Obsah (5)

§ 63§ 15§ 18§ 16§ 56

4-23-1988 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. august 2023, Tartu Väärteoasja number 4-23-1988 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Menetlusalune isik

§ 63lg 1 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine üheks kuuks.

1. Menetlusalune isik esitas 17.06.2023 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles sisuliselt palub kohtul endale määrata juhtimisõiguse äravõtmise asemel karistuseks rahatrahv. I. Teppan märgib kaebuses, et juhtimisõiguse olemasolu on tema tööülesannete täitmiseks kriitilise tähtsusega ning mõistliku suurusega rahatrahvi määramine oleks tema jaoks oluliselt vastuvõetavam. Veel selgitab kaebaja, et varasemalt määratud rahatrahvid on senini tasumata seetõttu, et tema sissetulekud on hetkel olnud kasinad. Samuti on kohtutäiturid piiranud tema pangakontot, mistõttu puudub I. Teppanil täpne ülevaade, milliste eelnevate trahvide tasumiseks on tema kontolt juba rahalisi vahendeid kinni peetud. Kaebuse esitaja on püüdnud oma finantsilist seisu parandada ning kinnitab, et temale määratud trahvid saavad veel selle aastanumbri sees tasutud.
2. Kohtuväline menetleja märgib kirjalikus vastuses, et ei nõustu esitatud kaebusega. Menetlusaluse isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta kohtuvälise menetleja lahendit. Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusaluse isiku süü suur, kuna õigusrikkumine pandi toime esmaspäeva pärastlõunasel ajal Tartu linnaruumis aktiivselt kasutataval tänaval. Lisaks oli I. Teppan samal ajal nõuetekohaselt kinnitamata turvavööga. Kohtuväline menetleja mõistab inimlikult juhtimisõiguse äravõtmisel tekkida võivaid raskusi, kuid menetlusalune isik oli teadlik, et kui tähtis on tema jaoks juhtimisõigus. Kõiki neid asjaolusid arvestades on tal ometigi kehtivad karistused ja ligikaudu viimase kahe ja poole aasta jooksul määratud rahatrahvidest on osad senini tasumata. Üks kehtivatest karistustest on samalaadse rikkumise eest. Selle rikkumise eest rakendati rahatrahvi, mis on tasumata. Kohtuväline menetleja leiab, et ei olnud otstarbekas määrata karistuseks rahatrahvi, kuna varasemalt määratud rahatrahvid on maksmata. Oma kaebuses on isik selgitanud, et tema sissetulekud on kasinad. Seetõttu leidis kohtuväline menetleja, et ei ole otstarbekas kohalda juhtimisõiguse äravõtmist lisakaristusena. Ehk siis käesoleva juhtumi raames on kohtuväline menetleja jätnud rakendamata lisakaristuse ja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks, mis on väikseim võimalik periood. Arvestades teo toimepanemise asjaolusid, toimepanija isikut, õiguskorra kaitsmise huve ning karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on taolise karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt põhjendatud. Kohtuotsuse põhjendused
3. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ja selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad soovivad kirjalikku menetlust. Kirjaliku menetluse eeldused on täidetud.
4. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses (ab ovo), sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
5. I. Teppanile heidetakse ette mootorsõiduki juhtimist lubatud alkoholi piirmäära ületades. Liiklusseaduse § 69 lõige 3 sätete kohaselt ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. LS § 224 lg 1 kohaselt on väärteokorras karistatav mootorsõiduki juhtimine isiku poolt, kelle ühes grammis veres on 2 4-23-1988 alkoholisisaldus 0,20–0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10–0,24 milligrammi.
6. Lisaks heidetakse I. Teppanile ette ka turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmist. LS § 33 lg 3 kohaselt sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud. Turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmise eest sõidukijuhi poolt on ette nähtud vastutus LS § 239 alusel.
7. Käesoleval juhul puudub vaidlus eelnimetatud väärtegude toimepanemise fakti osas. Tõendusliku alkomeetri väljatrüki (tl 31) kohaselt kasutati 08.05.2023 ajavahemikul kell 14.17 kuni 14.21 I. Teppani väljahingatavas õhus alkoholisisalduse määramiseks mõõteseadet Dräger Alcotest 9510 EE seerianumbriga ARKB-
8. Mõõtmistulemuste lõplik lugem oli 0,20 mg/L. Arvestades laiendmääramatust 0,05 mg/L saadi mõõtetulemuseks 0,15 mg/L. Taatlustunnistus (tl 36) kinnitab, et eelnimetatud tõenduslik alkomeeter oli taadeldud 27.04.2023 ning vastas nõuetele. PPA personalispetsialisti teatis (tl 34) tõendab, et mõõteseadet kasutanud patrullpolitseinik I.P. on läbinud tõendusliku alkomeetri mõõtealase koolituse 15.12.
10. Politseiametnik I. P. on üle kuulatud tunnistajana ning tema ütlused (tl 29) kinnitavad, et 08.05.2023 liiklusjärelvalvet teostades pidasid nad kinni sõiduki Seat Alhambra registreerimisnumbriga XXX, mille juht oli I. Teppan. Kohe oli näha, et I. Teppan ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud. Veel tundis politseiametnik I. Teppaniga vesteldes viimase suust tugevat alkoholi lõhna, mistõttu kontrolliti tema joovet kõigepealt alkomeetriga, mille näit oli 0,26 mg/L ning seejärel nõustus isik ka tõenduslikku alkomeetri kasutamisega. Selle lõplik näit arvestades laiendmääramatust oli 0,15 mg/L.
11. Ka I. Teppan on rikkumise järgselt andnud ütlusi (tl 30), milles tunnistab, et oli ca 2,5 tundi enne sõitma hakkamist joonud ära eelmisest päevast järele jäänud pooliku õlle. I. Teppan tegi garaažis tööd ja janu kustutamiseks otsustas juua õlut, kuivõrd kraanivesi ei ole tema sõnul joogikõlbulik. Lisaks ei olnud ta enne sõitma asumist jõudnud veel lõunat süüa. I. Teppan tunnistab ka, et tal ei olnud turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik on 23.05.2023 saatnud politseile e-kirjaga selgituse (tl 32), milles üldjuhul kinnitab varasemalt antud ütlusi, kuid mainib, et õlle kogus võis olla suurem, s.o pooliku õlle asemel pigem üle poole või isegi kaks kolmandikku. Enda sõnul ei tajunud ta sõitma hakates, et tal võiks olla mingisugune joove. I. Teppan tunnistab, et eksis oma enesetunde hindamisel ja vabandab ka politseipatrullile tekitatud tarbetu ajakulu tõttu.
12. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et I. Teppan juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,15mg/L ning tema turvavöö ei olnud nõuetekohaselt kinnitatud. 13.

§ 15lg 3 alusel on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Kohus on seisukohal, et I. Teppan on LS § 224 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toime pannud vähemalt kergemeelsusest.

§ 18

lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Menetlusalune isik tunnistas, et oli paar tundi enne sõitma hakkamist ära tarvitanud pooliku õlle ning samas oli ta söömata, kuid ta ei tundnud, et oleks joobes. Kohtu hinnangul teab selline inimene, et ta võib olla juhile keelatud seisundis, kuid rajab oma lootused tagajärje mittesaabumisele. 14. Turvavöö kinnitamata jätmine on toime pandud otsese tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava 3 4-23-1988 asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. I. Teppan oli teadlik, et tal pole turvavöö kinnitatud (tl 29, I. Teppan ütles tunnistajale, et turvavöö polnud kinnitatud, kuna ta alles alustas sõitu).

1. Seega on LS § 224 lg 1 ning LS § 239 süüteokoosseisud täidetud. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine kummalgi juhul. I. Teppan on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
2. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas ka seda, kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

§ 56lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 17. LS § 224 lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 239 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 50 trahviühikut.

§ 63

lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse.

1. Kohtuväline menetleja on määranud põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmise üheks kuuks. Karistuse määramisel on arvestatud I. Teppani varasema käitumisega ning kehtivate karistustega. Kergendava asjaoluna on arvesse võetud I. Teppani poolt avaldatud kahetsust. I. Teppan ise on selgitanud, et tema majanduslik olukord on kehv, kuid kinnitab, et temale määratud trahvid saavad veel selle aastanumbri sees tasutud. Menetlusaluse isiku sõnul on juhtimisõiguse olemasolu talle hädavajalik, kuna tema sissetulek on seotud pikemate sõitudega nii Eestis kui ka Baltikumis.
2. Kohus on seisukohal, et kaebuses välja toodud asjaolud ei tingi I. Teppanile mõistetud karistuse muutmist. Tuleb nõustuda kohtuvälise menetleja seisukohaga, et I. Teppan ei ole varasematest kehtivatest karistustest enda jaoks piisavaid järeldusi teinud. Tal on 4 kehtivat väärteokaristust, millest kaks on liiklusalased süüteod. Seejuures on I. Teppanit ka varasemalt karistatud sõiduki juhtimise eest lubatud alkoholi piirmäära ületades ning karistuseks määratud rahatrahv on tasumata. Tasumata on ka üks teiseliigilise väärteo eest määratud rahatrahv. Seega on raskema karistusliigi kohaldamine põhjendatud. Kahtlemata põhjustab juhtimisõiguse äravõtmine ebameeldivusi ja vajaduse senist elukorraldust muuta. Karistus peab põhjustama süüdlasele reaalselt tajutavaid kitsendusi ja kadusid (vt RKKKo 3-1-1-44-13 p 23). Kohtuvälise menetleja otsuses on nii karistuse liigi kui ka määra valikut ammendavalt käsitletud.
3. Karistuse on määranud selleks pädev kohtuväline menetleja ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS § 29 ja 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt/ 4