Obsah (4)

§ 121§ 65§ 64§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 5. september 2023 Kohtuasja number 1-23-135 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus Kriminaalasi Aleksei Niki

§ 121

lg 2 p 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. aprilli
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Aleksei Nikiforov (sünd 25.05.1978, viibib Viru Vanglas; elukoht puudub) Teised pooled apellatsioonimenetluse − kaitsja advokaat Igor Belugin − Viru Ringkonnaprokuratuur, ringkonnaprokurör Kalmer Kask − kannatanu V.M. esindaja RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. aprilli
4. a otsus kriminaalasjas nr 1-23-135 muutmata ja süüdistatava Aleksei Nikiforovi apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus
5. Aleksei Nikiforovit süüdistatakse

§ 121

lg 2 p 3 järgi selles, et tema isikuna, keda on varasemalt karistatud vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest, 30.07.2022 kella 1 15.12 ajal Viru Vangla (asukohaga Ülesõidu 1, Jõhvi) K-hoone K5 eluosakonna päevaruumis tekkinud tüli käigus lõi kaaskinnipeetav V.M. it ühe korra rusikaga vastu nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused: parema kulmu piirkonnas pindmised haavad mõõtmetega 4 mm x 15 mm ja 3 mm x 10 mm ning parema silma paistetuse. Maakohtu otsus 2. Viru Maakohus tunnistas 04.04.2023. a otsusega Aleksei Nikiforovi süüdi

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistas teda 6 kuu pikkuse vangistusega.

§ 65lg 2 alusel liitis maakohus mõistetud karistuse Viru Maakohtu 30.09.2019.

a otsusega mõistetud eluaegse vangistusega, mõistes kohtuotsuste kogumis Aleksei Nikiforovile eluaegse vangistuse. Karistuse kandmise algusajaks luges maakohus kohtuotsuse kuupäeva 04.04.

2. Esmalt tuvastas maakohus, et Aleksei Nikiforov lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu V.M. it ühe korra rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse - parema silma paistetuse ning parema kulmu piirkonnas pindmised haavad mõõtmetega 4 mm x 15 mm ja 3 mm x 10 mm. Maakohus leidis, et Aleksei Nikiforov pani kuriteo toime otsese tahtlusega ning teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolud ei ole. Samuti tuvastas maakohus selle, et Aleksei Nikiforovit on korduvalt karistatud kuritegude eest, mis sisaldavad vägivalla kasutamist, mistõttu vastab tema tegevus

§ 121lg 2 p-le 3.

4. Maakohus leidis, et Aleksei Nikiforovile on põhjendatud mõista karistuseks vangistus, kuna rahaline karistus ei ole otstarbekas ja ei mõjuta teda edaspidi kuritegudest hoiduma (isegi vanglas viibides). Aleksei Nikiforovit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, sh isikuvastaste kuritegude eest, mille eest kannab eluaegset vangistust. Maakohus arvestas karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Maakohtu hinnangul on Aleksei Nikiforovi süü keskmisest väiksem, kuna tegu oli ühe löögiga. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut (korduvalt karistatud), sanktsiooni keskmist määra (2 aastat 6 kuud) ja kannatanu pretensioonide puudumist, leidis maakohus, et põhjendatud on mõista süüdistatavale vangistus sanktsiooni minimaalsest määrast veidi suuremana. 5.

§ 65

lg 2 alusel suurendas maakohus mõistetud vangistust (6 kuud) eelmise kohtuotsusega mõistetud eluaegse vangistusega, mõistes

§ 64lg 4 alusel Aleksei Nikiforovile eluaegse vangistuse.

6. Maakohus märkis, et vaidlusaluseks küsimuseks on eluaegse vangistuse kandmise alguse kuupäev. Riigikohus on otsuses kriminaalasjas nr 1-20-8746 selgitanud, et

§ 65

lg 2 alusel mõistetava eluaegse vangistuse kandmise algusaeg saab olla üksnes uue kohtuotsuse tegemise päev, sest karistuse ärakandmata osa määratakse kindlaks liitkaristuse moodustamise aja seisuga. Sellest tulenevalt luges maakohus karistuse kandmise algusajaks kohtuotsuse tegemise päeva. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile

1. Viru Maakohtu 04.04.
2. a otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav Aleksei Nikiforov, kes palub tühistada maakohtu otsus ja lugeda tema karistuse kandmise algusajaks 27.03.
3. Kokkuvõetult on tema apellatsioon järgmine. 2
4. Aleksei Nikiforov on seisukohal, et otsus ei ole seaduslik ega õiglane, kui tema karistuse kandmise algusaega loetakse alates 04.04.2023, kuna tema viibib vanglas juba alates 27.03.
5. Tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise aeg avaneb nüüd 04.04.2048, enne oli selleks kuupäevaks 27.03.
6. Aleksei Nikiforov leiab, et temale mõisteti kaks karistust – 6 kuu pikkune vangistus ja 21 aasta pikkune vangistus. Kohus oleks võinud lisada kuus kuud vangistust juurde ajale, mil ta oleks pidanud vabanema ennetähtaegselt vangistusest.
7. Aleksei Nikiforov ei nõustu ka sellega, et tema kaitsja advokaat Igor Belugin kõrvaldati apellatsiooni kirjutamisest, kuigi viimane seda planeeris. Süüdistatava sõnul on tema juriidiliselt kirjaoskamatu ning vajab abi apellatsiooni kirjutamisel ja otsuse edasikaebamisel. Kaitsja abist ilmajätmine on seadusevastane. Aleksei Nikiforov ei ole rahul sellega, et ta pidi apellatsiooni kirjutama ajal, kui tal ei olnud veel täielikku kohtuotsust.
8. Maakohus ei arvestanud sellega, et Aleksei Nikiforov kahetses tehtut ja vabandas kannatanu ees, soovis leppida. Kõik, mida tema rääkis lõppsõnas (tõi selle ka apellatsioonis välja), jättis kohus tähelepanuta. Kokkuvõtvalt selgitas Aleksei Nikiforov, et kannatanu hakkas temasse suhtuma halvustavalt alates
9. a sügise lõpust – solvas ja halvustas teda (samuti teisi vange). 30.07.2023 soovis süüdistatav helistada, kuid kui kannatanu oli kuulnud, et just Aleksei Nikiforov on viimane helistamise järjekorras, hakkas kannatanu teda solvama ja halvustama roppude sõnadega, milliseid maakohtu hinnangul ei olnud vaja kohtus üle korrata. Pärast solvamist oli Aleksei Nikiforov tugevas emotsionaalses pingeseisundis, tal oli väga ebameeldiv ja valus, solvangud olid ilma igasuguse põhjuseta. Kuna kannatanu tabas tugevalt valusat kohta, koges tema psüühilisi kannatusi. Löömine toimus emotsionaalses pingeseisundis, kus ta ei suutnud enda emotsioone valitseda.
10. Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer Kask esitas vastuseks apellatsioonile kirjaliku seisukoha, milles leiab, et vaidlustatud otsus on karistuse kandmise alguse kuupäeva osas seaduslik ja tuleb jätta muutmata ning apellatsioon seetõttu rahuldamata. Prokurörile jäid arusaamatuks väited, mis puudutavad kaitsja kõrvaldamist edasisest menetlusest ja kaitsealuse abita jätmist, kuna prokuratuurile teadaolevalt ei ole midagi sellist toimunud ning Igor Belugin jätkab kaitsealuse huvide esindamist käesolevas menetluses. Seega tuleb lugeda apellandi väited kaitseõiguse rikkumise osas ebatäpseteks ja apellatsioon jätta selles osas rahuldamata. Mis puudutab erinevaid kaebusi seoses vanglasisese elukorraldusega, milliste osas soovib apellant vanglale ettekirjutuse tegemist, siis see ei ole kriminaalmenetluse esemeks ning sellekohased taotlused tuleb jätta tähelepanuta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 04.04.
12. a otsuse tühistamiseks alust ei ole. Apellatsioonis esitatu ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale Aleksei Nikiforovi süüdimõistmises

§ 121lg 2 p 3 järgi ega temale mõistetud karistuse ja selle kandmise algusaja osas.

1. Kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistatav Aleksei Nikiforov lõi süüdistuses märgitud ajal ja kohas kannatanu V.M. it ühe korra rusikaga näkku, tekitades temale parema kulmu kohale pindmised haavad ja parema silma paistetuse. Maakohus on need asjaolud õigesti tuvastanud ning seda ei vaidlustata ka esitatud apellatsioonis. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab ringkonnakohus seetõttu esimese astme kohtu otsuse põhiosa asjaolud kordamata ja vastab apellatsioonis tõstatatud küsimustele. 3
2. Esmalt selgitab ringkonnakohus Aleksei Nikiforovile, et apellatsiooni esitamise tähtaeg hakkas kulgema sellest ajast, mil tema sai kätte Viru Maakohtu 04.04.
3. a põhjendustega otsuse tõlke. Maakohtu 04.04.2023 otsuse resolutiivosast on näha, et apellatsioon tuli esitada 15 päeva jooksul alates päevast, mil /…/ vahistatud süüdistatav sai kätte kohtuotsuse. Kuivõrd süüdistatav kannab karistust vanglas, kohaldub temale vahistatud süüdistatava regulatsioon (KrMS § 319 lg 3). Lisaks selgitas maakohus, et apellatsiooniõiguse kasutamise soovi korral (mida nii kaitsja kui ka Aleksei Nikiforov soovisid) on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav alates 02.05.
4. Nimetatud otsuse resolutiivosa tõlgiti Aleksei Nikiforovile tema emakeelde. Tõlke sai Aleksei Nikiforov kätte 13.04.
5. Seega ei saanud temale olla üllatuslik, et apellatsiooni on võimalik esitada pärast tervikotsuse kättesaamist.
6. Kohtute Infosüsteemi andmetel tehti tervikotsus 02.05.2023 ning selle tõlke sai Aleksei Nikiforov kätte 12.05.
7. Kuivõrd kriminaalmenetluse seadustikus muudeti alates 01.05.2023 apellatsiooni esitamise tähtaega (vt KrMS § 319 lg 2) ning Aleksei Nikiforovil algas apellatsiooni esitamise tähtaeg kulgema pärast seadusemuudatuse jõustumist, kehtis ka temale 30 päevane tähtaeg. Seega oli apellatsiooni esitamise viimaseks kuupäevaks 12.06.
8. Asjaolu, et Aleksei Nikiforov ei oodanud ära ei tervikotsust ega selle tõlget ja pidas vajalikuks esitada apellatsiooni juba enne seda, ei muuda maakohtu otsust mitte kuidagi ebaseaduslikuks. Samuti ei riku see Aleksei Nikiforovi kaitseõigust. Isegi kui möönda, et Aleksei Nikiforov ei saanud kõigest õigesti aru, on ta esitanud apellatsiooni tähtaegselt, ta on saanud esitada oma seisukohad ja taotlused. Ringkonnakohus andis 21.06.
9. a määrusega Aleksei Nikiforovi apellatsiooni menetlusse võttes menetlusosalistele piisavalt pika tähtaja (kuni 28.07.2023) oma seisukohtade ja taotluste esitamiseks. Selleks ajaks oli Aleksei Nikiforovil tervikotsuse tõlge käes, kuid mingeid uusi seisukohti ega taotlusi ta ei esitanud. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et Aleksei Nikiforovi õigusi ei ole rikutud.
10. Aleksei Nikiforovi apellatsiooni järgi kõrvaldati justkui tema kaitsja advokaat Igor Belugin menetlusest, mistõttu kaitsjal ei olnud võimalik apellatsiooni esitada ning sellega on rikutud süüdistatava kaitseõigust. Ringkonnakohus selgitab, et ei kriminaalasja toimikust ega ka Kohtute Infosüsteemist selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohtule ei ole esitatud ühtegi dokumenti selle kohta, et kaitsja advokaat Igor Belugin oleks kõrvaldatud menetlusest või ta oleks avaldanud selleks ise soovi. Tulenevalt KrMS § 45 lg-st 5 on määratud kaitsja kohustatud kriminaalmenetluses osalema kuni kriminaalasja kassatsiooni korras läbivaatamise lõpuni ja ta võib omal algatusel keelduda kaitsekohustuse võtmisest või loobuda võetud kaitsekohustustest üksnes kriminaalmenetluse seadustiku § 46 lg-s 1 sätestatud alustel. Seega on advokaat Igor Belugin jätkuvalt Aleksei Nikiforovi kaitsja ning millest tingituna süüdistatav väidab, et kaitsjal ei võimaldatud apellatsiooni esitada, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks. Aleksei Nikiforovit ei ole kaitsjata jäetud, mistõttu ei ole tema kaitseõigust rikutud. Aleksei Nikiforov on ise ilma kaitsjata koostanud apellatsiooni, milles on selgelt välja toonud oma seisukohad, millega ta ei nõustu ning miks.
11. Mis puudutab kaebuses ja selle täienduses toodud etteheiteid vangla tegevusele/tegevusetusele erinevates elukorralduslikes küsimustes, siis ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga selles, et neid ei ole võimalik lahendada kriminaalmenetluse käigus. Kinnipeetaval on õigus pöörduda vangla juhtkonna poole ning esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud (Vangistusseaduse § 11 lg 5). 4
12. Aleksei Nikiforovi sõnul ei arvestanud maakohus lõppsõnas öelduga, et tema kahetses kannatanu löömist ning löömise hetkel oli tema raskes emotsionaalses pingeseisundis. Maakohus arvestas Aleksei Nikiforovi puhtsüdamlikku kahetsust karistust kergendava asjaoluna, mistõttu on sellekohane väide ebaõige. Ka on maakohus märkinud, et isegi kui kannatanu alustas solvamisega, ei õigustaks see mitte kuidagi süüdistatava poolt toimepandud vägivallategu. Kuivõrd maakohtu põhjendused on selles osas napisõnalised, selgitab ringkonnakohus, millest tingituna ei välista Aleksei Nikiforovi solvamine kannatanu poolt süüdistatava vastutust toimepandud kuriteos.
13. Aleksei Nikiforov on apellatsioonis selgitanud, et V.M. solvas ja halvustas teda, samuti alandas, mille tagajärjel tekkis temal raske emotsionaalne seisund. Süüdistataval ei olnud plaanis kannatanut lüüa, kuid emotsiooni ajel, s.o psüühilise rünnaku tagajärjel, ta seda tegi. Ta on tundlik inimene ja ta reageerib solvangutele väga valulikult, eriti kui need ei ole õigustatud.
14. Uurides esitatud tõendeid, kannatanu ja Aleksei Nikiforovi ütlusi, on need ringkonnakohtu hinnangul mõneti vastuolus selles, kuidas vaidlusalune sündmus aset leidis. Kannatanu V.M. i ütluste kohaselt oli tema helistamise järjekord, mida ta Aleksei Nikiforovile ütles. Viimane saatis ta pikalt ja tema vastas, et mingu ise. Sellele järgnes löök, Aleksei Nikiforov lõi talle rusikaga näkku. Aleksei Nikiforovit ristküsitledes ei ole menetlusosalised pidanud vajalikuks täpsustada sündmuse ajalist kulgu, piirdutud on sellega, et Aleksei Nikiforov tunnistas, et ta lõi kannatanut ja tabas tema silma. Lõi ta põhjusel, et kannatanu solvas teda. Ringkonnakohus leiab, et pikalt saatmine vene keelse väljendiga tähendab tavapäraselt ka ebatsensuurse sõna kasutamist. Aleksei Nikiforov tunnistab, et tema solvas samuti V.M. it. Seega oli tegemist vastastikku solvavate väljendite kasutamisega.
15. Tunnistaja Andrei Hodjuk nägi toimunut pealt, kuna tema helistas samal ajal, kui V.M. ootas oma helistamise järjekorda. Paraku ei ole tunnistaja ütlused selles, kes esimesena solvavaid väljendeid kasutas, usaldusväärsed, kuivõrd need on omavahel vastuolus – vastus olenes sellest, kes küsis. Prokurörile vastates ütles tunnistaja: „mina rääkisin telefoniga, V.M. rääkis telefoniga, Aleksei hakkas V.M. it solvama, pidi hakkama helistama, aga lõi V.M. it.“ Seejärel vastab ta süüdistatava küsimusele, kes esimesena alustas solvamist: „mulle tundub, et V.M. .“ Järgmisele küsimusele vastates ütleb tunnistaja veel, et tema järel oli helistamiseks Nikiforov aga V.M. ütles, et tema tahab helistada. See on vastuolus kannatanu ütlustega ja ka videosalvestiselt nähtuga.
16. Objektiivseks tõendiks on Viru Vangla K5 päevaruumi videosalvestis, mis on ka vaadeldud (vaatlusprotokoll tl 1-7, tõendite kd). Salvestus algab kell 15.10.
17. Ruumis on kolm inimest. Neist üks räägib ümara laua taga telefoniga (A.H.), tema kõrval seljaga telefoni laua poole on teine mees, kes loeb midagi arvutist. V.M. istub veidi eemal, seljaga samuti telefonilaua poole. Siseneb Aleksei Nikiforov, kes läheb telefonilaua juurde ja jääb selle kõrvale seisma ning ootama. Kui kõneleja lõpetab kõne, paneb Aleksei Nikiforov käes olnud paelaga kaardi kaela ja hakkab võtma telefonitoru. V.M. jälgib telefoni juures toimuvat oma kohalt tõusmata. Kell 15:12:26 osutab ta esimest korda käega telefonile ja ütleb Aleksei Nikiforovile midagi. Viimane vastab ja osutab samuti käega telefonile (sellest saab aru, et tekib küsimus, kes järgmisena helistab). Kell 15:12:30 ütleb V.M. veel midagi ja näitab taas telefoni suunas. Selle peale liigub Aleksei Nikiforov kohe agressiivselt V.M. i poole, kummardub ja lükkab istuvat kannatanut kätega vastu selga. V.M. ütleb selle peale ühe sõna ja Aleksei Nikiforov lööb teda kohe (kell 15:12:36) rusikaga näkku. Kogu sündmus viimasest sõnavahetusest, mille järel liikus agressiivse olekuga Nikiforov V.M. i poole, kuni löögini näkku võttis aega vaid kuus sekundit. Videosalvestiselt on jälgitav V.M. i rahulik olek kuni selle hetkeni, millal Aleksei Nikiforov 5 tuli tema juurde, kummardus ja lükkas teda, s.o esimese füüsilise kontaktini. Kannatanu tõrjus Aleksei Nikiforovi lähenemist küünarnukiga.
18. Kuna videosalvestis kattub kannatanu ütlustega, on need ringkonnakohtu jaoks usaldusväärsed alustades sellest, et päevaruumis oli V.M. enne Aleksei Nikiforovit ja ootas oma kõne järjekorda. Süüdistatav tuli vahele, mis tõi kaasa konflikti. Aleksei Nikiforov käitus sellest hetkest, kui kannatanu ei soovinud kõne järjekorda temale loovutada, agressiivselt. Ilmselgelt ei ole õiged Aleksei Nikiforovi ütlused selle kohta, et lisandunud solvangud ajal kui ta oli juba V.M. i kõrval, viisid ta löögini. Tegemist on süüdistatava eneseõigustusega, et pisendada oma süüd. Salvestiselt on jälgitav, et Aleksei Nikiforovi käitumine oli juba eelnevalt (vastupidiselt kannatanu omale) agressiivne ning V.M. oli sunnitud tõrjuma tema füüsilist lähenemist, jõudes enne lööki öelda vaid ühe sõna. Seega ei ole alust rääkida kannatanupoolsest õigusvastasest ründest, et hakata kaaluma õigusvastasust välistava asjaolu (hädakaitse) esinemist või

§ 57lg 1 p-s 6 ettenähtud karistust kergendava asjaolu olemasolu.

1. Aleksei Nikiforov ei vaidlusta ei mõistetud üksikkaristuse liiki ega määra. Ringkonnakohus nõustub maakohtu mõistetud karistusega ega pea vajalikuks seda muuta. Küll aga ei nõustu Aleksei Nikiforov sellega, et tema karistuse kandmise algusajaks loetakse kohtuotsuse kuupäev 04.04.2023, mitte tema vangistuses viibimise alguskuupäev 27.03.
2. Nii pikeneb tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise kuupäev 21 aasta võrra. 6 kuud vangistust võiks lisada ennetähtaegse vabanemise võimaluse ajale või lugeda kaetuks praeguse vanglakaristusega.
3. Ringkonnakohus selgitab, et maakohus ei ole eksinud ei liitkaristuse mõistmisel ega ka karistuse kandmise algusaja määramisel.

§ 64

lg 4 näeb ette, et kui mõni mõistetud karistustest on eluaegne vangistus, mõistetakse liitkaristusena eluaegne vangistus. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu 10.06.2022. a otsusele kriminaalasjas nr 1-20-8746, mille punktides 7-9 on selgitatud liitkaristuse mõistmist olukorras, kus üks liidetav on eluaegne vangistus. Kuivõrd Aleksei Nikiforov pani toime uue kuriteo pärast eelmise kohtuotsuse kuulutamist ja enne karistuse (eluaegse vangistuse) ärakandmist, tuli kohaldada tema suhtes

§ 65lg-t 2.

Aleksei Nikiforovi varasem karistus on eluaegne vangistus, seega tuli maakohtul lähtuda

§ 64lg-st 4.

Järelikult ei ole võimalik lisada tema karistusajale (ega ka tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise ajale) käesolevas asjas mõistetud kuue kuu pikkust vangistust. 26. Viidatud otsuse p-s 10 selgitas Riigikohus, et

§ 65

lg 2 alusel mõistetava eluaegse vangistuse kandmise algusaeg saab olla üksnes uue kohtuotsuse tegemise päev, sest karistuse ärakandmata osa määratakse kindlaks liitkaristuse moodustamise aja seisuga (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-78-15, p 14 ja Riigikohtu 14.12.
2. a määrus asjas nr 3-1-1-104-15, p 10). See kuupäev tulebki märkida uue süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivossa karistuse kandmise alguseks (KrMS § 313 lg 1 p 6). Nii on maakohus ka talitanud ning märkinud, et karistuse kandmise algusaega tuleb hakata arvestama alates 04.04.2023, s.o kohtuotsuse tegemise päevast.
3. Ringkonnakohus mõistab, et Aleksei Nikiforovi jaoks tähendab see tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemise võimaluse kuupäeva edasilükkamist paljude aastate võrra. Väide justkui ei olnud maakohtu kohtunik vaba talle karistust mõistes, kuivõrd otsus tuli langetada vastavalt Riigikohtu seisukohtadele, ei anna samuti kaalu apellatsiooni rahuldamisele. Riigikohtu otsus ühtlustab kohtupraktikat ning lähtudes selle seisukohtadest koheldakse kõiki süüdistatavaid samas olukorras võrdselt. 6
4. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
5. aprilli
6. a otsuse muutmata ja Aleksei Nikiforovi apellatsiooni rahuldamata. Menetluskulusid ringkonnakohtus ei tekkinud. (allkirjastatud digitaalselt) 7