1-22-4857/37

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-22-4857 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. septembri
3. a määrus Sergey Chabanyuki tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergey Chabanyuki (Chabanyuk; isikukood 37203030266) kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina, määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
4. Jätta Viru Maakohtu
5. septembri
6. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
7. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole Sergey Chabanyukile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129,60 eurot, sealhulgas käibemaks 21,60 eurot.
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Sergey Chabanyukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale on kohtumenetluse poolel või sellisel menetlusvälisel isikul, kelle seaduslikke õigusi või seaduslikke huve määrus piirab, võimalik esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalik määruskaebus. Seda tuleb teha 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kaebus tuleb esitada advokaadi vahendusel (v.a juhul, kui kaebajaks on prokuratuur). PÕHIOSA Menetluse käik
9. Harju Maakohtu
10. augusti
11. a otsusega tunnistati Sergey Chabanyuk süüdi karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks loeti
12. juuni
13. Kohtuotsus jõustus
14. septembril
16. Viru Vangla esitas
17. augustil 2023 Viru Maakohtule kinnipeetava Sergey Chabanyuki materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise üle otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Maakohtu määrus
18. Viru Maakohus jättis
19. septembri
20. a määrusega Sergey Chabanyuki vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, märkides kokkuvõtlikult järgmist.
21. Täidetud on ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused.
22. Sergey Chabanyuki käitumine vanglas on olnud positiivne. Ta on täitnud töökohustust ning läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Distsiplinaarkaristusi tal pole. Seega suudab Sergey Chabanyuk vanglas oma käitumist vastavalt kehtivale korrale korrigeerida. Tema vabastamist toetab seegi, et tal on olemas nii vabanemisjärgne elukoht kui garanteeritud töökoht. Esmase toimetuleku tagab talle vabanemisfondis olev raha.
23. Samas räägivad Sergey Chabanyuki vabastamise vastu tema isik ja varasem elukäik – tal on viis kehtivat kriminaalkaristust, millest kolm on mõistetud joobes juhtimiste ja ülejäänud kaks kehalise väärkohtlemise eest. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Viimase kuriteo pani ta toime korduvana. Seega ei saa riigipoolne usaldus tema vastu olla samaväärne kui esmakordselt karistatud isikute puhul. Ehkki Sergey Chabanyuk vabastati eelmise vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pani ta üheksa kuu möödudes toime käesoleva vanglakaristuse aluseks oleva kuriteo. Seega pole kinnipeetav teinud mõistetud karistustest mingeidki järeldusi. Selle asemel on ta pidanud kohaseks käituda viisil, mis kujutab endast ohtu nii talle endale kui kõrvalistele isikutele. Kinnipeetava senine käitumine näitab, et pärast vabanemist võib ta jätkata kuritegude sooritamist.
24. Sergey Chabanyuki suurim riskitegur on alkoholi tarvitamine. Seega tuleb tema ennetähtaegne vabastamine kõne alla vaid siis, kui kohtul on alust uskuda, et ta enam alkoholi ei tarbi. Sellist usaldust kohtul tema suhtes ei ole. Sergey Chabanyuk ei soovi ennast lasta kodeerida. Ühtlasi on ta tunnistanud, et võib kogeda tagasilangust, kuna tema naine on liiga leebe. Samas on Sergey Chabanyuk alkoholi tarvitamise tõttu pannud toime kuritegusid. Ehkki Sergey Chabanyuk on mitmel korral läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning lasknud ennast isegi kodeerida, pole need tulemust andnud. Ta kannab järjekordset karistust joobes juhtimise eest. Üle ei saa tähtsustada ka Sergey Chabanyuki soovi hoiduda alkoholi tarbimisest, kuna vangla iseloomustuse kohaselt iseloomustab teda puudulik probleemide lahendamise oskus ning suutmatus enese käitumist kontrollida. Ka kohtuistungil ei kõlanud midagi sellist, mis äratab tema suhtes usaldust. Kokkuvõtlikult leidis maakohus, et Sergey Chabanyukist lähtuvat uue kuriteo toimepanemise riski ei maandaks piisavalt ka tema kriminaalhooldusele allutamine. Määruskaebus
25. Viru Maakohtu
26. septembri
27. a määruse peale esitas kaebuse Sergey Chabanyuki kaitsja Irina Žurina, kes palub maakohtu määruse tühistamist ja uue kohtumääruse tegemist, millega vabastataks Sergey Chabanyuk vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja on 2 seisukohal, et kohtu järeldused on pealiskaudsed ja vastuolulised. Tähelepanuta on jäetud asjaolu, et Sergey Chabanyuk viidi laitmatu käitumise eest üle avavanglasse. Sergey Chabanyuk on täitnud individuaalse täitmiskava ning karistuse eesmärgid on saavutatud. Kinnipeetav on motiveeritult teinud tööd. Vabanemise korral on süüdlasel võimalus asuda tööle OÜ-s Sarlina. Kaitsja toob välja, et kinnipeetava perekond sõltub täielikult süüdimõistetu sissetulekust – viimane on võimeline osutama perele materiaalset abi ja tasuma trahve. Tuleb arvesse võtta seda, et endine abikaasa, kelle juures süüdimõistetu hakkab vabanemisel korral elama, on käesoleval ajal töövõimetu ning vajab hoolt. Kohus jättis arvestamata, et Sergey Chabanyukil on seadusega probleeme esinenud vaid viimase kuue aasta jooksul. Eelnevat 45 aastat on olnud laitmatud, süüdimõistetut pole isegi halduskorras karistatud. Ehkki süüdimõistetul on alkoholiga probleeme, ei tähenda see seda, et ta alkoholi tarvitamist jätkab. Kohtuistungil rääkis Sergey Chabanyuk veenvalt, kuidas ta probleemi lahendama asub. Süüdimõistetu saab abi tugiisikult, osaleb tugigrupis ning pöördub vajadusel rehabilitatsioonikeskusesse. Sergey Chabanyuk soovib lasta ennast ka kodeerida. Vangistuses viibitud aeg on piisav, et loobuda kuritegelikest hoiakutest. Ennetähtaegse vabastamisega ei lõppe karistuse kandmine: süüdimõistetu allub kuni karistusaja lõpuni katseaja nõuetele ja täidab talle määratud kohustusi. Ringkonnakohtu seisukoht
28. Kohtul on süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatuslik otsustusruum. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tagajärjel võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
29. oktoobri 2020 määrus asjas nr 1-09-3703, p 8). Erinevalt kaitsja poolt määruskaebuses väljendatust, leiab ringkonnakohus, et maakohus kirjeldatud viisil kaalutlusviga teinud ei ole.
30. Kuna KarS § 76 lg-s 4 välja toodud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut ei saa vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
31. märtsi 2019 määrus asjas nr 1-09-14104, p 21). Nii sedastaski esimese astme kohus, et vaatamata arvukatele positiivsetele aspektidele pole kõiki asjaolusid kogumis hinnates võimalik jõuda veendumusele, et Sergey Chabanyuki käitumine pärast vabanemist saab olema õiguskuulekas. Peaasjalikult tingis niisuguse seisukoha Sergey Chabanyuki korduv kriminaalkorras karistatus ning uue kuriteo sooritamine katseajal.
32. Kaitsja toob välja, et Sergey Chabanyuki käitumine vanglas on olnud eeskujulik, mille tulemusena on ta ümber paigutatud avavanglasse. Ühtlasi on süüdimõistetu teinud motiveeritult tööd ning võtnud aktiivselt osa sotsiaalprogrammist. Vähetähtis pole seegi et Sergey Chabanyuki vabanemisjärgsed elutingimused on head ning vajaliku toimetuleku tagab talle garanteeritud töökoht. Olgugi, et toodud asjaolud on kaheldamatult tunnustamisväärsed, ei kummuta need siiski järeldust, et Sergey Chabanyuki käitumine ei pruugi pärast võimalikku vabanemist olla õiguskuulekas – selle vastu räägib tema varasem elukäik.
33. Maakohus tõi asjakohaselt välja, et Sergey Chabanyukil on viis kehtivat kriminaalkaristust: teda on karistatud nii joobes juhtimiste kui kehaliste väärkohtlemiste eest. Vanglas viibib ta kolmandat korda. Juba ainuüksi sellest võib välja lugeda, et tema varasemad 3 karistused on osutunud viljatuks. Iseäranis tähelepanuväärne on see, et viimase kuriteo sooritas Sergey Chabanyuk katseajal. Harju Maakohtu
34. septembri
35. a määrusega vabastati ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, tema suhtes kohaldati käitumiskontrolli ning talle määrati katseaeg kuni
36. märtsini
37. Juba tollal leidis maakohus, et Sergey Chabanyuki vabanemisjärgsed elutingimused on väga head. Kuna Sergey Chabanyuk käitus vanglas eeskujulikult, asus kohus seisukohale, et mõistetud karistus on oma eesmärgi täitnud. Väärib tähelepanu, et juba tollal pidas esimese astme kohus vajalikuks toonitada, et tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab Sergey Chabanyukile võimaluse tõestada, et ta on võimeline edaspidi õiguskuulekat eluviisi järgima. Niisuguse võimaluse lasi Sergey Chabanyuk siiski juba üsna pea käest, pannes vähem kui aasta aega hiljem toime uue kuriteo – Harju Maakohtu
38. augusti
39. a otsusest nähtub, et
40. juuni 2022 õhtul põhjustas ta mootorsõiduki joobes juhtimisega liiklusõnnetuse. Eelöeldu kinnitab, et ennetähtaegse vabastamisega kaasnev katseaeg ning käitumiskontroll ei pruugi Sergey Chabanyuki uue kuriteo toimepanemise ohtu maandada. Kuna ta on katseajal pannud toime uue kuriteo, võib samamoodi minna nüüdki.
41. Uute kuritegude toimepanemise riskitegurina tuleb arvesse võtta ka Sergey Chabanyuki alkoholiprobleemi. Kuigi süüdimõistetu lubab oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, ei saa tema varasemat elukäiku arvestades siiski pidada kuigivõrd tõenäoliseks, et ta vabaduses suudab või tahab pingutamist jätkata. Juba eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluse raames lubas Sergey Chabanyuk teda vaevava alkoholiprobleemiga tegeleda, selgitades Viru Maakohtus
42. septembril 2021 toimunud istungil: „Olenemata kohtu otsusest ma tegelen radikaalselt selle probleemiga. Rääkisin sellest ka abikaasaga, kontaktisikuga ja kriminaalhooldajaga. Lasen ennast kodeerida. Eelmisel vabastamisel ma kasutasin alkoholivastust ravi ja see väga aitas mind.“ Paraku kinnitab viimane kuritegu, et tsiteeritud lubadust Sergey Chabanyuk pidada ei suutnud. Pikaajalist tulemust ei andnud ka aastaid tagasi tehtud alkoholivastane kodeerimine. Seega tuleb taas nentida, et juba väljakujunenud alkoholiprobleemist vabanemine on raske, tõenäoliselt isegi pärast aastatepikkust vangistust, sest nõuab tõsist pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Kuigi Sergey Chabanyuk on praeguseks taas üle aasta aja alkoholist eemal olnud, on see vabaduses tema jaoks jälle vabalt kättesaadav. Niisiis suhtub kohtukolleegium Sergey Chabanyuki alkoholist loobumise lubadusse äärmise skepsisega – on kõigiti võimalik, et Sergey Chabanyuk võib karskusperioodil libastuda, jätkates taas alkoholi tarvitamist ning rikkuda kriminaalhoolduse nõudeid või panna toime uue kuriteo.
43. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole ka Sergey Chabanyuki vabanemisjärgsed elutingimused midagi sellist, mis temast lähtuvat retsidiivsusriski olulisel määral maandaksid. Ta on varemgi oma aega tööga sisustanud, kuid see pole kuritegusid ära hoidnud. Kolleegiumi meelest ei saa ka lähedase võimalikku abivajadust pidada teguriks, mis Sergey Chabanyuki kuritegelikult teelt eemal hoiaks – on küll võimalik, et süüdimõistetu annab endast parima tema hooldamisel, kuid ei välista siiski võimalust, et ta võib taas panna toime kuriteo. Seega pole kirjeldatud sotsiaalne keskkond teguriks, mis teda kuritegudest hoiduma paneks. Kaitsja argument, et Sergey Chabanyukil on seadusega probleeme esinenud vaid viimase kuue aasta jooksul, on sisutühi, kuna seegi ei vähenda vähimalgi määral süüdimõistetu retsidiivsusriski. Sergey Chabanyuki varasem elukäik kinnitab üheselt, et tema lubadusi edaspidi õiguskuulekalt käituda ei saa uskuda – ta on oma vigu korranud ja senise eluviisi juurde tagasi pöördunud, jättes varasematest eksimustest õppimata.
44. Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
45. septembri
46. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4
47. Sergey Chabanyuki kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina taotleb maakohtu määrusega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest tasu 144 eurot, millele lisandub käibemaks 28,80 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasutaotlus on põhjendatud vaid osaliselt. Põhjendatuks saab pidada maakohtu määrusega tutvumisele kulunud aega (30 minutit) ja selle eest küsitud tasu summas 36 eurot, millele lisandub käibemaks 7,2 eurot. Küll aga ei saa põhjendatuks pidada määruskaebuse koostamiseks kulunud aega ja seega ka selle eest taotletavat tasu: kaitsja määruskaebus mahub kolmele A4 leheküljele, millest moodustavad määruskaebuse motiivid vaevu kaks A4 lehekülge. Võttes arvesse nii määruskaebuse mahtu, argumentide arvukust, kui ka seda, et esitatud argumendid ei sisalda endas keerukat õiguslikku analüüsi, leiab ringkonnakohus, et määruskaebuse koostamise eest on põhjendatud ajakulu on 60 minutit, mille eest makstava tasu suuruseks on 72 eurot, millele lisandub käibemaks 14,40 eurot. Seega on kokku põhjendatud tasutaotlus rahuldada summas 129,60 eurot, sh käibemaks 21,60 eurot. Selles ulatuses ringkonnakohus kaitsja tasutaotluse ka rahuldab. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu Sergey Chabanyukilt riigi kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 5