RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-20-2693 Määruse kuupäev Tartu, 23. oktoober 2023 Kohtukoosseis Eesistuja Urmas Volens, liikmed Kaupo Paal ja Margit Vutt Kohtuasi Lennuabi O

) § 316 lg 2 järgi võib menetlusdokumenti välisriigis kätte toimetada Haagi

1. a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni kohaselt (Haagi
2. a konventsioon). Kui menetlusdokumendid tuleb kätte toimetada Haagi
3. a konventsiooni liikmesriigis, tuleb menetlusdokumentide kättetoimetamisel lähtuda sellest konventsioonist.

-i regulatsiooni saab dokumentide kättetoimetamisel kohaldada üksnes osas, milles ei minda vastuollu Haagi 1965. a konventsiooniga. Türgi Vabariik on konventsiooni liikmesriik ning seetõttu tuleb sinna menetlusdokumentide toimetamisel lähtuda konventsioonist. Türgi Vabariik on teinud reservatsiooni mh konventsiooni artikli 10 suhtes, mis tähendab, et Türgi Vabariik ei luba enda riiki menetlusdokumente postiga kohale toimetada. Maakohus on kostjale menetlusdokumente posti teel edastades jätnud kostjale seaduse kohaselt menetlusest teatamata, mis on tinginud olukorra, kus hageja ei saa kohtuotsust täitmisele pöörata. Seega esineb

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

Maakohtu otsusel puudub sisuliselt igasugune õigusjõud, sest selle tegemisel tehtud kohtupoolsed menetluslikud vead välistavad võimaluse selle täitmist nõuda. Hagejat ei esindanud hagimenetluses advokaat ning hagimaterjalide ja kohtuotsuse kättetoimetamisega seonduvad probleemid ilmnesid hagejale alles siis, kui hageja soovis kohtuotsust Türgi Vabariigis täitmisele pöörata. 6. Kostja teistmisavaldusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT 7. Kolleegium leiab, et teistmisavaldus on põhjendatud. Harju Maakohtu 19. aprilli 2021. a tagaseljaotsus tuleb

§ 702lg 2 p 2 ja § 710 lg 1 alusel tühistada ning asi saata hagimenetluses läbivaatamiseks samale maakohtule. 2

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise alus.

9. Esmalt kontrollib kolleegium seda, kas kostjale on hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määrus maakohtu menetluses nõuetekohaselt kätte toimetatud. 10.

§ 306

lg 1 kohaselt on menetlusdokumendi kättetoimetamine dokumendi üleandmine saajale selliselt, et saajal oleks võimalik dokumendiga oma õiguse teostamiseks ja kaitsmiseks õigeaegselt tutvuda. Saaja on menetlusosaline või muu isik, kellele menetlusdokument on adresseeritud.

§ 306

lg 2 sätestab, et menetlusdokumendi üleandmine peab kättetoimetamise puhul toimuma seaduses sätestatud vormis ning olema ettenähtud vormis dokumenteeritud.

§ 306

lg 5 kohaselt peab kohus menetlusosalisele kätte toimetama hagiavalduse, kaebuse ja nende täiendused, kohtukutsed, samuti kohtuotsuse ja asjas menetlust lõpetava määruse ning seaduses nimetatud muud menetlusdokumendid.

§ 309

järgi võib menetlusdokumendi isikule kätte toimetada igal päeval mis tahes kellaajal igas kohas, kus isik viibib. Menetlusdokumentide kättetoimetamise viisid on sätestatud

1. osa
2. peatükis.
3. Hageja menetluses esitatud andmete kohaselt on kostja Türgi Vabariigis registreeritud äriühing, mille asukoht on Türgi Vabariigis. Kohtuasja toimikust nähtuvalt saatis maakohus hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale tähitud kirjaga
4. aprillil
5. a ja samad menetlusdokumendid uuesti
6. jaanuaril
7. a ning luges need kätte toimetatuks
8. jaanuaril
9. a.
10. Välisriigis menetlusdokumentide kättetoimetamist reguleerivad eelkõige

§-d 316 ja 3161.

§ 316

lg 2 kohaselt võib menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni või muu välislepingu sätete kohaselt. Türgi Vabariik ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, mistõttu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2020/1784 koostoimes

§-ga 3161 käesoleval juhul kättetoimetamisele ei kohaldu. Nii Eesti Vabariik kui Türgi Vabariik on liitunud Haagi

1. a tsiviilja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooniga (Haagi
2. a konventsioon). Haagi
3. a konventsiooni art 1 kohaselt rakendatakse konventsiooni kõigil juhtudel nii tsiviil- kui ka kaubandusasjades, kui on vaja edastada kohtu- ja kohtuvälised dokumendid välisriigis kätteandmiseks. Kuivõrd menetlusdokumendid tuli kätte toimetada Türgi Vabariigis, tuli maakohtul kostjale menetlusdokumendid kätte toimetada Haagi
4. konventsiooni kohaselt tulenevalt

§ 316lg-st 2.

1. Haagi
2. a konventsiooni art 10 lit a sätestab, et kui adressaatriik ei vaidle vastu, lubab konventsioon saata kohtudokumente postiga otse välisriigis asuvatele isikutele. Seega võib Eesti kohus tulenevalt Haagi
3. a konventsiooni art 10 lit-st a saata kättetoimetatava dokumendi ka postiga otse saajale, tingimusel, et dokumendi sihtriik ei ole sellise kättetoimetamisviisi vastu teinud reservatsiooni. Türgi Vabariik on teatanud vastuseisust art-s 10 sätestatud edastusviisile Haagi
4. a konventsiooni art 21 lit a kohaselt. Seetõttu ei saanud maakohus saata kostjale menetlusdokumente posti teel ning pidi dokumentide kättetoimetamiseks valima muu Haagi
5. a konventsioonis sätestatud kättetoimetamise viisi (eelkõige konventsiooni art-s 8 või 9 sätestatud viisi).
6. Haagi
7. a konventsiooni art 15 lit b sätestab, et kui kohtukutse või sellega samaväärne dokument tuli edastada kätteandmiseks välisriigis konventsiooni sätete kohaselt ja kostja ei ole ilmunud, siis kohtuotsust ei tehta, kuni pole selge, et dokument on tegelikult antud üle kostjale või 3

§ 407lg 1 esimesest lausest.

15. Eeltoodust tulenevalt nõustub kolleegium hagejaga, et maakohus eksis kostjale posti teel menetlusdokumente kätte toimetades

§ 316lg-s 2 ja Haagi 1965.

a konventsioonis sätestatud kättetoimetamise reeglite vastu. 16. Järgnevalt annab kolleegium hinnangu sellele, kas käesolevas asjas esineb seaduses sätestatud teistmise alus. 17.

§ 702

lg 1 järgi võib jõustunud kohtulahendi hagimenetluses poole avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.

§ 702

lg 2 p 2 kohaselt on teistmise alus asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas hagiavaldust kätte toimetatud või menetlusosaline ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kolleegium on varasemalt leidnud, et kui kostjale ei ole kohtudokumente välisriigis nõuetekohaselt kätte toimetatud, esineb alus maakohtu otsuse teistmiseks

§ 702lg 2 p 2 järgi (vt RKTKm 11.01.2012 3-2-2-2-11, p-d 8 ja 9).

18.

§ 702

lg 3 kohaselt ei ole

§ 702

lg-s 2 nimetatud asjaolu teistmise alus, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks. Kolleegium selgitab, et üldjuhul saab teistmisavalduse esitamise õigus olla ainult isikul, keda kohtulahend koormab. See tuleneb üldisest põhimõttest, mille kohaselt peab isikul kohtusse pöördumiseks olema õiguskaitsevajadus (

§ 3lg 1).

Seega ei saa teistmisavaldust üldjuhul esitada isik, kelle taotlused kohus täies ulatuses rahuldas. Käesolevas asjas on maakohus hageja hagi täies ulatuses tagaseljaotsusega rahuldanud. Siiski leiab kolleegium, et kostjale kohtudokumentide nõuetekohaselt kätte toimetamata jätmine on selline asjaolu, mis mõjutab kohtulahendi tegemist nii hageja kui kostja kasuks või kahjuks. Kuna on ilmnenud, et hageja ei saa tema kasuks tehtud tagaseljaotsust kohtu menetlusvea tõttu välisriigis täita, esineb hagejal õiguskaitsevajadus. Sellisel juhul on hageja esitatud teistmisavalduse rahuldamine ka kostja huvides, kuna kostja ei ole kohtu menetlusvigade tõttu saanud menetluses osaleda. Kolleegium märgib, et teistmisavalduse esitamine hageja poolt põhjusel, et teistetavat kohtulahendit ei saa välisriigis täita, on lubatav siiski üksnes siis, kui välisriigis kohtulahendi täitmine on võimatu seetõttu, et Eesti kohus on teinud menetlusvea. 19. Järgmiseks kontrollib kolleegium, kas asjas esineb teistmise piirang. 20.

§ 703

lg 2 kohaselt ei ole teistmine lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. 21. Kolleegium on varasemalt leidnud, et

§ 703

lg 2 ei ole kohaldatav, kui teistmise alus tuleneb

§ 702

lg 2 p-st 2.

§ 703

lg 2 piirab teistmise lubatavust juhul, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses.

§ 702

lg 2 p 2 alusel võimaldab teistmist aga asjaolu, et menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud. Seega on tegemist olukorraga, kus menetlusosaline varasemas menetluses üldse ei osalenud ja on menetlusest kõrvale jäetud (vt RKTKm 03.12.2014 3-2-2-2-14, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Kolleegium on leidnud, et

§ 702lg 2 p-s 2 sätestatud teistmise aluse 4

§ 703

lg 2 kohaldatav asjades, kus teistmisavalduse on esitanud menetlusest kõrvale jäetud isik. Praeguses asjas esitas teistmisavalduse hageja, kes on maakohtu menetluses osalenud. Seega on

§ 703

lg 2 kohaldatav, kui

§ 702lg 2 p-s 2 toodud teistmise alusele tugineb hageja.

Kolleegium selgitab, et

§ 703

lg-s 2 sätestatud eesmärk on tagada, et isik kasutaks oma menetlusõigusi heauskselt ja õigel ajal ning vaidlustaks kohtulahendi korralises edasikaebemenetluses, kui see on asjaoludest tulenevalt võimalik.

1. Hageja on teistmisavalduses väitnud, et kohtuotsuse kättetoimetamisega seonduv sai hagejale teatavaks siis, kui hageja soovis maakohtu otsust Türgis täitmisele pöörata. Kohtutoimikust nähtuvalt on maakohtu kohtujurist
2. juulil
3. a, s.o enne maakohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist, hagejale teada andnud, et asja materjalid edastati kostjale posti teel (dtl 870). Hageja lepinguline esindaja L. Tedder käis toimikuga tutvumas
4. veebruaril
5. a, s.o pärast tagaseljaotsuse tegemist. Hageja esitatud tõenditest nähtuvalt teatasid hagejat Türgis esindavad advokaadid hagejale
6. mail
7. a, et kohtuotsuse täitmisele pööramiseks puudub edulootus tulenevalt Harju Maakohtu valitud väärast kohtudokumentide kostjale kättetoimetamise viisist. Kolleegium selgitab, et menetlusdokumentide kättetoimetamine on

§ 306lg 3 järgi kohtu ülesanne.

Kohus peab tegema endast oleneva menetlusdokumentide kättetoimetamiseks (vt RKTKo 11.12.2006 3-2-1-128-06, p 26). Kuivõrd menetlusdokumentide kättetoimetamine, sh kättetoimetamisviisi valik, on kohtu ülesanne ja vastutus (v.a

§-s 3151 sätestatud kättetoimetamise viisi puhul), ei pea menetlusosaline kontrollima, kas kohus on teisele menetlusosalisele kohtudokumendid nõuetekohaselt kätte toimetanud. Ka ei saa menetlusosaline reeglina mõjutada kättetoimetamisviisi valikut. Seega ei pidanud hageja kolleegiumi arvates juhtima maakohtu menetluse kestel kohtu tähelepanu kohtu valitud väärale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisile ega esitama sellekohast vastuväidet, mistõttu ei esine hagejal

§ 703lg-s 2 sätestatud piirangut teistmisavalduse esitamiseks.

23. Viimaks kontrollib kolleegium seda, kas hageja teistmisavaldus on esitatud tähtaegselt. 24.

§ 704

lg 1 kohaselt võib teistmisavalduse esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest alates, kuid mitte enne lahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist.

§ 704

lg 3 kohaselt ei või teistmisavaldust esitada, kui kohtulahendi jõustumisest, mille teistmist nõutakse, on möödunud viis aastat. Teistmisavaldust põhjusel, et pool ei olnud menetluses osalenud, ei või esitada, kui kohtulahendi jõustumisest on möödas kümme aastat. 25. Kolleegium selgitab, et

§ 704

lg 1 teises lauses sätestatud nn subjektiivne teistmisavalduse esitamise tähtaeg ja

§ 704

lg 3 teises lauses sätestatud nn objektiivne teistmisavalduse esitamise tähtaeg kehtivad teistmisavalduse esitamisele üksnes juhul, kui teistmisavalduse esitab menetlusosaline, kes ei olnud menetluses esindatud või kes ei olnud menetluses osalenud. Tagaseljaotsuse teistmist taotleva hageja suhtes kehtivad

§ 704

lg 1 esimeses lauses ja

§ 704lg 3 esimeses lauses sätestatud õigust lõpetavad tähtajad.

1. Kolleegium leiab, et praeguses asjas on põhjendatud arvestada teistmisavalduse esitamise tähtaega ajahetkest, mil hageja sai teada kohtuotsuse täitmise võimatusest Türgi Vabariigis. Hageja sai kohtuotsuse täitmise võimatusest teada
2. mail
3. a (vt käesoleva määruse p 23), seega on teistmisavaldus esitatud tähtaegselt
4. juunil
5. a

§ 704lg 1 esimese lause järgi. 5

§ 173

lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

§ 171

lg 4 kohaselt loetakse teistmisavalduse rahuldamise korral teistmisega seotud menetluskulud osaks menetluskuludest teistetavas asjas. (allkirjastatud digitaalselt) 6