Obsah (12)

§ 113§ 8§ 9§ 16§ 20§ 76§ 101§ 158§ 159§ 162§ 389§ 100

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Harju Maakohus Mai Grauberg 01.09.2023, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-134711 Tsiviilasi Parkit OÜ hagi I Ri vas

§ 113lg 1 järgi.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1. Hageja loobus sissenõudmiskulude nõudest 2 eurot (13.12.23 avaldus, dtl 70). Kostja vastus
2. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Sõiduk ei olnud pargitud valesti, ei seganud pääste- ega avariitöid vms. Ühistul on leping parkimisfirmaga 01.10.13, mille kohaselt siis, kui on rikutud korda, siis vähendatakse trahvi. Isik, kes kontrollib parkimist, saab alati kontrollida ühistult, kas parkinud isikul 2 on õigus parkida või ei. Seda oleks võinud kontrolör teha. Kostja sõidukit teati. Fotod ja andmed on tehtud ka teiste isikute sõidukitest, millega rikutakse teiste isikute õigusi. Parkimistingimuste tahvel ei ole loetav. Kohtu põhjendused
3. Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Eeltoodu alusel on otsus lihtsustatud vormis.
4. Hageja on esitanud kostja vastu leppetrahvi nõude parkimislepingu tingimuste rikkumise eest.
5. Võlaõigusseadus (

) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 8

lgte 1-2 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 9

lg-d 1-2 sätestavad, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (lg 1). Pakkumusele nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai. Kui nõustumus väljendub teos, mis ei ole otsene tahteavaldus, on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja teost teada sai, välja arvatud juhul, kui pakkumusest, lepingupoolte vahelisest praktikast või tavast tulenevalt loetakse leping sõlmituks teo tegemisest (lg 2).

§ 16

lg 1 kohaselt on pakkumus (ofert) lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud.

§ 20

lg 1 kohaselt on nõustumus (aktsept) otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

§ 76

lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 101lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 2.

lause kohaselt siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, viivist.

113 lg 1 2. lause järgi on viivis §-s 94 sätestatud määr, millele lisandub 8% aastas. 10.

§ 158

lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

§ 159

lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

§ 162

lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. 11.

§ 389

järgi kohustub üks isik asja tasuta kasutamise lepinguga andma teisele isikule üle eseme tasuta kasutamiseks, mis tähendab, et selleks peab olema pooltevaheline kokkulepe (leping). Parkimisleping on üürileping, kui parkimise eest tuleb maksta tasu. Kui selle eest ei tule tasu maksta, siis on parkimisleping asja tasuta kasutamise leping

§ 389järgi, kuid õigus parkimiseks eeldab vastavasisulust kokkulepet, luba.

3

1. Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (Riigikohtu lahend 3-2-1-53-17, p 13). Riigikohus on lahendis 2-17-117146 (p 12) selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Riigikohus selgitas, et TsÜS § 70 mõtte kohaselt tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi, arvestades tavaliste asjaoludega ning kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks).
2. Hageja on tõendanud kohtule esitatud parkimistingimuste tahvliga, fotoga vaatest parkimiskohale ja seal asuvatest liiklusmärkidele, et Narva mnt 2, Tallinn territooriumil lubatud parkida üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul ning luba peab olema parkival sõidukil nähtaval kohal (dtl 37-38). Lisaks on nende tõenditega tõendatud, et tingimuste rikkumise korral on parklaoperaatoril õigus nõuda leppetrahvi 35 eurot. Nende tõenditega on tõendatud, et parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud KÜ Narva mnt 2 ja hageja vahelise lepinguga 18.10.2012 (dtl 76), et hagejal on õigus Narva mnt 2, Tallinn alal korraldada parkimist ja väljastab ühistule parkimiskaarte. Lisaks on hageja tõendanud kohtule esitatud KÜ Narva mnt 2 parkimiskaardi kasutamise korraga (dtl 79), mille järgi on omanikel õigus tellida parkimiskaarti ja ilma selleta parkides, on võimalik teha parkimistrahvi 35 eurot. Seega on tõendatud, et korteriomanikud on teadlikud ka parkimise korraldusest Narva mnt 2, Tallinn. Kostja ei vaidlustanud seda, et parkimine antud kohas oli lubatud vaid lubadega, lubade olemasolust oli ta teadlik ja selgitas seda ka ärakuulamisel. Seega oli kostja, kes tema seletuste kohaselt ei ole ka Narva mnt 2, Tallinn asuva korteriomandi omanik, parkimistingimistest ka teadlik. Seega ei ole kostja väited, et parkimistingimused pole loetavad, põhjendatud
3. Hageja on tõendanud kohtule esitatud fotode ja leppetrahvi kviitungitega (dtl 27-36), et kostja sõiduk oli pagitud 13.05.2020 ja 12.05.2020 Narva mnt 2, Tallinn asuvasse parkimiskohta ilma, et tal oleks olnud sõidukis nähtaval kohal luba. Kviitungitega on hageja tõendanud, et tegi leppetrahvi nõude kostjale nr xxx summas 35 € ja leppetrahvinõude nr xxx ja need tuli tasuda 14 päeva jooksul. Fotodega on tõendatud, et kviitungid olid asetatud sõiduki kojamehe vahele (dtl 28,2931,32, 36 alumine foto). Eeltoodu alusel on tõendatud, et vaidlusalusele alale (Narva mnt 2, Tallinn) sõidukiga sõites ja seal parkides tuli kostjal esitada parkimisõigust tõendav dokument, asetada see sõidukisse nähtavale kohale ning see kooskõlas parkimistingimustega. Selliselt paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja

§ 16lg 1 mõttes tahet sõlmida märgitud tingimustel leping parkijaga.

Sõites Narva mnt 2, Tallinn asuvale parkimisalale ning seal parkides, avaldab sõiduki kasutaja, antud juhul kostja, omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse

§ 20

lg 1 mõttes ning parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja, antud juhul kostja,

§ 9

lg 1-2 ,

§ 8lg 1 kohaselt lepingu.

1. Kostja väitis, et tal oli parkimiseks olemas ühistu luba, kuid seda ei olnud paigutatud sõidukis nähtavale kohale, mis nähtub eelviidatatud hageja tõenditest. Viidatud fotodega ja leppetrahvidega on tõendatud, et sõiduk oli pargitud hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi rikkudes, st luba ei olnud sõidukisse asetatud nähtavale kohale, 12.05.20 ja 13.05.
2. Nii sõlmis kostja

§ 389

järgi parkimislepingu, kuid rikkus lepingut

§ 100

mõttes sellega, et tal ei olnud parkimiseks luba asetatud nähtavale kohale sõidukis. 4

1. Eelpool tuvastas kohus, et leppetrahvi kviitungid olid asetatud sõiduki kojamehe vahele. Seega on hageja tõendanud, et on TsÜS § 70 järgi leppetrahvinõuded mõistlikul viisil kostjale teatavaks teinud viivitamatult.
2. Kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud, on kostja rikkunud leppetrahvi maksmise kohustust

100 järgi. Kostja selgitas ärakuulamisel, et tema auto pidi olema parkimise kontrollijale teada, kuna auto on seal mitmetel kuudel seisnud. See aga ei tähenda, et parkimise kontrollija peaks kontrollima ühistu käest üle, kas parkimiseks oli luba või ei, kuivõrd parkimistingimuste kohaselt oli parkimiskaardi asetamine sõidukisse nähtavale kohale parkija, antud juhul kostja, kohustus. Seega kannab nimetatud kohustuse rikkumisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi rikkuja ehk kostja. 18. Kostja esitas kohtule 2 fotot parkimiskaardist: nr 5 ja nr 151 (dtl 91-93). Kaart nr 5 on seostav kostja sõidukiga, kuivõrd nähtub fotolt nr 2 (dtl 92, sõiduki juhipoolsel klaasil). Seega ei oma tähendust kaart nr 151, mis on tegelikult väljastatud hageja esitatud tõendi kohaselt alles 2023.a. (e-kiri 14.04.23, dtl 98). Nimetatud põhjendustel leiab kohus, et kostja on tõendanud, et tegelikult oli tal olemas parkimiseks luba, kuid mida ei paigutanud 12.05.20 ja 13.05.20 sõidukit parkides sõidukisse nähtavale kohale. Kostja on väitnud, et trahv on ebaõiglane ning ärakuulamisel selgitas, et see võiks olla vähendatud, et ühistuga sõlmitud lepingus tema arvates pidi selline võimalus olema. Hageja esitatud lepingust seda ei nähtu. Küll aga leiab kohus, et kostja väidetest lähtuvalt on võimalik aru saada soovi vähendada leppetrahvi. Arvestades asjaolu, et kostjal oli olemas parkimiskaart, kuid ta jättis selle 12.05.20 ja 13.05.20 sõidukisse nähtavale kohale panemata, millega siiski rikkus parkimistingimusi, on võimalik leppetrahvi vähendada. Kostja on füüsiline isik, kes elab Narva mnt 2, Tallinn (ei ole küll omanik), hageja on majanduskutsetegevuses tegutsev isik, mistõttu trahvi vähendamine ei kahjusta hagejat ebamõistlikult, kuid vähendamine oleks kostja suhtes mõistlik. Kohtu hinnangul oleks kostja suhtes leppetrahv kokku 70 eurot ehk maksimumulatuses tema suhtes liigselt suur ning eelmärgitud asjaolusid arvesse võttes tuleb

§ 162lg 1 järgi vähendada leppetrahvi 2 rikkumise eest kokku 50 eurole (2*25).

19. Kuna kostjal on seni leppetrahv tasumata, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt

§ 76

lg 1, 2, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 2, 162 lg 1 järgi kohustuse täitmist ehk leppetrahvi 50 € tasumist.

1. Kostja pidi leppetrahvi ära tasuma 14 päeva jooksul ehk 12.05.2020 esitatud leppetrahvi vastavalt 26.05.20 ja 13.05.20 leppetrahvi 27.05.
2. Kuna leppetrahv on tasumata, siis on kostja viivituses ehk kohustuse rikkumises. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmisega viivitamise eest

§ 101lg 1 p 6, § 113 lg 1 II lause järgi viivist seadusjärgses määras.

Nii on viivis 12.05.20 leppetrahvilt 25 € perioodi 27.05.20 – 19.12.22 eest 5,13 € ja 13.05.20 esitatud leppetrahvilt 25 € perioodi 28.05.20-19.12.22 eest 5,13 € kokku 10,26 €. Märgitud viivist tuleb kostjalt välja mõista. 21. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista leppetrahvi 50 € ja viivist 10,26 € ning TsMS § 367 järgi edaspidiselt alates hagi esitamisest 20.12.22 viivist võlgnetavalt põhivõlalt

§ 113lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni. 22. Kooskõlas Ts

MS § 428 lg 1 p 3 lõpetab kohus menetluse sissenõudmiskulude nõudes 2 eurot seoses selles osas hagist loobumisega. 5 Menetluskulude jaotus

1. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
2. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja kokku 60,23 € (arvestamata siinkohal edasiulatuvat viivist). Hageja soovis saada kostjalt 84,36 € /70+14,36, arvestamata siinkohal edasiulatuvat viivist ja loobutud nõuet/. Seega rahuldas kohus hageja nõude 71,4 % (60,23/84,36*100). Nii jäävad hageja menetluskulud 71,4% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 28,6 % ulatuses hageja kanda.
3. Menetluse lõpetamisega seotud poolte menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 4 järgi hageja kanda, kuna hageja loobus osaliselt nõudest (kostja ei ole seda nõuet rahuldanud).
4. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 07.08.2023, kuid kohtul ei ole kulude nimekirja õnnestunud kostjale kätte toimetada. Seetõttu määrab kohus kulude rahalise suuruse kindlaks pärast asjas tehtud lahendi jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, lg 2). /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik 6