← Eesti

2-19-125457/14

Obsah (8)§ 273§ 287§ 334§ 336§ 313§ 325§337§ 308

2-19-125457 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Leanika Tamm Kohtujurist Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-125457

) § 272 lg1 ja

§ 273lg 4 p.1.

Pooled sõlmisid 04.06.2019 lepingu kehtivusega kuni 31.08.2019 kuue inimese majutamiseks, kuid majutusteenust kasutas üksnes 4 inimest, ning seda kuni 08.07.

  1. Kostja leiab, et hageja ei ole lepingut nõuetekohaselt üles öelnud, ega esitatnud avaldust tagatise või muude summade 2 2-19-125457 tagastamiseks, mistõttu leping kehtis kuni üüritähtaja lõpuni. Pooltevahelise lepingu punktis 2.
  2. oli sätestatud, et „Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel, kui üürnik teavitab ette lühemaajaliselt kui 1 kuu, on üürileandjal õigus jätta tagatisraha kaotatud aja eest üürnikule tagastamata või nõuda leppetrahvi 1 kuu üürismma ulatuses. Lepingu p. 4.
  3. leppisid pooled kokku, et hageja oli kohustatud kostjate teavitama 30 päeva ette kui hageja soovib lepingut varem lõpetada. Sätte eesmärgiks oli kostja tulu kaotamise vältimine.
  4. Hageja täiendavad seisukohad kostja vastusele. Hageja oma 16.12.2019 täiendavas seisukohas ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja rõhutab, et hagiavaldusele lisatud kostja poolt 08.07.2019 esitatud ülesütlemisavaldusest (hagi lisa nr 4) nähtuvalt on lepingu lõpetanud ennetähtaegselt ja ette teatamata kostja: „Meie ja Teie vahel on 02.05.2019 a., ja 04.06.2019a. Sõlmitud äriruumi üürileping, mille alusel Te kasutate tuba nr. 207, 201 aadressil: Pärnu Linn, Tallinna maantee 93b, koos mööbliga. Võlaõigusseaduse § 313 lg. 1 ja 3 alusel ütleme meie vahel sõlmitud lepingu üles alates 08.07.2019 a., kuna mõlemapoolseid huve kaaludes ei saa meie teiega sõlmitud lepingut jätkata.“ Hageja leiab, et kostja väited selle kohta, et lepingu lõpetas ennetähtaegselt hageja, on alusetud ning kostja ei ole oma esitatud väiteid mingil viisil tõendanud. KOHTU PÕHJENDUSED
  5. Tulenevalt TsMS § 405 lg-le 1 menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, lihtmenetluses järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus tutvunud, tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid leiab, et hagi tuleb rahuldada täielikult.
  6. Tulenevalt

§ Vastavalt

271 sätestatule Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri).

§ 287

alusel kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

§ 334

lg 1 sätestab, et Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Tulenevalt

§ 336

lg 1 peab üüritud asja tagastamisel peab üürileandja kontrollima asja seisundit ja viivitamata teatama üürnikule asja puudustest, mille eest üürnik vastutab. Kui üürileandja seda ei tee, kaotab ta õigused, mis kuuluvad talle asja puudusest tulenevalt, välja arvatud juhul, kui tegemist on puudusega, mida ei saa tavalise ülevaatusega avastada. Tulenevalt

§ 313võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel tähtajalise üürilepingu üles öelda.

Üürileandja ülesütlemisavaldus peab vastama

§ 325

lg 2 toodud tunnustele ja olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tulenevalt

§337

kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab üürileandja ettemaksu koos

§s 94 sätestatud intressiga üürnikule tagastama. 3 2-19-125457 10.

§ 308

reguleerib tagatise andmist ja tagastamist üürisuhtes.

§ 308

lg 1 kohaselt võib eluruumi üürilepinguga ette näha, et üürnik maksab lepingust tulenevate nõuete tagamiseks üürileandjale tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses. Üürnik võib nõuda tagatisraha tagastamist, kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul pärast üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu (

§ 308lg 3).

  1. Kohus tuvastas, et poolte vahel on üürisuhe, kus hageja on kostjalt üürinud ruumid, tasunud üüriperioodi eest ettemaksega ja maksnud ka tagatise. Poolte vahel ei ole vaidlust 02.05.2019, ja 04.06.2019 üürilepingute sõlmimise ega kostjale kuuluvas hostelis hageja poolt üüritud ruumide tasude ja tagatiste suuruse üle. Vaidlus puudub ka hageja poolt kostjale lepingute eest tasutud raha kogusummas 1 800 eurot üle ning selle üle, et hageja on tasunud kõik üüri- ja tagatismaksed ettemaksena. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale saatnud ekirjaga digitaalselt allkirjastamata üürilepingu ülesütlemise avalduse alates 08.07.
  2. Puudub vaidlus ka selle üle, et hageja vabastas üüritud ruumid 08.07.2020, kostja on ruumid üle vaadanud ning ei ole kahe kuu jooksul

§ 336lg 1 tulenevalt hagejat teavitanud ega tema vastu nõudeid esitanud.

12. Poolte vahelise vaidluse peamiseks esemeks on, kumb pooltest ja millal on lepingu ennetähtaegselt üles öelnud ning kas ja kui palju peaks kostja hagejale ettemaksuks tasutud summadest tagastama. Hageja on hagiavalduse juurde esitanud tõendina kostja poolt 08.07.2019 tehtud allkirjastamata ülesütlemisavalduse (hagiavalduse lisa 4). Kostja kinnitab sellise avalduse tegemist 05.07.2019 ja hagejale e-kirja teel allkirjastamatult esitamist oma 11.12.2019 kohtul esitatud vastuses hagile. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei oma olulist tähtsust see, et ülesütlemisavaldus oli digitaalselt allkirjastamata, kuna esitatud ülesütlemisavaldus vastas

§ 325

lg 2 toodud tunnustele ning hageja on avaldust aktsepteerinud ja ruumid nimetatud tähtajaks s.o. 08.07.2019 üüriruumid vabastanud. Seega on lepingu üles öelnud kostja. Pooltevahelised üürilepingud ei reguleeri üürisummma tagastamist lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral üürileandja algatusel vaid üksnes üürniku poolse ennetähtaegse ülesütlemise korral (lepingu p. 2.2.) Seega tuleb vaidlus lahendada lähtuda üksnes Võlaõigusseaduse normidest. 13. Kostja on saanud lepinguperioodi eest ettemaksu ja tagatisrahana kokku 1800 eurot. Kostja leiab, et ta ei ole kohustatud tasuma ei tagatist ega ka enam makstud üürisummat. Kui üürnik on üüri või kõrvalkulud üürilepingu lõppemisele järgneva aja eest ette maksnud, peab tulenevalt

§ 337

üürileandja tagastama üürnikule ettemaksu koos käesoleva seaduse §s 94 sätestatud intressiga. Samuti peab tulenevalt

§ 308lg 3 alusel tagastama 2 kuu möödudes tagatiseks tasutud summa.

Kohus tuvastas, et esimese lepinguga üüris hageja ruume kuni 31.07.

  1. Lepingu hind oli 300 eurot kuus ja tagatis 100 eurot ning teise lepinguga üüris hageja ruume 20.06.2019 kuni 30.08.2019.a. Lepingu hind oli 900 eurot kuus ja tagatis 200 eurot. Kuna kostja lõpetas erakorraliselt ilma mõjuva põhjendusega lepingu alates 08.07.2019 on kostja kohustatud tagastama kasutamata üüri eest raha ning tagatisraha. 13.1.Esimese lepingu alusel (perioodiks 31.05.2019, kuni 31.07.2019) kasutas hageja üüriruumi ajahemikus 31.05.19.a kuni 08.07.19.a, ehk 1 kuu ja 8 päeva. Kuutasu oli 300 eurot, sega ühe päeva tasuks oli 300:30=10 eurot. Seega pidi hageja tasuma 0+8=38päeva eest ruumide kasutuse eest so.38*10=380 eurot. 4 2-19-125457 13.2.Teise lepingu alusel (perioodiks 20.06.2019 kuni 30.08.2019) kasutas hageja üüriruume 18 päeva. Üüritasuks oli kokku lepitud 900 eurot kuu s.o. 900_30=30 eurot päevas. Seega pidi hageja tasuma ajavahemikul 20.06.19 kuni 08.07.19 eest kokku 18 päeva eest 30*18= 540 eurot. 13.3.Kokku pidi hageja kostjale tasuma lepingutejärgse ruumikasutuse eest 380+540=920 eurot. Hageja tasus kostjale 1800 eurot, millest 300 eurot on tasutud tagatisena. Seega tuleb kostjal tagastada 1800-920=880 eurot.
  2. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingu sõlmimisel makstud tagatise summas 300 eurot ning ettemaksena enam makstud üürisumma 580 eurot.
  3. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 173 lõikest 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja palub välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 175 eurot ning õigusabikulu 525 eurot. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Eeltoodu alusel jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks menetluskulud summas 700 eurot. /Digitaalallkiri/ Kohtunik Leanika Tamm 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.