalt rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. 19.08.2016 toimunud korralisel registreerimisel tunnistas hooldusalune U.I ametnikule, et oli 06.08.2016 tarvitanud alkoholi. Hooldusalune kirjutas selle kohta ka kirjaliku seletuse, et ootas bussijaamas bussi, kui politsei tuli ja puhuma pani. Koostati väärteoprotokoll. Politsei edastas ametnikule ka indikaatorvahendi kasutamise protokolli, milles on fikseeritud alkoholijoove 1,36 mg/l kohta. Ametnik koostas kirjaliku hoiatuse. 31.08.2016 saabus ametnikule teade vanemkomissar A. Klasbergilt, et 30.08.2016 kell 20.15 on aadressil xxxx registreeritud juhtum, kus kriminaalhooldusalune U.I tülitas teatajat, käis ümber maja ja oli agressiivne. Patrullpolitseinikud Reimo Nõmme ja Ragnar Randviir on tuvastanud kriminaalhooldusalusel alkoholijoobe 1,05 mg/l kohta väljahingatavas õhus. U.I ei allkirjastanud protokolli. Ametnik koostas kirjaliku hoiatuse. Hooldusalusega on arutletud alkoholi tarvitamise põhjuste ja tagajärgede teemal. U.I tunnistab probleemi ning on valmis sellega tegelema, kuna soovib karistust kanda vabaduses. Kriminaalhooldusametnik lähtus kohtule ettepanekuid tehes asjaoludest, et U.I tunnistab alkoholiprobleemi ning nõustub sellega tegelema sotsiaalprogrammi abil. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata, kui käesoleva paragrahvi lõikest 3 ei tulene teisiti.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

§ 75

lg 3 kohaselt võib kohus kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi või panna süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule. Kohus leiab, et Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveere erakorraline ettekanne U.I-le määratud katseaja pikendamiseks 3 kuu võrra ja temale katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendava kohustuse määramiseks osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening, on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, sest U.I on taaskord rikkunud temale

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust katseajal mitte tarvitada alkoholi.

30.09.2016 saabus kriminaalhooldusametnikule teade PPA vanemkomissar A. Klasbergilt, et 26.09.2016 kell 21.17 on aadressil xxxx registreeritud juhtum, kus kriminaalhooldusalune U.I (ik XXX) tülitas ja ajas majast välja teatajat ning oli agressiivne. Patrullpolitseinikud Sander Urbas ja Eliise Niin on tuvastanud kriminaalhooldusalusel alkoholijoobe väliste tunnuste põhjal. Kohus arvestab erakorralist ettekannet rahuldades asjaoluga, et kummagi varasema analoogse rikkumise kohta on kriminaalhooldusametnik koostanud U.I-le kirjaliku hoiatuse, kuid nendest ta enda jaoks vajalikke järeldusi ei ole teinud. U.I tunnistab probleemi alkoholiga ning on nõus sellega tegelema sotsiaalprogrammi abil, mis näitab 3 omakorda seda, et tal on motivatsioon ja ta on valmis tegema jõupingutusi selleks, et mõistetud karistus ära kanda vabaduses. Täiendav katseaeg peaks kohtu hinnangul andma hooldusalusele võimaluse näidata seda, et ta siiski on võimeline lisaks kontrollnõuete järgimisele täitma ka talle määratud kohustusi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 74lg 4, 75 lg 3; Kr

MS § 387, 427, 432 kohus m ä ä r a s: Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Merli Tammi-Jõeveere erakorraline ettekanne 26.10.2016 rahuldada. Pikendada U.I ’ule (isikukood XXX, elukoht xxxx) Viru Maakohtu kohtuotsusega nr 116-4879 02.06.2016 määratud 1 aasta 6 kuu pikkust katseaega 3 kuu võrra. Määrata U.I ’ule katseajaks

§ 75

lg 2 p 8 alusel täiendavaks kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis Eluviisitreening. Määruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.