Obsah (4)

§ 175§ 180§ 432§ 426

1 Kriminaalasi nr 1-18-630 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 03. oktoober 2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-630 Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär

§ 175

lg 1 p 4 alusel välja mõista K.P-lt menetluskuluna kaitsjatasu 90 (üheksakümmend) eurot riigituludesse v. -adv. Margus Viira poolt osutatud õigusabi eest.

§ 180lg 3 ja Kar

S § 66 lg 3 alusel võimaldada K.P tasuda kaitsjatasu ositi 3 kuu jooksul, tasudes alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust igakuiselt 30 eurot. Menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank nr EE351010052031000004, Swedbank nr EE502200221014193355 või Luminor Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700005110 ning selgitus: „K.P , 1-18-630, kaitsjatasu osamakse“. Kui kaitsjatasu osamakse ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse otsus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 06.08.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.P elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 3 K.P kannab käesoleval ajal Viru Maakohtu 25.01.2018 kohtuotsusega nr 1-18-630 mõistetud karistust, mille kohaselt ta tunnistati süüdi KarS § 329 järgi ja karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust. K.P tunnistati süüdi KarS § 424 (alates 01.11.2017 kvalifitseeritav KarS § 424 lg 2) järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud karistuse, s.o 11 kuud 29 päeva vangistust võrra ja K.P liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 27.11.
2. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, vanglas viibib ta neljandat korda. Vägivaldsuse raskusaste on vähenenud. Varasemalt on isik toime pannud vargusi, väljapressimise, avaliku korra raske rikkumise, korduvalt juhtinud mootorsõidukit, olles joobes ja ilma juhtimisõiguseta. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Ajavahemikul 11.01.-10.02.2018 töötas kinnipeetav majandustöödel koristajana ning alates 20.02.2018 töötab ta majandustöödel köögitöölisena. Isik on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, kus käis hea meelega kõikides tundides, olles motiveeritud oma käitumist muutma. Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 10 kuud ning kanda jääb tal veel enam kui 1 aasta 2 kuud vangistust. Võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral koos elektroonilise valve kohustusega on K.P võimalus elama asuda aadressile xxxx. Tegemist on 1-toalise keskküttega korteriga, mis kuulub isiku õele M P, kes on andnud nõusoleku selle kohta, et K.P saab antud pinnale elama asuda. Isik elas antud pinnal ka enne vangistust. Antud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Alaealisena pani isik toime rikkumisi, mistõttu kandis karistust alaealiste vanglas xxxx. Isikul on põhiharidus, mille on omandanud xxxx. Kinnipeetav ei soovi vanglas õppima asuda, kuna prioriteet on töötamine, et saada sissetulekut. K.P töötas enne vangistust xxxx OÜ-s polsterdajana. Isiku ema Ü P sõnul on poja tööleping ajutiselt peatatud vangistuses viibimise ajaks ning isikut oodatakse peale vanglast vabanemist tagasi tööle. Isiku ema töötab ka ise xxxx OÜ-s. Samuti on K.P-le määratud töövõimetuspension. Ema sõnul on isiku lähedased nõus teda võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral aitama ka materiaalselt, kui selleks peaks vajadus tekkima. Kinnipeetava sissetulek oli piisav ja stabiilne, kuid teatud osa palgast läks kohtutäituritele. Varasemalt töötas isik xxxx ja tegi bituumenkatuseid. Isikul on pikaajaline kogemus sellel alal. xxxx pidi ta ära tulema peale seda, kui määrati kriminaalhooldusele. Peale vabanemist läheb isik firmasse xxxx OÜ tagasi tööle. Kui hiljem saab kriminaalhooldusametnikuga kokkuleppele, siis läheb tööle xxxx. Majanduslikku toimetulekut mõjutavad suured võlad, kuid isik on huvitatud nende likvideerimisest, tasudes vanglas olles regulaarselt kohtutäiturite nõudeid. Varasemalt on isik toime pannud varavastaseid kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. K.P lähedasteks on ema Ü P, isa A P, õed H (kellega ei suhtle, kuna on ões pettunud) ja M oma peredega. Ema sõnul on suhted peres head ja üksteist toetavad. Rahvastikuregistrist nähtub, et isikul on tütar L P (sündinud 25.07.2014). Ü P toetab last igakuiselt 100 euroga, kuna poeg kannab karistust kinnipidamisasutuses. Ü P sõnul on suhe lapsega säilinud ja suhted on head. Kinnipeetava sõnul ta hetkel enam tütrega ei suhtle, kuna 4 endise elukaaslasega on suhted pingelised, mistõttu ei taha ta segada nende pereelu, kuid vabanedes hakkab ta uuesti lapsega suhtlema. Isikul on veel üks laps varasemast kooselust D T (sündinud xxxx), kellega kokkuleppel lapse emaga praegu ei suhtle. Väidetavalt ei ole temale alimente määratud kokkuleppe alusel, kui isik ei sega oma lapse ja endise elukaaslase elu. Isiku suhtlusringkonnas ei ole teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikuid, kuna isik suhtleb väheste inimestega. Isiku elustiil oli riskiv ja hoolimatu. Ta ei hoolinud oma tegude tagajärgedest, olles süstemaatiline õigusrikkuja. 16-aastaselt hakkas isik alkoholi tarvitama. Tunnistab alkoholiprobleemi, olles teinud katseid alkoholisõltuvusest vabaneda. Käis
3. aasta kevadel xxxx alkoholivastast ravi läbimas, mis ei aidanud, sest kuu aja möödudes ajas veel rohkem jooma. Käis septembris 2017 xxxx haiglas, kus paigaldati nahaalune alkoholivastane implantaat. Peale seda ei ole alkoholi tarvitanud. Nahaalune implantaat peaks aitama hoiduda alkoholist kuni 3 aastat. Isiku sõnul hakkas ta alkoholi tarvitama peale elukaaslasest lahkuminekut ja tütrega üksi jäämist, nii-öelda uputas oma mured alkoholi. Vanglas on diagnoositud sõltuvus. Korduvalt on isik juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. Kinnipeetav on motiveeritud oma käitumist muutma. Väidetavalt on isik proovinud kunagi amfetamiini, mis ei meeldinud. Korra on proovinud ka kanepit. Enam pole narkootikume tarvitanud ega tunne selleks väidetavalt ka soovi. Väljaspool vanglat vajab alkoholismi ravi. Isiku sõnade kohaselt on talle määratud töövõimetus 57% kuni
4. aastani seoses puusaliigeste probleemiga. Tunnistab oma probleeme ning tegeleb nendega. Ta on võimeline püstitama reaalseid eesmärke, mis kohati nõuavad suuremat pingutust. Isiku eesmärkideks on võlanõuete tasumine, suurem korter ja tütrega suhete taastamine. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Ametnikega suhtlemisel on viisakas. Kuritegelikke ja subkultuurilisi hoiakuid ei väljenda. Suhtumist ühiskonda näitavad isiku korduvad kuriteod. Motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumisest on olemas, kuna pingutab selle nimel, et loobuda alkoholist. Kinnipeetava puhul seisneb ohtlikkus mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes, millega võib ohustada ühiskonda. Erimeelsuste tekkimisel võib kasutada vägivalda. Oht on kõige tõenäolisem, kui kinnipeetav on alkoholi tarvitanud, kui tekib arusaamatusi ja lahkhelisid. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 39% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus sama aja jooksul on 35%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust toetab vangla isiku tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku määrata K.P-le katseaeg ja käitumiskontroll kuni tema karistusaja lõpuni, s.o 26.12.2019 ning kohustada teda katseajal täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2,4,8,9 sätestatud kohustusi. Elektroonilise valve tähtajaks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata 2 kuud. K.P kinnitas kohtuistungil, et soovib vangistusest elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabaneda. Tema tööleping xxxx OÜ-s on peatatud. Ta saaks vabanedes sinna tööle. Seal töötab ka tema ema. Ta töötas seal polsterdajana ja nüüd saaks sama ameti peale tagasi. Alkoholi probleemiga tegeles ta juba eelmise vangistuse ajal. Ta käis xxxx, kus pandi nahaalune implantaat, mis peaks aitama hoiduda alkoholist 3 aastat. Kui kohus ta vabastab, siis peaks selle mõju veel kestma. Peale implantaadi paigaldamist ei ole ta tilkagi alkoholi tarvitanud ning tal ei ole ka mingit isu selle järele. Tal on väike tütar, keda soovib ema asemel ise toetada. Tal on 2 tütart, kuid tal on D emaga kokkulepe, et ta ei sekku nende ellu. Alates eilsest, s.o 26.09.2018 kannab ta karistust avavangla osakonnas. Hetkel tehakse talle ITK-d ja eile tehti leping töötamiseks toidujagajana, homsest on ta toidujagajana tööl, enne seda töötas ta köögitöölisena. Kui kohus otsustab ta vabastada, siis hakkab ta üksi elama õele kuuluvas korteris. Enne vangistust elas ta samal aadressil. Ema elab kõrvalmajas. Ta teab, et kui kohus ta vabastab, siis allutatakse ta kriminaalhooldusele. 5 Ta on nõus täielikult muutuma, on läbinud programmi ja lubanud lapse emale, et on korralik. Samuti teab ta, et alkoholi tarvitamise keeld on absoluutne, et teda võidakse igal ajal kontrollida. Sissetulek xxxx oli vastavalt tükitööle, umbes 700-800 eurot, millest miinimumi sai kätte, sest ülejäänud läks kohtutäiturile. Lisaks saab ta invaliidsuspensioni. Loodab, et saab sellise sissetulekuga hakkama ja ka tütart kasvatada. Abiprokurör Liis Vainola on edastanud kohtunikule oma seisukoha elektrooniliselt ning lähtudes

§ 432

lg 33 teatanud, et ei soovi võtta osa K.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab, nagu ka vangla, K.P ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja v.-adv. Margus Viira toetas, nagu ka vangla ja prokuratuur, K.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, kuna leidis, et see on põhjendatud. Kinnipeetava iseloomustus on tervikuna positiivne. Kaitsjale ei ole kunagi meeldinud kummalised riskiprotsendid, mis vangla on välja toonud, kuid peab tunnistama, et K.P puhul on need madalad. Mingeid takistusi tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks ei ole ja ta on ka nõus täitma käitumiskontrolli tingimusi. Alkoholi tarvitamine ei tohiks enam olla probleem ja keeld mitte tarvitada alkoholi ei osutu probleemiks. Seega on põhjendatud K.P vabastamine elektroonilise valve alla. Kaitsja palus taotlus rahuldada. KarS § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu K.P võib 2 kuulise elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Kuigi kinnipeetaval on karistusregistri andmetel 6 kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vangistust kannab ta neljandat korda, on kuritegude vägivaldsuse aste vähenenud. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud õiguskuulekas. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul ning ametnikega suhtlemisel on ta viisakas. Kinnipeetav on olnud hõivatud erinevatel vangla majandustöödel. Alates 26.09.2018 kannab ta karistust avavangla osakonnas ja töötab toidujagajana. Kinnipeetav on läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav on asunud seaduskuulekale teele, olles juba muutunud ning edaspidigi motiveeritud käituma õiguskuulekalt. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on samuti head ja toetavad vabanemist. Isikul on kindel alaline elukoht õele kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning kus ta elas ka enne vangistust. Õde on nõus kinnipeetava elama asumisega temale kuuluvas korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamisega. Kinnipeetaval on ka garanteeritud töökoht xxxx OÜ-s, mis tagab talle igakuise sissetuleku majanduslikult toimetulemiseks. Lähedased on samuti nõus kinnipeetavat vajadusel materiaalselt toetama. Kuigi kinnipeetaval on tasumata suured võlgnevused, on ta nende likvideerimisest huvitatud, kuivõrd tasub võlgnevusi regulaarselt ka vangistuses viibimise ajal. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus, mida ise tunnistab, kuid ta on motiveeritud alkoholi tarvitamisest hoiduma. Isik on ka varem üritanud alkoholi probleemiga tegeleda, nimelt

1. aasta kevadel läbis alkoholivastase ravi, mis ei aidanud, kuna jätkas tarvitamist, kuid
2. aasta septembris laskis paigaldada nahaaluse alkoholivastase 6 implantaadi, mis siiani on aidanud. Seega nähtub, et kinnipeetav on seni pingutanud selle nimel, et loobuda alkoholi tarvitamisest ning on motiveeritud ka edaspidi oma sõltuvusprobleemiga tegelema. Kuigi kinnipeetav on varem katseajal olles rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja pannud toime uusi kuritegusid, tuleks kohtu hinnangul K.P-le anda võimalus näidata, et tema käitumine ja hoiakud on sel korral vangistuses viibitud aja jooksul pöördumatult muutunud ning ta on asunud seaduskuulekale teele. Kohus leiab, et antud juhul on elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest ennetähtaegse vabastamise ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 26.12.
3. Kohus märgib, et elektrooniline valve on väga tugeva kontrollimehhanismiga, sest kriminaalhooldajal on võimalik igal ajal teada saada, kus K.P viibib. Kohtu arvates vabanemine elektroonilise järelevalvega piirab teataval määral kinnipeetava elu, kuid ühtlasi aitab see tal esialgu kohaneda eluga vabaduses. Kohus määrab KarS § 76 lg 5 alusel K.P-le katseaja kuni karistusaja lõpuni, s.o 26.12.2019 alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest ning kohaldab tema suhtes katseajaks KarS § 75 lg 2 pdes 2,4,8,9 sätestatud kohustused. Täiendavalt märgib kohus, et vangistusest tingimisi enne tähtaega vabanemise korral elektroonilise valve alla isik ei vabane karistusest, vaid kannab selle ära kergematel tingimustel. Kohtuistungil osales kinnipeetava taotlusel kaitsja v.-adv. Margus Viira, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 30 eurot. Kohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 17.09.2018 esitas v.-adv. Margus Viira kohtule tasutaotluse summas 60 eurot materjalidega tutvumise ja kohtuistungiks ettevalmistamise eest, mille kohus täies ulatuses rahuldas. Kaitsjatasu kokku 90 eurot kuulub välja mõistmisele kinnipeetavalt.

§ 180lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kaitsjatasu summas 90 eurot tasumise ositi 3 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust selliselt, et igakuiselt tuleb tasuda 30 eurot. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, 75;

§ 426, 432, 384, 387.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik