Obsah (7)

§ 164§ 442§ 187§ 129§ 173§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 20.09.2023, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-6628 Tsiviilasi M. G. hagi V. G. vastu elatise nõud

§ 164lg le 1.

1 Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6 § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE 04.05.2023 esitatud hagi kohaselt elab hageja koos mõlema vanemaga perele kuuluval elamispinnal, kus alates 2021 lõpust elab kostja eraldi toas. Vanemate abielu lahutati xxxx. Hagi kohaselt maksab kostja küll oma osa eluaseme kuludest kuid hagejale ülalpidamist ei anna, tarvitab pidevalt alkoholi ja tööl ei käi. Hageja soovib elatise väljamõistmist seaduses ettenähtud miinimumsummas. Suulises menetluses on hageja, arvestades kostja panust eluaseme kulude tasumisse ja veel mõnede teenuste eest tasumist ning arvestades, et kostja tasus elatise katteks augustis 200 eurot, nõus muutma haginõuet selliselt, et perioodi alates 04.06.2023 kuni 31.08.2023 katteks soovib ta igakuuliselt 200 eurot ja edaspidi alates 01.09.2023 elatist miinimumsuuruses. Miinimumsuuruses elatise nõude juurde jäämisel on hageja arvestanud sellega, et osa lapse vajadustest on kaetud lapsetoetusega, kuid ka sellega, et kostjal on arvelduskontol rahalisi vahendeid ca 20 000 eurot ehk tema võimekus elatist tasuda on piisav. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja vastusest jääb mulje, et kuna hageja magab tema toas, siis elaks hageja nagu temaga ja ta ei peaks hagejale elatist maksma. Selline seisukoht on kummastav. Tõepoolest elab korteris ka hageja seadusliku esindaja ja kostja ühine täisealine poeg, kes käib tööl ja maksab ise ka enda kommunaalkulud. Tõele ei vasta kostja poolt väidetu, et ta maksab pool kommunaalkuludest, vaid kommunaalkulud on jagatud kolmeks ehk siis iga täisealine isik maksab 1/3 kuludest. Elektriarved summas ca 50 eurot on tõesti kostja maksnud, kuna ei ole ise neid arveid jaganud. Käesolevasse vaidlusesse mittepuutuv on kostja väide, et kuni 2022.a. lõpuni maksis ta kogu pere elamiskulud üksinda. Sel ajal olid hageja seaduslik esindaja ja kostja abielus ning oli igati normaalne, et kostja kõik arved tasus. Kostja poolt ostetud vähese toidukraami tarbib ta üksinda, vahel harva on ta hagejale ostnud jäätist. Mingeid majapidamistarbeid kostja ei osta. Kostja tarbib pidevalt nii õlut kui ka viina ning ainuüksi konto väljavõttelt on näha, et kostja on teinud pidevalt sisseoste nii Kroonikeskuse Superalko poest, kui ka Vilde 6a asuvast kauplusest Joogid. Ainuüksi ajavahemikul 18.

1. – 28.04.2023 eelnimetatud kauplustest 10-l korral. Seoses kostja alkoholitarbimisega oli hageja ema sunnitud 22.
2. tegema politseile väljakutse. Eeltoodust saab teha järelduse, et kostjal on piisavalt rahalisi vahendeid, et osta alkoholi, kuid lapse ülalpidamise kohustust kostja täita ei soovi. Kostja väide selle kohta, et ta ei ole oma lapsele seetõttu ülalpidamist andnud, kuna hageja ema ei ole küsinud, on ennastõigustav ja ei vasta tõele. Kuigi vanemad tõepoolest omavahel igapäevaselt ei suhtle, avaldas hageja ema juba abielulahutuse kohtuistungil, et soovib kostja osalemist lapse ülalpidamises. Samuti kordas hageja ema oma nõuet hiljem ja avaldas, et kui kostja ei hakka elatist maksma, siis esitab ta kohtusse hagi. 2 Arusaamatuks jääb kostja poolt avaldatu, et kuna hageja soovib kostjalt elatist summas 260,33 eurot kuus, siis peaks ka hageja seaduslik esindaja panustama hageja ülalpidamisse samaväärselt. Olukorras, kus kostja ei ole oma last mingilgi määral toetanud ning kõik kulud on hageja ema kandnud üksinda, on selline avaldus kostja poolt äärmiselt küüniline. Üksnes olukord, kus kostja on arvel töötuna ning talle on määratud töövõimetoetus, ei vabasta kostjat elatise maksmisest. Kostjal on kõrgem haridus ökonomisti erialal, mis võimaldab leida sobiv töökoht, sh ka selline, et võimalik oleks kodus töötada. Vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vaatamata sellele, et käesoleval ajal on kostja sissetulekud olnud igakuiselt üle 800 euro, ei ole ta hageja ülalpidamiseks mingitki summat andnud. Isegi, kui võtta arvesse kostja poolt märgitut, et hageja ei ole tema käest elatist nõudnud, siis peale hagimaterjalide saamist oli kostja ometi sellest teadlik. Sellest hoolimata ei näidanud kostja üles mitte mingisugustki soovi hagejat toetada. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma 20.06.2023 kirjalikus vastuses tunnistab hagi osaliselt. Hageja viibib suurema osa ajast koos isaga, s.h. magab kõik ööd isa juures viimase kasutuses olevas toas. Lisaks elab peale Hageja pere ühisel elamispinnal veel ka hageja täiskasvanud vend. Kuni 2022.a. lõpuni maksis Kostja kogu pere elamiskulud üksinda. Käesoleva aasta kevadest alates ehk täpsemalt kolm viimast kuud on kostja maksnud pool kommunaalkulude arvest. See aga ei tähenda seda, et ta maksab vaid oma osa. Kuna korteris elab kokku 4 inimest, siis makstes pool kommunaalkuludest, on ilmselge, et kostja kannab teatud osas ka nii hageja kui ka täiskasvanud poja elamiskulud. Sama teeb ka hageja ema. Peale selle kannab kostja üksi korteri elektrikulud, s.h. ka hagejale ja hageja emale kuuluvas osas. Kostja konto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul 18.01.2023 kuni 19.06.2023 on kostja tasunud elektrimakseid kokku summas 334,95 eurot (ca 56 eurot kuus). Lisaks kinnitab kostja konto väljavõte ka seda, et ka interneti ja digi-TV kulud kannab kostja ainuisikuliselt. Seega ei ole õige hagis väidetu, et kostja maksab vaid oma osa elamiskuludest. Lisaks elamiskulude katmisele ostab ka kostja koju toitu ja muid igapäevaeluks vajaminevaid majapidamistarbeid. Kostja ei eita, et ta tarvitab aeg-ajalt alkoholi, s.h. ka õlut, kuid see ei tee temast veel alkohoolikut. On üldteada, et suur osa Eesti peredest, s.h. ka väga haritud inimesed, tarbivad igaõhtuselt toidu juurde veini vm. alkohoolseid jooke. Pealegi ei ole kostja tööl mittekäimine seotud alkoholiga. Eesti Töötukassa 02.02.2023.a. otsusega nr. xxxx tunnistati kostja tagasiulatuvalt alates 2022.a. detsembrist osaliselt töövõimetuks kestusega 1 aasta (22.12.2022-21.12.2023) ning talle määrati töövõimetoetus. Lisaks on Kostja Eesti Töötukassas arvel töötuna ja saab kuni 2023.a. septembrini ka töötutoetust. Kostjal on diagnoositud mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on liigeste haigusseisund ja vigastuste jääknähtud ning tal on seetõttu piiratud pikkade vahemaade läbimine jalgsi, treppidest käimine ning pikemaaegse kehaasendi säilitamine ja asendi muutmine. Lisaks on kostjal mõõdukad tegutsemispiirangud tegevuste sooritamise, muutustega kohanemise ja ohu tajumise ning suhtlemise valdkondades, mille põhjuseks on psüühika- ja käitumishäired. Ärevuse, unehäirete ja väsimustunde tõttu on piiratud tema igapäevatoimingute korraldamine. Eesti Töötukassa hinnangul on kostja tervisekahjustuste muutlikku iseloomu arvestades tema 3 töövõime raskesti prognoositav ning seetõttu raskendatud ka sobiva töö leidmine. See ei ole õnnestunud ka vaatamata Töötukassa nõustamistele ega ametnike toele tööotsingutel. Tõene ei ole hageja seadusliku esindaja väide, et ta on palunud kostjat, et viimane osaleks poja ülalpidamises Hageja ema ja isa ei suhtle teineteisega juba väga pikka aega, olgugi et elatakse ühes korteris. Kuna vanemad omavahel absoluutselt ei räägi, siis pidanuks hageja ema esitama kostjale elatise maksmise nõude kirjalikult. Seda ta ei ole teinud ja ka hagile ei ole sellist tõendit lisatud. Samas kostja ei eita, et ta ei ole lapsele eraldi rahana ülalpidamist andnud, v.a. taskuraha. Ta ei ole seda teinud mitte sel põhjusel, et ta ei sooviks oma last ülal pidada, vaid seetõttu, et lapse ema ei ole temalt seda ka küsinud. Kostja on olnud arusaamisel, et kuna ta elab lapsega koos ja maksab juba osaliselt ka lapse elamiskulusid ja söögikulusid jne, siis on lapse ema sellise ülalpidamise andmisega nõus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist summas 260,33 eurot kuus. Juhindudes kohtupraktikast ning arvestades vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsust, siis peaks ka hageja seaduslik esindaja maksma hageja vajaduste katmiseks igakuiselt sama palju. Kostja teadmisel hageja emal selliseid rahalisi vahendeid muude kulude kõrvalt järele ei jää. Juhul, kui kostjalt mõistetaks välja elatis hageja nõutud summas ehk käesoleval ajal 260,33 eurot kuus, siis ei ole kostja võimeline seda otsust täitma ning samuti ei ole ta võimeline säilitama enam endale minimaalset toimetulekut ega ka vajalikku ravi. Osalise töövõime tõttu on kostja püsisissetulekuks kuni käesoleva aasta detsembrikuu lõpuni talle makstav töövõimetoetus olenevalt kuust 815-838 eurot. Töötu abiraha maksmine lõpeb 2023.a. augustikuuga ära. Kas kostjal õnnestub veel kusagile tööle saada, ei oska ta täna öelda. Kuna tema tervislik seisund on halb, siis ei näe kostja hetkel mingit võimalust oma sissetulekute suurendamiseks. Kostja ainus vara on temale ja tema lahutatud abikaasale kuuluv korter, kus ta igapäevaselt elab ning sõiduauto, mis on talle liikumispiirangute tõttu äärmiselt vajalik. Suulises menetluses möönab, et tal on kontol rahalisi vahendeid märkimisväärses summas, kuid tema väitel on sellest ca 15 000 euro näol tegemist pärandvaraga, mis osaliselt kuulub ka tema isale. Eluaseme kulusid on varem täies ulatuses ja nüüd pooles ulatuses tasunud eelkõige seetõttu, et mitte sattuda KÜ ees võlgnevusse. Samal põhjusel tasub ta ka muid teenuseid (elekter, side). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub, muudetud ulatuses, rahuldamisele. Vaidlust ei ole sellest, et hageja on kostja laps ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) §-st 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejale ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike, aga samuti, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
3. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
4. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). 4 Hageja ja kostja vahel ei ole vaidlust selle üle, kas kostjal on kohustus hagejatele maksta elatist või mitte. Kostja ei ole esile toonud ja tõendanud, et hageja poolt nimetatud vajadused oleks ülepaisutatud. Ühtegi erandlikku asjaolu, mis annaks aluse maksta hagejale elatist alla miinimumsuuruse, kohus põhjendatuks ei pea. Kohus on nõus, et kostja töövõimetusega (dtl 32) seonduv tekitab finantsilises mõttes pingeid, aga nõustub ka hagejaga, et kui kostja sissetulek on siiski pikemat aega tema enda väitel olnud ca 800 eurot, siis sellest hagejale miinimumsumma tasumine (või mistahes summa tasumine hea tahte väljundina) ei ole ülejõu käiv. Kostja pangakonto väljavõtte (dtl 28 jj) kohaselt oli jaanuaris 2023 makstud toetust summas 1173 eurot, veebruaris 1344 eurot, märtsis 1029 eurot, aprillis 840 eurot, mais 1135 eurot, juunis 1165 eurot, ehkki kogumis märkimisväärselt suuremas summas kostja väidetust. Olukorras, kus kostja töötutoetus lõpeb septembrist (dtl 39) ja töövõime toetust saab ta hetke seisuga aasta lõpuni (dtl 32-35), on kostjal võimalik, kui ka selgub, et tööle saamine ei õnnestu, alaealise lapse ülalpidamiskohustust täita tema varandusliku seisundi ilmestajana kontol olevate rahaliste vahendite arvel. Kostja arusaam eluasemekulude ja muude teenuste osutamisega seotud kulude tasumisest on selles mõttes õige, et võlgade tekkimisest tuleb mõistlikult hoiduda, kuid rahaliste kohustuste täitmise järjekorra aspektist vaadatuna tuleb vahendite ebapiisavuse korral eelkõige täita siiski prioriteetne kohustus alaealise lapse ülalpidamiseks ja otsida võimaluse muude kulude piiramiseks (vähendada tarbimist, loobuda mõnest teenusest, jagad teiste tarbijatega kulusid). Kohus ei nõustu hageja poolt väljendatuga, et perioodil, mil oldi abielus, pidigi kostja kõik arved maksma, sest see lahkneb abielusuhte osaliste kohustuste võrdsuse moraalsest ja juriidilisest printsiibist. Kostja ei eita alkoholitarbimist. Selgitust alkoholipoodides kulutuste tegemise kohta- seal müüakse ka suitsu ja küpsiseid jms- peab kohus ebaveenvaks, sest nende tooteartiklite ostmiseks ei pea minema spetsiaalsesse alkoholipoodi. Järelduvalt, eesmärk külastada konkreetse suunitlusega poodi, on ikkagi olnud alkohol. Ja sellest aspektist vaadatuna, arvestades hageja ülevaadet seal tehtud kulude suurusjärgu kohta, on põhjendatud hageja etteheide, et sama raha võinuks kulutada-säästa lapse ülalpidamiskuludeks. Kostja väide, et hageja pole tema käest ülalpidamiseks raha küsinudki, on kohatu. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustus seadusest tulenevalt, sõltumata vastava nõude esitamisest. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väidet, et sellest on räägitud vanemate abielulahutamise kohtuistungil. Hooldusõigust kohaselt täitev vanem küsib ja uurib ise, kas (kostja esitatud väite järgi temast eraldi elav) laps vajab midagi, sh rahalist toetust ülalpidamiskulude katmiseks. Tuginemist sellele, et hageja pole elatist varasemalt küsinudki, oleks põhjendatud hinnata siis, kui oleks esitatud nn tagasiulatuva perioodi katteks elatise nõue, aga selles asjas soovitakse elatist alates hagi esitamisest. Kohus leiab, et kostjal on oma rahaliste vahendite planeerimiseks ja hagejale elatise tasumiseks edaspidiselt võimalik eluaseme ja muude teenuste eest esitatud kulude tasumisel arvestada, et ta tasub üksnes nn enda osa ja poole sellest, mille osas kulutused on seotud hagejaga. Näitlikult- kui eluaseme kulud jagada eluaset kasutava kolme täiskasvanu ja ühe alaealise, ehk nelja isiku, vahel vahel, siis on igaühe osa ¼ ja omakorda lapse 1/4 osast tuleb kohustatud isikuna kostjal tasuda pool kuludest. Sama põhimõte kohaldub ka elektriteenuse puhul. Kui kostja seni on maksnud elektriarveid üksinda, siis on tal teistele selle teenuse tarbijatele õigus esitada nende osale vastas 5 suuruses tagasimakse nõue. Hageja on ka kinnitanud valmidust seda tasuda, kuid kostja ei esitavat arveid. Kõigu kuluarvete üksinda või rohkemas kui tema enda osas, motiivil elatist mitte makstes rikub kostja põhjendamatult lapse ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et pädevaks tuleb lugeda hageja kinnitust, et elatise nõudesumma määramisel on ta juba arvestanud lapsetoetusega (kostja ei ole seda vaidlustanud) ja perioodi 04.06- 31.08.23 eest elatise nõudmisel on arvestatud ka kostja panusega muude kulutuste kandmisest. Kui kostja väitel (ja seda pole omakorda hageja vaidlustanud), on ta kandnud keskmiselt nn lapsega seotud teenuste kulutusi 50-70 eurot kuus, siis miinimumsuuruses elatisena nõutud 260 euro asemel nõude muutmine/vähendamine 200 euroni näitab kostja panusega arvestamist. Edaspidiselt tasumisele kuuluva summa osas, nagu kohus ka selgitas, tuleb kostjal teha oma seniste maksete osas ümberkorraldusi. Ja sel juhul jätkub kostjal vahendeid elatise miinimumsumma tasumiseks nii sissetulekuks oleva toetuse kui ka pangakontol olevate rahaliste vahendite arvel. Ehk puudub PKS § 102 lg 2 tähenduses mõjuv põhus elatise väljamõistmiseks alla miinimumsumma. Vanemate elukorraldus- elada ühes korteris, aga ikkagi nn eraldi- on küll mõnevõrra ebatavaline, kuid teoreetiliselt võib nõustuda, et tegemist on eri leibkondadega. Vaidlustatud/tõenditega ümberlükatud ei ole väiteid mittesuhtlemise kohta, eraldi toidu ja muude nn majapidamisasjade ostmise kohta. Selle taustal väide, kas ja kuipalju hageja viibib ühe või teise vanema juures, on mõnevõrra kunstlik ja seda ei ole võimalik elatise suuruse määramisel arvestada. Lisaks ei ole kumbki pool ka esile toonud, mitu päeva keskmiselt kuus sel viisil laps viibib isa juures, ehk isa toas. Kohus ei pea selliselt väidetavalt nn isa toas magamist ka selliseks neil päevadel (ainult öödel ?) lapsega seotud kulude kandmiseks, mida elatise summa määramisel oleks vajalik arvestada. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise tasumine ei sea ohtu kostja enda toimetulekut. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis annaks alust vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
5. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades
6. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, oli elatise baassummaks alates
7. aprillist 2022 kuni
8. märtsini 2023 209,20 eurot ning alates
9. aprillist 2023 kuni
10. märtsini 2024 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
11. aprillil.
12. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli
13. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.
14. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli
15. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetus oli kuni
16. detsembrini 2022 60 eurot kuus ning on alates
17. jaanuarist 2023 on see 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, 6 vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt ema juures ning isaga ei kohtu. Hagi esitamise hetkel on ühe lapse elatis, indekseeritud baassummat arvestades, elatiskalkulaatori alusel, 260,33 eurot. Lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks elatise miinimumsuuruses nõude esitamisel ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada. Hagi hind Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes

§ 129lg 2 on elatise nõude hagihind (260,33 eurot x 9) 2342,97 eurot.

Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 174

lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 178

lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 7