2-23-10601/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. september 2023, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-10601 Hagi ese T.J. hagi K.J. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: T.J, isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja: K.J, isikukood XXX, ilma XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: S.D, e-post XXX Kohtuistungi aeg
2. september 2023 Protokollija Kohtuistungisekretär Kaire Kuznetsov RESOLUTSIOON
3. Rahuldada T.J. hagi.
4. Lahutada T.J. ja K.J. vahel XX.XX.XXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXX.
5. Taastada T.J. lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi P.
6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
7. Toimetada otsus kätte pooltele ning saata pärast jõustumist perekonnaseisuasutusele andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
8. juulil 2023 esitas T.J. (hageja) hagi K.J. (kostja) vastu nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks. Abielu on sõlmitud XX.XX.XXXX. Abielusuhted on lõppenud XX.XX.XXXX. Hageja märgib, et kostja oli mitu korda tema vastu vägivaldne, alustatud on kriminaalmenetlust. Peale tema viimast vägivallaakti pidi hageja olema XXX. Kostja ei ole nõus perekonnaseisuosakonnas abielu lahutama. Hageja ei pea abielu jätkamist võimalikuks. Kostja vaidles
9. augusti 2023 vastuses abielu lahutamisele vastu ning soovis leppida. Kostja leidis, et abielu lahutamine on ennatlik ning abielusuhted ei ole pöördumatult lõppenud.
10. septemebri 2023 kohtuistungil jäi hageja hagiavalduse juurde ning selgitas, et tema ei soovi leppida. Kostja ei nõustunud abielu lahutamisega. Kohus jättis rahuldamata kostja taotluse leppimisaja andmiseks. KOHTU SEISUKOHT Hageja ja kostja vahel on XX.XX.XXXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXX (tõendatud rahvastikuregistri väljavõtte ja abielu tõendiga). Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Arvestades hagiavalduses toodut ning poolte poolt kohtuistungil avaldatut, leiab kohus, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on toonud abielu lahutamise põhjusena välja kostja vägivaldsuse. Kohtule on esitatud ka tõend selle kohta, et
11. mail 2023 on alustatud kostja suhtes kriminaalmenetlust kehalise väärkohtlemise kahtluse tõttu. Hageja avaldas kohtuistungil, et on ühisest elukohast lahkunud XX.XX.XXXX ning kooselu on sellega lõppenud. Kostja ei vaielnud vastu, et kooselu on lõppenud alates XX.XX.XXXX. Kuigi kostja soovis leppida, ei pidanud hageja seda võimalikuks ning tõi kohtuistungil esile kostja ähvardused ka pärast kooselu lõppu, sh hageja alaealise tütre hirmutamise. Arvestades eeltoodud asjaolusid on kohus seisukohal, et poolte vahel XX.XX.XXXX XXX sõlmitud abielu, mille kohta on tehtud abielukanne nr XXX, tuleb lahutada. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovib kanda lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanime P. Seega tuleb NS § 11 lg 2 p 1 alusel taastada hageja lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi P. . Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 2/2