KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 20. september 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-2056, 3-23-2057, 3-23-2058 Haldusasi Politsei- ja Piirivalveam

) § 362 lg 2 alusel, kuna esineb

§ 361lg 2 p-s 7 sätestatud alus.

Taotluses on esitatud järgmised asjaolud ja põhjendused. 1.1 PPA patrull avastas 17.09.2023 kell 14.55 Valgas, Jaama pst 12 bussipeatuses, marsruudil Valga-Tartu, reisibussist 22 välismaalast, kes väitsid end olevat Afganistani kodanikud. Isikud ei soovinud esitada dokumente ja toimetati asjaolude selgitamiseks politseijaoskonda. PPA ametnikud tuvastasid nende hulgas Läti Vabariigi poolt väljastatud varjupaigataotleja tunnistuste alusel Iraani kodaniku X koos alaealiste lastega Q (sünd.1998) ja Y (sünd. 2017). 1.

1. Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/115/EÜ art 6 lg-st 2 ning väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 76 lg-st 3 on välismaalane, kellel on seaduslik alus Schengeni konventsiooni liikmesriigis elamiseks või ajutiseks viibimiseks, kohustatud lahkuma sellesse riiki. Isikutel puudub seaduslik alus Eestisse saabumiseks ja siin viibimiseks. Nad on taotlenud rahvusvahelist kaitset Läti Vabariigis ja Läti vastutab nende rahvusvahelise kaitse taotluste läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt otsustas PPA algatada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 (Dublini III määrus) alusel tagasivõtumenetluse, kuid Läti asutused ei ole 19.09.2023 seisuga PPA 17.09.2023 ametlikule päringule veel vastanud. Tulenevalt Dublini III määruses sätestatust on Läti ametivõimudel kohustus vastata 2 nädala jooksul. 1.
2. Isikud peeti kinni

§ 361lg 2 p 7 alusel isikute üleandmiseks vastutavale liikmesriigile.

1.4.

§ 361lg 2 p 7 kohaldamise eelduseks on põgenemisoht.

VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht ka siis kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. X saabus koos lastega Lätti sooviga saada seal rahvusvahelist kaitsest. Eestisse saabuti, kuna on plaanis minna rongiga Taani ja sealt edasi praamiga Saksamaale, kus elab tema mees. Isik on oma ütlustes maininud, et on tasunud tema Saksamaale toimetamise eest 18 000 eurot ning on kontaktis „smuugeldajaga“, kelle abil soovib minna Saksamaale. Isiku ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaanis Eestisse jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi koos enda lastega Euroopasse. Eelnev kinnitab põgenemisohu olemasolu. 1.

1. Isikute kinnipidamine on vajalik ja põhjendatud Dublini III määruse alusel tagasivõtumenetluse ajaks. Puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isikud ametivõimudele kättesaadavad üleandmiseks nende rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile (Läti). 1.
2. Põgenemise ohu tõttu ei tagaks leebemate järelevalvemeetmete rakendamine soovitud eesmärki. PPA-le teadaolevalt isikutel Eestis võimalikku elukohta. Neil oli Lätis elukoht, kuid nad lahkusid sealt ilma Läti Vabariigi loata.
3. Kohus vaatas PPA taotlused kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks haldusasjades nr 3-232065, 3-23-2057 ja 3-23-2058 läbi
4. septembril 2023 toimunud kinnisel kohtuistungil. Kohtuistungil jäi PPA esitatud taotluse ja selle põhjenduste juurde. PPA esindaja rõhutas täpsustavalt põgenemisohu tõsidust ning alaealiste laste kinnipidamiskeskuses paigutamise põhjendatust ning selgitas, et seal on loodud lastega perele kohased kinnipidamistingimused. PPA esindaja rõhutas ka, et laste huvides on parem, kui perekond jääks kokku. X väljendas kohtuistungil oma soovi lahkuda Eestist esimesel võimalusel, et suunduda koos lastega enda Saksamaal elava mehe juurde. Kinnipidamiskeskuse elamistingimuste osas märkis ta, et nad elavad lastega omaette toas ning lastel on võimalus viibida ka värskes õhus. Samas tõi ta puudustena välja, et puudub (omaette) pesemisvõimalus samas toas ning nad sooviksid laiemat voodit. 2
5. Kohus koostas esmalt
6. septembril 2023 kõigi kolme isiku suhtes eraldi määrused, mille resolutsioonides otsustas taotlused rahuldada osaliselt ja anda loa isikute kinnipidamiseks PPA kinnipidamiskeskuses kuni kolmeks ööpäevaks resolutsioonmääruse tegemisest, mille jooksul tuleb Politsei- ja Piirivalveametil korraldada isikute majutamine lastega perele sobivatesse tingimustesse. Nende määruste resolutsioonid tehti kohtuistungil teatavaks ja tõlgiti isikutele. Käesoleva määrusega täiendab kohus vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 169 lg-le 2 määrusi kirjeldava ja põhjendava osaga, tehes kolme ühe perekonnana elava isiku suhtes ühise kohtumääruse. KOHTU SEISUKOHT
7. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan (praegusel juhul PPA) kirjalikult koos põhjendustega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. 5.

§ 362

lg 2 kohaselt taotleb Politsei- ja Piirivalveamet, juhul kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja

§ 361

lg-s 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid (

§ 361lg 1 teine lause).

6.

§ 362

lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Dublini III määruse art 28 kohaselt võivad liikmesriigid isikuid kinni pidada, et tagada üleandmismenetluse täideviimine vastavalt sellele määrusele, kui on isikute märkimisväärne põgenemise oht. Igat juhtumit tuleb eraldi hinnata. Kinnipidamine on lubatav, kui see on proportsionaalne, kui muid, leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamise eelduseks on üleandmismenetluse tagamise eesmärk.

1. Praegusel juhul ei ole vaidlust, et isikud on esitanud rahvusvahelise kaitse taotlused Lätis ja nende taotlused on läbivaatamisel. Samuti selles, et isikutel puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks. Seega on täidetud eeldus, et kinnipidamine viidatud alusel on vajalik üleandmismenetluse tagamiseks. Kohtupraktika kohaselt võib isiku kinnipidamine Dublini III määruse alusel olla lubatav alates ajast, mil PPA-l on põhjust arvata, et vastutav on teine liikmesriik ning ta alustab tagasivõtmise menetluse (art 24 lg-d 1 ja 4). (RKHKm 3-20-1697/31).
2. X on väljendanud nii tema kinnipidamisel (küsitluse protokoll dtl 7-8) kui ka kohtuistungil oma selget tahet liikuda esimesel võimalusel koos lastega edasi Taani ja sealt Saksamaale ning kirjeldanud oma plaane ning kuidas ta kavatseb soovitud sihtkohta jõuda, kasutades seejuures kokkulepitud vahendaja abi (seda kinnitavad mh ka sõnumid tema telefonis). Ka Dublini III määruse kohaldamisel on asjakohane lähtuda VSS §-s 68 loetletud põgenemisohule viitavatest asjaoludest. Praegusel juhul on asjakohane tugineda VSS § 68 p-le 9 (välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist). Kohtupraktika kohaselt tuleb põgenemisohu lõplikuks kindlakstegemiseks hinnata ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid (RKHKm 3-3-1-93-16, p 13; 3-202004/46, p 18.5). Hinnates praeguse juhtumi asjaolusid kogumis (loata lahkumine määratud 3 elukohast Lätis, viibimisaluse puudumine Eestis, selgelt väljendatud tahe lahkuda Eestist ja mitte naasta Lätisse rahvusvahelise kaitse menetluseks, tõendid lahkumise korraldamise kohta selleks spetsialiseerunud isiku poolt), nõustub kohus taotlejaga, et X puhul esineb tõsine põgenemise oht. Lahkumist kavandab ta koos oma kahe alaealise lapsega.
3. Proportsionaalsuse hindamise kohustus isikute kinnipidamisel tuleneb nii määruse (EL) nr 604/2013 art-st 28 kui ka

§ 361lg 1 teisest lausest.

Praegusel juhul tõusetub proportsionaalsuse küsimus seoses alaealiste laste kinnipidamisega PPA kinnipidamiskeskuses. Isiku kinnipidamine on lubatav, kui on põhjendatud kahtlus, et leebemad järelevalvemeetmed ei ole

§ 361

lõikes 2 sätestatud eesmärkide saavutamiseks tõhusad ja nende saavutamise ainsaks tõhusaks vahendiks on isiku kinnipidamine (

§ 361lg 1).

PPA esindaja kohtuistungil antud selgituse järgi on kinnipidamiskeskuses loodud tingimused lastega perele omaette elamiseks (omaette tuba). Ka X kinnitas, et elatakse omaette toas ning lastel on võimalus õues käia, mainides seejuures aga üksikuid ebamugavusi (omaette pesemisvõimaluse puudumine, voodi ebamugavus). Kohtu hinnangul ei ole PPA kinnipidamiskeskus oma režiimilt ja olemuslikelt eesmärkidelt sobivaim koht laste kinnipidamiseks. Kohus möönab, et X puhul esineb tõsine põgenemisoht. Samuti on kohus ja PPA ühiselt arvamusel, et laste parimates huvides on jääda kokku oma emaga, mitte viibida eraldi turvakodus või muus lastele sobivas majutuskohas. PPA on aga arvamusel, et muudes majutuskohtades ei ole võimalik tagada valvet, et välistada X lahkumist. Arvestades ühtaegu vajadust vältida X kõrvalehoidmist Lätis toimuvast rahvusvahelise kaitse menetlusest ning teisalt tagada perekonnale võimalus kuni Läti ametivõimude üleandmiseni Eestis koos olla, peab kohus põhjendatuks rahuldada PPA loataotlused osaliselt. Kohus annab loa selliselt, et X koos lastega võib kinni pidada PPA kinnipidamiskeskuses kuni kolm ööpäeva 19. septembri 2023. a resolutsioonmääruse tegemisest, mille jooksul tuleb Politsei- ja Piirivalveametil korraldada puudutatud isiku majutamine lastega perele sobivatesse tingimustesse). Kohus allkirjastas kohtumääruse asjas nr 3-23-2056 19. septembril 2023 kell 11.42, asjas nr 3-23-2057 kell 11.47 ja asjas nr 3-23-2058 kell 11.56). 10.

§ 361

lg-s 2 sätestatud kinnipidamise aluste äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest vabastada (

§ 364lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4