KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 18. september 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1982 Kohtunik Rutt Teeveer Väärteoasi Merit Leib kaebus

§ 66

lg 2 alusel võimaldada Merit Leibil tasuda rahatrahv 180 (ükssada kaheksakümmend) trahviühikut, s.o 720 (seitsesada kakskümmend) eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 6 (kuue) kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni.

1. Rahatrahv tuleb tasuda: Rahandusministeerium EE932200221023778606 Swedbank Rahandusministeerium EE891010220034796011 SEB pank Rahandusministeerium EE701700017001577198 Luminor Bank Maksekorraldusele märkida viitenumber 4100081886 ning selgitus: „isiku nimi, väärteoasja nr 4-23-1982, rahatrahv“. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kolmekümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik 04.05.
2. a koostas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Tartu politseijaoskonna politseiametnik Marios Tammes väärteoprotokolli selle kohta, et Merit Leib juhtis 04.05.
3. a kella 12:42 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit VW Golf Plus registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 0,28 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellega rikkus Merit Leib liiklusseaduse (LS) § 69 lg 3 nõudeid ning pani toime LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 02.06.
4. a otsusega väärteoasjas nr 2100,23,000427 karistati Merit Leibi liiklusseaduse § 224 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. 16.06.2023 esitas menetlusalune isik kohtule kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale, milles taotles üldmenetluse otsusega temale määratud juhtimisõiguse äravõtmise tühistamist ning karistuseks rahatrahvi määramist kuni 300 trahviühiku ulatuses. Merit Leib palus võimalust tasuda rahatrahv 6 kuu jooksul igakuuliselt kindlate osamaksetena. Kaebaja leiab, et kohtuvälise menetleja otsuses ei ole põhjendatud, miks teda pole võimalik karistada rahatrahviga. Kaebaja leiab ka seda, et kohtuväline menetleja on põhjendamatult otsuses põhistanud karistusena juhtimisõiguse äravõtmist menetlusaluse isiku hoiakute ja suhtumise muutmise vajadusega. Merit Leib viitab kaebuses asjaolule, et tema igapäevased kohustused vajavad sõiduki kasutamist – tal on kaks alaealist last, keda on vaja transportida, samuti on tal kohustus kaks korda nädalas käia XXX abistamas oma XXX ema ja vanaema. Merit Leib on kaebuses märkinud ka seda, et ta tunneb tugevat süüd, kahetseb oma tegu. Ta on teadlik ja on saanud meditsiinilise kinnituse, et tema organismi eripärana ei saa ta peale minimaalset alkoholi tarbimist alustada juhtimist enne kontrolli või vähemalt 24 tunni möödumist. Kohtuotsuse põhjendused VTMS § 123 lg 2 mõtte kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Kohus, võttes arvesse menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja seisukohti, olles vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja oma siseveendumuse kohaselt kõiki tõendeid nende kogumis hinnanud, leiab alljärgnevat. Väärteoasjas ei ole vaidlust selle üle, et Merit Leib juhtis 04.05.
5. a kella 12:42 paiku Tartu linnas XXX juures mootorsõidukit VW Golf Plus registreerimismärgiga XXX isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholi sisaldus mitte vähem kui 0,28 mg/l. 2/6 Joobe suurust tõendab Dräger Alcotesti 7110 MKIII EST seeria nr ARDM-0075 näit (tl 19) ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (tl 21), mille kohaselt oli tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,33 mg/l +/- 0,05 mg/l. Joovet mõõtnud patrullpolitseinik R.R. on läbinud 17.01.
6. a Mõõtealase koolituse (tõenduslik alkomeeter, narko) (tl 27). Vastavalt Metrosert taatlustunnistuseele nr TTRC-23/00029 on tõenduslik alkomeeter tüüp Dräger Alcotest 7110 MKIIIEST nr ARDM-0075 taadeldud 26.01.
7. a ja taatluskehtivuse kuupäevaks on 31.07.
8. a. Tunnistuse kohaselt vastab mõõtevahend esitatud nõuetele (tl 29). Menetlusalune isik kinnitas kohtus, et ta tarvitas alkoholi eelmise päeva pärastlõunal, jõi Proseccot. Hiljem, rääkides perearstiga ilmnes, et alkohol püsib tal kauem veres. Menetlusalune isik avaldas, et ise ta ei tundnud, et võib olla joobes. Oli hommikul söönud. Hommikul talle eksprompt öeldi, et proovigu selle autoga sõita. Autoga sõitis lühikese maa. Tegelikult ei olnud tema eesmärk kohe rooli hüpata. Kasvatab kahte last üksi - lapsed on 18-aastane ja 14-aastane. Lapsed käivad XXX ja XXX koolis. Merit Leib kinnitas ka kohtus, et käib oma ema ainukese lapsena XXX hooldamas nii XXX ema, kellele on tehtud käte operatsioon kui ka 94-aastast vanaema, kellel on XXX ja XXX olnud. Samuti avaldas menetlusalune isik, et tema töö on seotud vajadusega kasutada sõiduautot, sest on vajalik klientidega kohtumine. Sissetulek kuus on XXX eurot netos. Merit Leib kinnitas, et on ostnud endale alkomeetri. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt kõrvaldati Merit Leib 04.05.
9. a sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 2 alusel (tl 25). Liiklusseaduse § 69 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Kohus on seisukohal, et Merit Leib poolt on LS § 69 lg 3 nõuete rikkumine aset leidnud ja see on tõendatud nii tema enda ütlustega kui ka tõendusliku alkomeetri näiduga.

§ 16lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus ning otsene ja kaudne tahtlus.

Seejuures

§ 16

lg 4 kohaselt on kaudse tahtlusega tegu siis, kui isik peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Menetlusaluse isiku ütlustest tuleneb, et ta tarbis eelmisel päeval alkoholi. Seega võis ta küll loota, et pole järgmisel päeval kell 12:42 enam joobes, kuid ta ei kontrollinud oma tervislikku seisundit. Seega pidi ta pidama võimalikuks, et ta pole veel kaine ja ei tohi mootorsõidukit juhtima asuda. Seega on Merit Leibi 04.05.

1. a tegu õigesti kvalifitseeritud LS § 224 lg 2 järgi. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ja leiab, et menetlusalust isikut Merit Leibi tuleb toimepandu eest karistada. Liiklusseaduse § 224 lg 2 näeb ette väärteokaristuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50–1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Seadus näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 3/6 Kohtuväline menetleja on valinud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks. Kohtuvälise menetleja 02.06.
2. a otsuses on märgitud, et karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud menetlusaluse isiku varasema käitumisega. Karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole menetlusalusel isikul kehtivaid karistusi. Kohtuväline menetleja soovib infona välja tuua, et isikut on olnud ka varasemalt kokkupuude samalaadse rikkumistega 14.11.2021 LS § 224 lg 2 järgi, mille eest määrati rahatrahv. Eelneva juhtumi põhjal võib järeldada, et isik ei ole suutnud järeldusi teha ja on näha, et eelnev karistus ei ole isikule soovitud mõju avaldanud rahatrahvi näol. Kohtuväline menetleja leiab, et põhikaristusena tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist kaheks kuuks ning kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja leiab, et rahatrahvi kohaldamine ei ole Merit Leib tegu silmas pidades piisavalt tulemuslik. Kohtuvälise menetleja otsuses rõhutatakse, et juhtimisõiguse puhul ei ole tegemist isiku n.ö sünnipärase kaasa antud võõrandamatu õigusega, vaid tegemist on teatava õigusliku privileegiga, mida isikul on võimalik endale taotleda ning teatud tingimuste järgides ka saada. Samuti on võimalik seda teatud tingimuste esinemisel karistuse eesmärkide täideviimiseks ära võtta. Juhtimisõiguse äravõtmine on eelkõige suunatud nii menetlusaluse isiku enda kui ka teiste liiklejate ohutuse tagamisele, omades sealjuures ka eripreventiivset eesmärki. Eripreventiivne eesmärk tähendab (lihtsustatult) hoida ära uute samalaadsete rikkumiste toimepanemist sama isiku poolt. Seega on juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamine suunatud isiku mõjutamisele ja kaudselt ka isiku hoiakute ja suhtumise muutmisse liikluskultuuri terviku suhtes. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse äravõtmine on aktuaalne ning asjakohane. Riigikohus on toetunud positiivsele üldpreventsioonile kui õiguse adressaadile andvale signaalile, olukorras kus aastast aastasse hukkub näiteks purjus juhtide süül kümneid ja saab vigastada sadu inimesi, siis on vajalik riigipoolne reaktsioon mootorsõiduki joobes juhtimise rangest karistamisest (RK 3-1-1-26-03). Kohtuvälise menetleja arvates on Merit Leib poolt toime pandud tegu oma raskusastmelt kõrgeimal kohal, mistõttu karistuse selle teo eest on vähemtähtsatest rikkumistest rangem. Kohus peab seoses kohtuvälise menetleja poolsete põhjendustega 02.06.
3. a otsuses märkima järgmist. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendites märkinud järgmist „ Kolleegium kordab siinkohal enda varasemas praktikas korduvalt väljendatud seisukohta, et varasemaid karistatusi saab uue karistuse mõistmisel arvestada üksnes tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue kuriteoga (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-1-1-79-03, p 14 ja
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-111-12, p 5). Nimetatud keeld laieneb ka juhtudele, kui arutluse all on karistuse mõistmise eripreventiivne aspekt

§ 56lg 1 ls 2 alt 3 tähenduses. Ka Kar

RegS § 5 lg 1 sätestab ühemõtteliselt, et karistusregistrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Erandid registrist kustutatud andmete kasutamisel on loetletud KarRegS § 5 lgs 2 ning on seotud üksnes teatud suuremate nõuetega ametikohtadel töötamise, õiguste omandamise või tegevusvaldkondades tegutsemisega. /…/ Seega ei saa registrist kustutatud 4/6 karistusandmed olla aluseks isikule mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses, kuna see ei arvesta süüdistatava vahepealset õiguskuulekat käitumist ja kaugeneb

§ 56lg 1 aluseks olevast teosüü põhimõttest.

(vt RKKKo n r 3-1-1-70-16, p 9, 10). Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et Riigikohtu 15.02.2023. a lahendiga asjas 1-15-1446 muudeti kohtu varasemat seisukohta ja leiti, et arhiveeritud karistusandmeid on põhjendatud arvestada tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ja vahistamisel. KarRegS § 20 sätestab isikute ringi, kellel ja millisel eesmärgil on õigus saada andmeid registri arhiivist. Kohus juhib käesolevas otsuses tähelepanu asjaolule, et Politsei-ja Piirivalveametil on õigus nõuda ja seega ka esitada arhiveeritud karistusregistri andmeid vaid eespool viidatud sätte alusel. Kohus ei loe seadusest välja, et kohtuvälisel menetlejal oleks õigus menetlusaluse isiku kohta väärteoasjades eitada arhiveeritud karistusregistri andmeid. Käesolevas väärteoasja on kohtuväline menetleja esitanud kohtule andmed just arhiveeritud väärteokaristuste kohta. Kehtivaid väärteokaristusi Merit Leibil pole (tl 26). Lähtudes eespool viidatud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohtadest ei saa kohus arhiveeritud karistusandmetes kajastuva infoga sisustada karistust, ka eripreventiivse eesmäegi osas. Käesoleval juhul, kui isikul pole hetkel ühtegi kehtivat väärteo- ega kriminaalkaristust, ei pea kohus põhjendatuks kohaldada Merit Leibi suhtes tema igapäevaelu kõige enam riivavat ja piiravat karistust, so juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Nii kohtuväline menetleja kui ka kohus peab karistuse mõistmisel arvestama karistust kergendavaid ja raskendavais asjaolusid. Karistust mõistes tuleb leida parim lahendus süüdlase mõjutamiseks, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Karistust mõistes tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Kohus peab põhjendatuks puhtsüdamlikku kahetsust. karistust kergendava asjaoluna arvestada Merit Leibi Liiklusseaduse § 224 lg 2 sanktsioon näeb ette ka võimaluse isikut karistada rahatrahvi või arestiga. Merit Leib töötab. Tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Merit Leib avaldas nii kaebuses kui ka kohtus, et käib oma ema ainukese lapsena vähemalt kaks korda nädalas XXX hooldamas oma XXX ema ja vanaema. Väärteoasja raames tuvastatud joove on lähedal LS § 224 lg 2 kvalifikatsiooni minimaalsele määrale. Merit Leib avaldas kohtus ka seda, et talle tehti ettepanek uut autot proovida. Ta puudus soov nimetatud autoga pikemat maad sõita. Samuti avaldas Merit Leib seda, et ta ei osanud kahtlustada, et peale eelmisel päeval alkoholi tarvitamist, võib tema organismis olla alkoholi määral, mis keelab sõiduki juhtimise. Menetlusalune isik tõi välja ka väidetava organismi eripära, so alkohol püsib isik organismis tavapärasest kauem. Kohtul puudub võimalus seda väidet kontrollida ja seda ei saa võtta aluseks süü suuruse hindamisel. Samas asus Merit Leib sõidukit juhtima keset tööpäeva kui liiklus on Tartu linnas tihe ja teiste liiklejate ohustamine suure tõenäosusega. Eeltoodust tulenevalt peab kohus isiku süüd keskmisest suuremaks, kuid karistamisel saab arvestada puhtsüdamliku kahetsuse kui kergendava 5/6 asjaoluga, mistõttu tuleks karistus määrata sanktsiooni keskmisest määrast pisut suuremas määras. Merit Leib kinnitas, et on kohtuistungi eelselt olnud kaks kuud täiesti kaine ja avaldas, et on muretsenud endale ka alkomeetri. Ta kinnitas, et seoses käesoleva väärteoasja menetlemisega on ta saanud suure õppetunni. Kohus saab sellistest ütlustest teha järelduse, et juba käesolev menetlus on isikut mõjutanud edaspidi kontrollima oma tervislikku seisundit enne sõiduki rooli asumast. Seega puudub vajadus karistuse eripreventiivse eesmärgi täitmiseks Merit Leibi karistada juhtimisõiguse äravõtmisega. Kohus peab põhjendatuks välja tuua ka asjaolu, et Merit Leib on omanud juhtimisõigust kakskümmend aastat. Käesoleval ajal ei ole tal ühtegi kehtivat väärteokaristust. Seega saab asuda seiskohale, et Merit Leib on olnud varasemalt pigem õiguskuulekas juht. Kohus peab põhjendatuks karistada Merit Leibi 180 trahviühiku suuruse rahatrahviga, so summas 720 eurot. Lähtudes eeltoodust, rahuldab kohus Merit Leibi kaebuse. Kohus tühistab VTMS § 132 p 2 alusel kohtuvälise menetleja 02.06.2023. a otsuse osaliselt mõistetud karistuse osas ja teeb uue otsuse, millega karistab Merit Leibi LS § 224 lg 2 järgi 180 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 720 eurot.

§ 66

lg 2 alusel peab kohus tulenevalt Merit Leibi varalisest seisundist (töötasu suurus 2200 eurot) ja kohustusest ülal pidada kahte alaealist last võimaldada Merit Leibil tasuda rahatrahv 720 eurot osadena kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates 6 (kuue) kuu vältel, tasudes iga kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 120 (ükssada kakskümmend) eurot kuni rahatrahvi täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik 6/6