Jätta rahuldamata E.V esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks.
lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib kohtumenetluse pool käesoleva kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD, KOHTULE ESITATUD KAEBUS JA ENNISTAMISTAOTLUS 27.06.2022 koostas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet E.V väärteoasjas nr 410122016071 üldmenetluse otsuse, millega karistas E.V tubakaseaduse (edaspidi TubS) 4-22-2649 § 49 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 10 trahviühikut, st. 40 eurot. Väärteootsuse kohaselt karistati E.V selle eest, et ta 25.05.2022 kell 22.48 ajal xxxx juures suitsetas tubakatoodet Winston (ühistranspordi peatuse ootekojas) kus suitsetamine on keelatud. Sellise tegevusega rikkus menetlusalune isik TubS § 29 lg 1 p 10 nõudeid ja pani toime TubS § 49 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. 01.08.2022 esitas E.V Harju Maakohtule kaebuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti üldmenetluse otsuse tühistamiseks. Samuti esitas E.V taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks kuna sai Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti süül väärteootsusest teada alles 19.07.2022. Esitatud kaebuse kohaselt sõitis ta 25.05.2022 xxxx, et sealt edasi sõita trammiga xxxx. Ilm oli tuuline ja ta oli märg, oodates trammi nr 1 ta suitsetas. Tuli MUPO, kes hakkas teda provotseerima. Talle määrati trahv ootepaviljonis suitsetamise eest. Pension on tal väike, teda toetab linnaosavalitsus. Kaebuse tähtaja ennistamise taotlust põhjendab E.V asjaoluga, et sai MUPO süül mitteteavitamise tõttu otsusest teada alles 19.07.2022. KOHTU SEISUKOHT Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi:
) § 118 lg 2 p 1 kohaselt teeb maakohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast
lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata. Arvestades, et käesolevas väärteoasjas on koostatud kohtuvälise menetleja poolt otsus üldmenetluses, mitte kiirmenetluses, siis tuleb juhinduda kaebetähtaja puhul
lg-st 4, mille kohaselt tuleb kaebus üldmenetluses tehtud otsuse peale esitada maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Seega Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti poolt 27.06.2022 koostatud otsusele väärteoasjas nr 410122016071 kaebuse esitamise viimane tähtaeg oli 12.07.
lg 2 p 1 alusel tuleks peale seaduses ettenähtud tähtaega esitatud kaebus jätta läbi vaatamata, kui ennistamistaotlust ei ole esitatud või kui kohus jätab ennistamistaotluse rahuldamata. Käesoleval juhul on kaebaja aga esitanud kaebusega muuhulgas ka kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 2 sätestab, et kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on: 1) äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega; 2) muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur 2/3 4-22-2649 või kohus peab mõjuvaks. Lõige 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Riigikohus on selgitanud, et möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud - raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (RK 3-1-1-9010). Kohtule esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluses on menetlusalune isik põhjendanud kaebuse hilinenud esitamist asjaoluga, et ta sai väärteootsusest teada alles 19.07.2022 kohtuvälise menetleja süül kuna teda ei teavitatud otsusest. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku põhjendused ei ole säärased, mis annaks aluse pidada kaebetähtaja möödalaskmist põhjendatuks. 25.05.2022 koostatud väärteoprotokollis on kirjas, et väärteootsus on kättesaadav 27.06.2022. Samuti on isiku õiguste ja kohustuse selgituse juures kirjas, et menetlusalune isik peab ise otsuse kättesaamiseks pöörduma Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametisse. Lahendit koju ei saadeta, kui ta ei avalda soovi saada lahendi koopia e-posti aadressile. Riigikohus on selgitanud, et väärteoprotokolli koopia menetlusalusele isikule allkirja vastu kätteandmise või sellest keeldumise kohta protokollile vastava märke tegemisega loetakse väärteoprotokoll kätte saaduks ja kohtuvälise menetleja otsuse kuupäev teatavaks tehtuks.
lg-s 4 sätestatud kaebuse esitamise tähtaja arvutamise juures on õiguslik tähendus vaid sellel, millal on väärteoprotokolli kohaselt kohtuvälise menetleja otsus kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, mitte aga kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisel (RK 3-1-1-84-13). Kuivõrd menetlusalune isik on väärteoprotokolli kätte saanud, ta on keeldunud selle kohta allkirja andmisest ja kohtuväline menetleja on keeldumise kohta väärteoprotokollile märke teinud, oli menetlusalune isik teadlik millal on väärteosasjas lahend kättesaadav ja milline on väärteootsuse edasikaebekord. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalidest ega esitatud kaebusest asjaolusid, mida saaks pidada mõjuvaks põhjuseks KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes ja mis võiks tingida kaebetähtaja ennistamise. Eeltoodud põhjustel asub kohus seisukohale, et kaebuses esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kuivõrd käesoleval juhul on kaebus esitatud pärast
lg 4 sätestatud tähtaja möödumist ja maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata, jätab kohus E.V poolt pärast kaebetähtaega esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kohtunik 3/3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.