Obsah (11)

§ 2§ 151§ 121§ 155§ 27§ 61§ 62§ 43§ 59§ 77§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse kuupäev Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk 29.09.2023 3-22-1955 I.S.i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vas

§ 2

lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Halduskohus hindab patsiendisaladust ja leiab, et ainult kaebaja s.o andmesubjekti nõusolekul on võimalik otsustada, kas talle on ja millist meditsiinilist abi on talle osutatud. Kaebuses väidetu, et PPA takistas meditsiinilisele abile juurdepääsu, ei ole haldusasja materjalide järgi kinnitust leidnud. Sellest tulenevalt ei ole kaebus meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamise osas lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt

§ 151lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.

10.

1. Kaebaja palus vastustajalt välja mõista järgmiste toimingutega tekitatud mittevaralise kahju: Narva-Jõesuu linna lähedal kinnipidamine (vabaduse piiramine); kinnipidamisel vahetu sunni kasutamine; kinnipidamisel füüsilise vägivalla kasutamine; vallasomandi (äravõetud seljakoti ning selle sees olevate isiklike asjade ja elektroonikaseadmete) läbiotsimine; kinnipidamise protokolli ja selle tõlke tutvustamisest ning protokollist koopia väljastamisest keeldumine, protokolli sisu selgitamata jätmine, kinnipeetava õiguste selgitamata jätmine ja menetlustoimingute kohta protokollile märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise keelamine (määruse p-d 5.1-5.5). Juba praeguses menetluse staadiumis on selge, et vaidlustatud toimingud ei olnud õigusvastased ega riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt. Seega pole täidetud riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise eeldused (haldusorgani tegevuse või tegevusetuse õigusvastasus ja kaebaja subjektiivsete õiguste riive), mistõttu on kaebuse rahuldamine vähetõenäoline. 10.
2. Kaebaja esitas 12.06.2023 haldusasjas nr xxx kohtule kaebuse täienduse, milles palus muu hulgas tunnistada õigusvastaseks ja tühiseks PPA 13.09.
3. a vastuse nr 2.13/27802-
4. Õigusvastase tegevusega tekitatud mittevaralise kahju eest palus kaebaja mõista vastustajalt välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel. Haldusasjas nr xxx vaidlustas kaebaja samuti 16.08.2022 PPA toiminguid ja nõudis mittevaralise kahju hüvitamist kohtu äranägemisel, mis järeldub PPA 13.09.
5. a vastusest nr 2.1-3/27802-
6. See kaebus on

§ 121

lg 1 p 3 ja § 43 lg 1 p 3 tähenduses kohtu menetluses ehk kaebuse menetlus ei ole selles tehtud lahendi jõustumisega lõppenud. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 121

lg 1 p-st 3 ja § 151 lg 1 p-st 1, esineb määruse p 5.1-5.5 loetletud toimingute osas samuti alus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja esitas 29.06.2023 ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub Tartu Halduskohtu 20.06.
2. a määruse tühistada ja kohustada halduskohut haldusasja lahendama. 11.
3. Halduskohus tegi määruse selgitamiskohustust rikkudes, sest ei esitanud kaebajale

§ 155lg 1 teises lauses ettenähtud selgitusi.

11.2. Halduskohus katkestas tõendite kogumise ja esitamise staadiumi meelevaldselt ja õigusvastaselt. Kohtunik ei määranud kaebuse menetlusse võtmisel tähtaega tõendite esitamiseks, mistõttu tõendite esitamine oli lubatud vähemalt kuni eelmenetluse lõpuni. Halduskohtu otsustus ilma hoiatuseta ja seadusega ettenähtud selgitusteta katkestada tõendite kogumise ja esitamise staadium ning jätta kaebus läbi vaatamata rikkus kaebaja

§ 27lg 1 p-s 6 sätestatud õigust esitada tõendeid ning võtta osa nende uurimisest.

Kaebaja õigus ja tahe esitada väiteid ja tõendeid seadusega ette nähtud tähtaja lõpuni jäi tähelepanuta, mis on selges vastuolus nii

§ 61lg-tega 1-2 kui ka poolte võrdse kohtlemise põhimõttega.

11.

1. Halduskohus pidi 16.06.2023 ehk enne 20.06.
2. a määruse tegemist saama vastustajalt vastuse kaebaja 30.05.
3. a avaldusele, mis oli esitatud seoses PPA poolt esitamata jäetud tõenditega – politseiteenistujate selgitustega. Kuna nimetatud vastust ja tõendeid kaebajale kätte ei toimetatud, on põhjendatud alus arvata, et vastaspoole seisukoha ja esitatud tõendite varjamise ja kaebaja 30.05.
4. a avalduse lahendamata jätmisega rikuti nii kaebaja

§ 27

lg 1 p-s 6-8 sätestatud õigusi kui ka ausa menetluse ja poolte võrdsuse põhimõtet. 3 11.

1. Halduskohtu objektiivsuses ja erapooletuses annab alust kahelda ka asjaolu, et kohus nõustus vastustaja seisukohtadega ning jättis kaebuse läbi vaatamata kohtumenetluse staadiumis, mil selgus, et PPA-l puuduvad vaidlustatud toimingutega kaebaja põhiõiguste, sh füüsilise vabaduse ja isikupuutumatuse riivamise aluseks olevad materjalid (politseiametniku raport või ettekanne, täitmata jäetud korralduste (haldusaktide) sisu, tunnistaja ütlused, korrarikkumise tõendid jne), mille fikseerimine ja säilitamine on haldusmenetluse seaduse § 19 ja KorS § 12 järgi kohustuslik. 11.
2. Halduskohus tuvastas kaebeõiguse olemasolu kaebuse menetlusse võtmise ajal. Kui kohtunik leiab eelmenetluse kestel enne tõendite kogumise staadiumi lõppu, et puudub vajalik tõend, ei tähenda see vaidluse ammendumist ja kaebeõiguse puudumist ning ei anna alust kaebuse läbi vaatamata jätmiseks. Tekitatud tervisekahju (valu) kinnitavad andmed (andmed teostatud valuravi kohta) sisalduvad 06.12.2022 esitatud kaebuse täpsustuses mainitud kiirabikaardis, mille esitamist kohus ei ole nõudnud ning selle tõendi esitamise tähtaeg ei ole saabunud. 11.
3. Kaebaja põhiõigused, sh õigus vabadusele ja isikupuutumatusele, on kaitstud nii põhiseadusega (§-d 20 ja 18) kui ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga (art-d 5 ja 3), mistõttu ei ole võimalik nõustuda halduskohtu väitega, et ebaseaduslik vabaduse võtmine, mis oli toime pandud ebaseadusliku vägivalla kasutamisega, ei riivanud kaebaja põhiõigusi piisavalt intensiivselt. 11.
4. Kaebuse läbi vaatamata jätmine

§ 121

lg 1 p 3 ja § 151 lg 1 p 1 alusel on õigusvastane kahel põhjusel: 1) kaebaja vaidlustas haldusasjas nr xxx PPA 18.08.2022 toimingud, mida ta haldusajas nr 3-22-1955 ei vaidlustanud; 2) kaebus haldusasjas nr xxx on esitatud 21.12.2022 ehk praeguses haldusasjas kaebuse esitamisest (15.09.2022) hiljem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebuse menetlusse võtmise ning määruskaebusele lisatud dokumentide ja täiendavate tõendite asja materjalide juurde võtmise (I). Ringkonnakohus lahendab seejärel määruskaebuse meditsiiniabile juurdepääsu takistamisega (II), ja ülejäänud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõude läbi vaatamata jätmise osas (III) ning viimaks kohtu selgitamiskohustust ja tõendamist puudutavas osas (IV). I
2. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Määruskaebus on esitatud tähtaegselt ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 14.

§ 62

lg 2 võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muuhulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. 14.

1. Kaebaja lisas määruskaebusele praeguses haldusasjas 15.09.2022 esitatud kaebuse (lisa 1), 14.11.2022 esitatud kaebuse täpsustuse (lisa 2), 06.12.2022 esitatud kaebuse täpsustuse (lisa 3), Tartu Halduskohtu 20.06.
2. a määruse (lisa 4), PPA 15.02.2023 vastuse (lisa 5), isiku kinnipidamise protokolli (lisa 5.1), PPA 16.08.
3. a korralduse nr 1.1-4.1/31 (lisa 5.2), PPA 29.05.
4. a vastuse (lisa 6), kaebaja 20.04.
5. a taotluse (lisa 7), kaebaja 26.04.
6. a taotluse (lisa 8) ja kaebaja 30.05.
7. a avalduse (lisa 9). Kuna tegemist on 4 praeguse haldusasja materjalidega, mis on toimikus olemas, siis tagastab ringkonnakohus need kaebajale. 14.
8. Kaebaja lisas määruskaebusele 21.12.2022 esitatud kaebuse haldusasjas nr xxx (lisa 10). Kuna halduskohus põhjendas praeguses asjas kaebuse läbivaatamata jätmist muu hulgas sama kaebaja kaebuse menetlemisega asjas nr xxx, siis võtab ringkonnakohus kaebuse asja materjalide juurde. Halduskohtu esitatud põhjendustest lähtudes võtab ringkonnakohus haldusasja nr xxx toimikust praeguse asja materjalide juurde ka kaebajale adresseeritud Politsei- ja Piirivalveameti 13.09.
9. a vastuse nr 2.1-3/27802-2 (kaebuse lisa 1, dtl 6-7) ning 12.06.2023 esitatud kaebuse täienduse (dtl 21-22). II
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. 16.

§ 151

lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 17. Isikul on kaebeõigus, kui kaebusega on võimalik kaitsta tema väidetavalt riivatud õigusi. Õiguse rikkumine ei pea kohtusse pöördumisel olema selge. Kaebeõiguse eelduseks ei ole mitte subjektiivse õiguse rikkumine, vaid õiguse võimalik riive. Haldusakti või toimingu õiguspärasusele annab kohus hinnangu asja sisulise läbivaatamise tulemusena.

§ 121

lg 2 p 1 puhul on tegemist diskretsioonilise alusega, mis Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui kaebeõiguse puudumine on selge ilma kahtlusteta. Õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist ning küsimuse täiendavat analüüsimist, kui muud seaduses ettenähtud tingimused kaebuse menetlemiseks on täidetud. Kui kaebeõiguse puudumine ei ole ilmselge, tuleb kaebeõigust kontrollida otsuse tegemisel ning kaebeõiguse puudumisel jätta kaebus rahuldamata (Riigikohtu 04.10.

1. a määrus asjas nr 3-17-505, p 8).
2. Halduskohus jättis meditsiiniabile juurdepääsu takistamisega tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kaebuse läbi vaatamata, leides, et kaebajal puudub selles osas ilmselgelt kaebeõigus. Määruse põhjendustes märkis halduskohus, et kaebaja esitas ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et kaebaja toimetati 16.08.2022 kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse, kuid sellest ei selgu anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuses väidetu, et PPA takistas meditsiinilisele abile juurdepääsu, ei ole haldusasja materjalide järgi kinnitust leidnud. Sellest järeldas halduskohus, et kaebus ei ole meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamise osas lubatav ja tuleb jätta läbi vaatamata vastavalt

§ 151lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa praeguses asjas kaebeõiguse puudumist ilmselgeks pidada. Põhjendades, et PPA poolt meditsiinilisele abile juurdepääsu takistamine ei ole haldusasja materjalide järgi kinnitust leidnud, andis halduskohus selle toimingu osas sisulise hinnangu. Seejuures ei olnud halduskohus kõiki asjas esitatud materjale (PPA poolt 16.06.2023 esitatud politseiametnike ettekanded) kaebajale edastanud ning samuti olid selles menetlusetapis tervisekahju puudutavad kaebaja väited nõuetekohaselt kontrollimata. Muu hulgas jättis halduskohus tähelepanuta, et kaebuses väitis kaebaja, et tal oli meditsiinilise abi vajadus juba mälestusmärgi juures viibimise ajal. 5
2. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohtul puudus alus

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks.

Kaebuses väidetud õiguse rikkumisele saab halduskohus anda hinnangu asja sisulise menetlemise tulemusena. III 21. Halduskohus jättis kaebuse Narva-Jõesuu linna lähedal kinnipidamise (vabaduse piiramine), kinnipidamisel vahetu sunni kasutamise, kinnipidamisel füüsilise vägivalla kasutamise, isiklike asjade läbiotsimise, kinnipidamise protokolli ja selle tõlke tutvustamisest ning protokollist koopia väljastamisest keeldumise, protokolli sisu selgitamata jätmise, kinnipeetava õiguste selgitamata jätmise ja menetlustoimingute kohta protokolli märkuste ning avalduste ja taotluste tegemise keelamisega tekitatud kahju puudutavas osas läbi vaatamata

§ 151lg 2 p 1 ja § 121 lg 2 p 22 alusel.

22.

§ 151

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 2 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 2 p 21 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 121

lg 2 p 21 näol on tegemist kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega ning see võimaldab kaebuse tagastada üksnes juhul, kui korraga on täidetud mõlemad selles sätestatud eeldused ‒ kaebaja õiguse riive peab olema väheintensiivne ja peab olema piisavalt selge, et kaebus jääks tõenäoliselt rahuldamata. Nimetatud alusel kaebuse tagastamine või

§ 151

lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätmine on võimalik, kui kaitstava õiguse riive vähene intensiivsus on selgelt äratuntav. Samuti on kohtupraktikas korduvalt leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist.

1. Halduskohus põhjendas kaebuse läbi vaatamata jätmist sellega, et vaidlustatud toimingud ei olnud õigusvastased ega riivanud kaebaja subjektiivseid õigusi intensiivselt. Samas ei selgu määruse põhjendustest, mis põhjusel pidas halduskohus kaitstavate õiguste riivet väheintensiivseks.
2. Kaebaja leiab, et vaidlustatud toimingutega rikuti tema õigusi vabadusele, turvalisusele, kehalisele puutumatusele, tervise kaitsele, inimväärikusele ja eraelu puutumatusele. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja kinnipidamisel (tema paigutamisel politsei sõidukisse ja hiljem arestmaja ruumides toimingute tegemisel) piirati olulisel määral isiku füüsilist vabadust. Isiku kinnipidamise protokolli kohaselt peeti isik kinni kell 12:01 ja vabastati kell 16:02, s.o isikut peeti arestimajja sõites ja seal toiminguid tehes kinni kokku neli tundi. Isiku isiklike asjade läbiotsimine riivab eraelu puutumatust ja võib riivata inimväärikust. Põhiõigusi puudutavate kohtuvaidluste puhul ei saa kergekäeliselt lugeda väheintensiivse riive tingimust täidetuks. Isegi kui selgub, et kaebaja väited vahetu sunni kohaldamise ja füüsilise vägivalla osas on paljasõnalised, ei anna eeltoodu alust praeguses asjas kaitstavate õiguste riivet väheintensiivseks pidada.
3. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et kaebusega kaitstava õiguste riive on väheintensiivne. Seega isegi juhul, kui halduskohtul oli alust vaidlustatud määruse tegemise ajal esitatud seisukohti ja tõendeid arvestades kaebuse rahuldamist ebatõenäoliseks pidada, ei olnud täidetud teine oluline tingimus (riive vähene intensiivsus) ja halduskohtul ei olnud alust kaebust

§ 121lg 2 p-le 21 viidates läbi vaatamata jätta.

Kuna vähemalt üks

§ 121

lg 2 p-s 21 sätestatud eeldustest ei ole praegusel juhul täidetud, on kaebuse läbi vaatamata jätmine õigusvastane. 6 26. Lisaks eeltoodule viitas halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätmise alusena ka

§ 151

lg 1 p-le 1 ja põhjendas oma otsustust

§ 121

lg 1 p-s 3 sätestatud asjaolu ilmnemisega.

§ 151

lg 1 p 1 näeb ette, et kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad

§ 121

lg-s 1 sätestatud asjaolud.

§ 121

lg 1 p 3 näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tegemist on imperatiivse alusega, mille esinemisel ei ole kaebuse menetlemine lubatav. 27. Määruskaebuse kohaselt on kaebuse läbi vaatamata jätmine

§ 121

lg 1 p 3 ja § 151 lg 1 p 1 alusel õigusvastane kahel põhjusel: 1) kaebaja vaidlustas haldusasjas nr xxx PPA 18.08.2022 toimingud, mida ta haldusajas nr 3-22-1955 ei vaidlustanud; 2) kaebus haldusasjas nr xxx on esitatud 21.12.2022 ehk praeguses haldusasjas kaebuse esitamisest (15.09.2022) hiljem. Ringkonnakohtu hinnangul on need väited põhjendatud ja sellest tulenevalt ka järeldus õige. Halduskohtul puudus igasugune alus ja mõistlik põhjus teises haldusasjas esitatud tõendi (PPA 13.09.

1. a vastus nr 2.1-3/27802-2) põhjal kaebuse eset laiendada. Seda enam, et vaidlustatud määruse tegemise ajaks oli Taru Halduskohus haldusasjas nr xxx esitatud nõude välja selgitanud ja see puudutas üksnes PPA 18.08.
2. a toiminguid. Seega ei olnud haldusasjas nr xxx esitatud kaebuse (sh kaebuse täienduse) näol tegemist sama nõudega ja samal alusel varasemalt esitatud kaebusega.
3. Kuivõrd

§ 151

lg 1 p 1 praeguses asjas kohaldada ei saanud, siis on vaidlustatud määruse p-s 5.1-5.5 märgitud toimingute osas kaebuse läbi vaatamata jätmine ka sel alusel õigusvastane. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks, miks põhjendas halduskohus kaebuse läbi vaatamata jätmist vaidlustatud määruse p-des 5.1-5.5 loetletud toimingutega tekitatud kahju hüvitamise nõuet puudutavas osas esmalt diskretsioonilise (

§ 151lg 2 p 1) ja alles seejärel imperatiivse alusega (sama paragrahvi lg 1 p 1).

Kuna kaebuse läbivaatamata jätmine

§ 151

lg 1 p 1 alusel on käesolevas asjas ilmselgelt põhjendamatu, siis määruskaebuse lahendamise tulemust see praegusel juhul siiski ei mõjuta. IV 29. Määruskaebuse esitaja leiab, et halduskohus tegi määruse selgitamiskohustust rikkudes, sest ei esitanud kaebajale

§ 155

lg 1 teises lauses ettenähtud selgitusi.

§ 155

reguleerib kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise korda ja selle lõige 1 on sõnastatud järgmiselt: „Kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi.ˮ Eeltoodust nähtub, et kaebaja viidatud sätte teises lauses sätestatut kohaldatakse menetluse lõpetamisel ja seal on sõnaselgelt silmas peetud just menetluse lõpetamise tagajärgede selgitamise kohustust. Kaebuse läbi vaatamata jätmisel seadus enne määruse tegemist sellist kohustust ette ei näe. Kuigi ka sel juhul asja menetlus lõpeb, ei võta kaebuse läbi vaatamata jätmine (erinevalt menetluse lõpetamisest) kaebajalt õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (

§ 43lg 2).

1. Kaebaja rõhutas määruskaebuses, et halduskohus katkestas tõendite kogumise ja esitamise staadiumi meelevaldselt ja õigusvastaselt. Ringkonnakohus selgitab, et kaebuse läbivaatamata jätmine ei sõltu sellest, kas menetlusosalised on esitanud kõik asja sisuliseks lahendamiseks vajalikud tõendid või kas kohus on sellised tõendid juba kogunud. Kui kaebuse läbi vaatamata jätmist võimaldav asjaolu ilmneb pärast kaebuse menetlusse võtmist ja kohus leiab, et kogu 7 kohtumenetluse läbiviimine ei oleks eesmärgipärane, saab kohus seaduses sätestatud alusel kaebuse läbi vaatamata jätta ka kõigi asjassepuutuvate asjaolude kohta tõendeid kogumata.
2. Kuna ringkonnakohus tühistab halduskohtu määruse kaebuse läbivaatamata jätmise kohta, siis on kaebajal võimalik seni esitamata tõendid halduskohtule esitada.
3. Vastuseks määruskaebuse väidetele terviseandmeid sisaldavate tõendite esitamise ja kogumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist. Kaebaja esitas praeguses asjas halduskohtu nõudmisel ambulatoorse epikriisi, millest nähtub, et kaebaja toimetati 16.08.2022 kiirabiga Ida-Viru Keskhaiglasse. Tõendist ei selgu aga anamnees ega lõplik kliiniline diagnoos, kuna kaebaja esitas kõnealuse dokumendi selliselt, et valdavas osas on epikriisi andmed udustatud ja seetõttu loetamatud. Määruskaebuses märkis kaebaja, et ambulatoorse epikriisi väljavõte kinnitab, et ta vajas 16.08.2022 erakorralist meditsiinilist abi, ning vastavad andmed on kohtule esitatud väljavõttes hästi nähtavad. Tekitatud tervisekahju (valu) kinnitavad andmed (andmed teostatud valuravi kohta) sisalduvad aga 06.12.2022 kaebuse täpsustuses mainitud kiirabikaardis, mille esitamist kohus ei ole välja nõudnud ning selle tõendi esitamise tähtaeg ei ole saabunud. Andmed kaebaja meditsiinilise diagnoosi, anamneesi, haiguse kulu, teostatud meditsiiniliste protseduuride ja analüüside tulemuste kohta ei ole vaidlustatavate haldusaktidega seotud ja ei oma haldusasja lahendamisel tähtsust, mistõttu kaebaja kasutas oma õigust ning jättis need kohtule esitamata. Halduskohus viitas vaidlustatud määruses patsiendisaladuse austamisele ja asus seisukohale, et „ainult kaebaja s.o andmesubjekti nõusolekul on võimalik otsustada, kas talle on ja millist meditsiinilist abi on talle osutatud.ˮ Halduskohtu selline järeldus on ebaõige. Halduskohus lähtus põhjendamatult

§ 2lg-st 3.

See säte näeb ette järgmist: „Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.ˮ Nimetatud säte väljendab dispositsioonipõhimõtet, mis tähendab, et kaebajal on ainuõigus kindlaks määrata asja läbivaatamise ulatus. See ei tähenda aga kaebaja ainuõigust otsustada, milliseid tõendeid tuleb asjas koguda ja kas mingid andmed omavad haldusasja lahendamisel tähtsust või mitte. Halduskohtumenetluses lähtub kohus asja lahendamisel uurimispõhimõttest. Kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele (

§ 2

lg 4).

§ 59

lg 3 sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Menetlusosalise eraelu kaitseks on kohtul võimalik kohaldada seaduses ettenähtud abinõusid. Nii on ka terviseandmete kaitseks kohtul võimalik kuulutada menetlus kinniseks (

§ 77

), keelata andmetele juurdepääs menetlustoimingult eemaldamise (§ 79) ja toimikule juurdepääsu piiramise (§ 88) kaudu. Enda väidete ja seisukohtade tõendamisel tuleb ka kaebajal arvestada

§-s 59 sätestatut. Nimelt peab

§ 59

lg 1 kohaselt menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited, kui seadusest ei tulene teisiti, samuti kohtu nõudmisel neid asjaolusid, mille puhul võib eeldada, et just temal on vastavatele tõenditele juurdepääs. Kui tõendite esitamine ei ole võimalik, tuleb näidata põhjused, miks neid esitada ei saa, ja teatada, kus tõendid asuvad või võivad asuda. Kui menetlusosaline ei esita tõendit asjaolu kohta, mida ta peab

§ 59

lg 1 kohaselt tõendama, ja tõendeid asjaolu või selle ümberlükkamise kohta ei ole võimalik hankida muul viisil, võib kohus hinnata asjaolu tema kahjuks (

§ 59lg 4).

8

1. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu 20.06.
2. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks.
3. Ringkonnakohus asendab

§ 175lg 3 alusel määruse avaldamisel kaebaja nime initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt) 9