RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

§ 331järgi Tartu Ringkonnakohtu 10.

märtsi

1. a otsus Prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Marge Voogma, kassatsioon P.M kaitsja vandeadvokaat Meelis Masso
2. oktoober 2021, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
3. Muuta Tartu Ringkonnakohtu
4. märtsi
5. a ja Viru Maakohtu
6. oktoobri
7. a otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhiosale järgmiselt: 1) asendada kohtute põhjendus, et kannatanu nõusolek välistas süüdistatava
8. jaanuari
9. a teo õigusvastasuse, põhjendusega, mille kohaselt ei vastanud süüdistatava see tegu kannatanu nõusoleku tõttu

§-s 3312 ette nähtud süüteokoosseisule, ja 2) jätta kohtuotsustest välja põhjendus, mille kohaselt põhjustas süüdistatav

1. detsembri
2. a lähenemiskeelu rikkumisega ohu kannatanu elule ja tervisele.
3. Muus osas jätta kohtuotsused muutmata.
4. Kassatsioon jätta rahuldamata. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus 2
5. P.M anti kohtu alla süüdistatuna karistusseadustiku (

) § 331 järgi selles, et ta rikkus korduvalt ja kannatanu tervist ning vara ohustades talle Viru Maakohtu

1. oktoobri
2. a otsusega E. S-i kaitseks kohaldatud lähenemiskeeldu. Lähenemiskeelu kohaselt oli P.M keelatud E. S-iga suhelda, viibida Xxxxxxx vallas Xxxxxxx külas Xxxxx talus asuvale E. S-i elukohale lähemal kui 300 meetrit ja minna mujal E. S-ile lähemale kui 10 meetrit. Kehtivast lähenemiskeelust hoolimata P.M: 1-20-2883 1) läks
3. detsembril 2019 kella 21.40 paiku E. S-i elukohta Xxxxx tallu, kus sõimas naist ja lõhkus ära elumaja aknaklaasi, ohustades nii kannatanu tervist ning vara ning 2) lähenes
4. jaanuaril 2020 kella 12.30 paiku E. S-ile ja suhtles naisega Xxxx-Xxxxxx vallas Xxxxx linnas Xxxxxxx XX asuvas Grossi toidukaupluses, kust koos väljudes ja omavahel vesteldes liiguti kõrvuti Xxxxx tänava suunas. Sellega rikkus P.M lähenemiskeeldu korduvalt. Maakohtu otsus
5. Viru Maakohus tegi
6. oktoobril
7. a otsuse, millega ta mõistis P.M õigeks lähenemiskeelu rikkumises
8. jaanuaril 2020, tunnistades süüdistatava

§ 3312järgi süüdi 23.

detsembril 2019 toime pandud teos. Selle eest karistas kohus P.M vangistusega neljaks kuuks ja mõistis talle

§ 65

lg 2 alusel liitkaristuseks 10 kuud 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1, 3 ja 5 alusel jättis kohus P.M vangistuse tingimisi täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane ühe aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Kohus allutas süüdistatava neljaks kuuks elektroonilisele valvele.

1. Maakohus tuvastas, et
2. detsembril 2019 sõimas P.M toas kannatanut, lõhkus köögiakna ning ähvardas kannatanut tapmisega. Arvestades, et P.M on varem karistatud sama kannatanu tapmisega ähvardamise eest ja kannatanu kinnitas kohtuistungil, et ta kardab süüdistatavat, kui viimane on alkoholijoobes, on tõendatud, et P.M põhjustas ohu kannatanu 2 elule, tervisele ja varale. Seetõttu pani P.M toime

§ 331järgi kvalifitseeritava süüteo.

1. detsembri
2. a lähenemiskeelu rikkumise puhul ei saa rääkida ka kannatanu nõusolekust kui õigusvastasust välistavast asjaolust.
4. jaanuari
5. a lähenemiskeelu rikkumise õigusvastasuse välistab kannatanu nõusolek. Kannatanu ja süüdistatav kohtusid juhuslikult poes. Mõlemad teadsid süüdistatavale kohaldatud lähenemiskeelust. Ometi palus kannatanu P.M aidata tal poes toitu osta, kotte tassida ja end bussile saata. Arvestades seda, et sündmus toimus avalikus kohas inimeste juuresolekul ja P.M oli kaine, polnud kannatanul alust karta ohtu enda elule, tervisele või varale. Kannatanu andis nõusoleku suhtlemiseks enne teo toimepanemist ja see nõusolek kehtis veel õigushüve rikkumise hetkel. Politseiametnikust tunnistaja sõnul oli kannatanu poest väljudes kohmetunud, kui ta politseiautot märkas. Sama tunnistaja sõnul liikusid kannatanu ja süüdistatav sõbralikus meeleolus poest bussipeatuse poole. Nendest ütlustest saab järeldada, et kannatanu ja süüdistatav olid koos mõlema vabal tahtel. Seetõttu tuleb süüdistatav selles teos õigeks mõista. Apellatsioonid
6. Maakohtu otsuse vaidlustasid kaitsja, kes taotles süüdistatava õigeksmõistmist ka
7. detsembri
8. a teos, süüdistatav, kes taotles elektroonilise valve kohaldamata jätmist, ning prokuratuur, kes taotles P.M süüditunnistamist ka
9. jaanuari
10. a teos, samuti karistuse karmistamist ja selle reaalselt täitmisele pööramist. Ringkonnakohtu otsus
11. Tartu Ringkonnakohus jättis
12. märtsil 2021 maakohtu otsuse muutmata ja kõik kolm apellatsiooni rahuldamata. 2

§-s 331 õigusvastane. P.M läks sel õhtul E. S-i elukohta, millega rikkus lähenemiskeelu tingimusi. Kuriteokoosseisu täitmiseks piisab sellise olukorra tekitamisest, mis põhjustab ohu kas kannatanu elule, tervisele või varale. Praegusel juhul realiseerus oht varale ka tagajärjena, sest P.M lõhkus ära aknaklaasi. Samuti ähvardas P.M E. S-i tapmisega, st tema elu ja tervise ohustamisega. See toimus ajal, kui E. S. helistas politseisse. E. S-il oli põhjust alkoholi tarvitanud P.M karta, kuna kannatanu teadis, et süüdistatavat on tapmisega ähvardamise eest karistatud.

2. detsembri
3. a teo puhul puudus ka kannatanu nõusolek kui süüdistatava teo õigusvastasust välistav asjaolu. E. S. andis P.M-ile loa saata laps majani ja tuua puud tuppa, kuid ei lubanud süüdistataval tuppa jääda, sest P.M oli alkoholijoobes. Kannatanu ütluste kohaselt ajas ta P.M majast välja, kuna neil tekkis tüli. Ta sulges ka ukse, et P.M ei pääseks majja. Selle asemel, et lahkuda, nõudis P.M majja pääsemist ja lõhkus selle käigus ära aknaklaasi. P.M lahkus alles siis, kui ta sai aru, et E. S. helistas politseisse. P.M tegevus väljus oluliselt nendest raamidest, milleks kannatanu talle loa andis. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist osas, mis puudutab P.M osalist õigeksmõistmist ja tema karistamist, paludes saata kriminaalasja ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
5. Prokuratuur on seisukohal, et lähenemiskeelu rikkumise korral ei saa kannatanu nõusolekut lugeda õigusvastasust välistavaks asjaoluks. Lähenemiskeeld on absoluutne ja isik, kellele see on kehtestatud, peab seda järgima ka juhul, kui kannatanu lubab tal keelust kõrvale kalduda. Kui toimub juhuslik kohtumine, peab keelule allutatud isik tegema kohe kõik endast sõltuva rikkumise lõpetamiseks. Selliste juhtumite puhul on väga raske hinnata, kas kannatanu väidetav nõusolek oli ikka vabatahtlik; kas kannatanule on sõnad suhu pandud; kas kannatanu räägib tõtt või valetab, 3

§ 27

mõttes, ehkki tuvastatud asjaoludel välistas see teo vastavuse

§-s 3312 ette nähtud süüteokoosseisule. 18.

§ 3312

järgi on karistatav kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, samuti lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduv rikkumine. 19. Lähenemiskeeluna osutatud sätte mõttes tuleb mõista kas kriminaal- või tsiviilkohtumenetluses VÕS § 1055 alusel kohaldatud lähenemiskeeldu, samuti kriminaalmenetluses kriminaalmenetluse 4

§-s 3312 ette nähtud koosseisutunnust , tuleb aluseks võtta lähenemiskeelu õiguslik olemus. VÕS § 1055 lg 1, mis sätestab lähenemiskeelu materiaalõigusliku aluse, näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist.

1. Lähenemiskeeld on tegemist preventiivne kaitseabinõu (abinõude kogum), mille eesmärk on tagada, et isik, kelle suhtes lähenemiskeeldu kohaldatakse (lähenemiskeelu adressaat), ei rikuks tulevikus lähenemiskeeluga kaitstava isiku isikuõigusi (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. augusti
3. a otsus asjas nr 3-1-1-59-10, p 7.1). Seega kaitstakse lähenemiskeeluga konkreetse isiku subjektiivseid õigusi, mitte aga avalikku korda ega muid avalikke huve. VÕS § 1055 lg 1 kohaselt saab lähenemiskeeldu kohaldada üksnes kannatanu enda nõudel ja KrMS § 3101 lg 1 eeldab ka menetluslikult lähenemiskeelu kohaldamiseks kannatanu taotlust (ajutise lähenemiskeelu puhul näeb samasuguse tingimuse ette KrMS § 1411 lg 2).
4. Seega annab lähenemiskeeld kaitstavale isikule õiguse nõuda lähenemiskeelu adressaadilt teatud käitumisest hoidumist. Selle nõude aluseks on võlasuhe (VÕ S § 2 lg 1 ja § 3 p 2). Järelikult võib õigustatud isik lähenemiskeelust tulenevaid õigusi käsutada, andes lähenemiskeelu adressaadile kui kohustatud isikule – enda määratud tingimustel ja ulatuses – loa endale läheneda ja endaga suhelda. Õigustatud isik saab seega nõuda lähenemiskeelu adressaadilt lähenemiskeelu tingimuste järgimist, kuid see ei kohusta õigustatud isikut seda tegema ega piira tema õigust soovi korral lähenemiskeelu adressaadiga suhelda. Teisisõnu tulenevad kaitstavale isikule lähenemiskeelust üksnes õigused, mitte aga kohustused ja piirangud, mis kehtivad üksnes ja ainult lähenemiskeelu adressaadi suhtes.
5. Vastupidine seadusetõlgendus satuks vastuollu kannatanu nende põhiõigustega, mille tagamisele lähenemiskeelu kohaldamine lõppastmes on suunatud, sh õigusega vabale eneseteostusele (põhiseaduse (PS) § 19) ja õigusega perekonna- ning eraelu puutumatusele (PS § 26). Riik ei tohi hakata lähenemiskeeluga kaitstud isiku kaitsmiseks piirama tema enda õigusi ja vabadusi, keelates tal lähenemiskeelu tõttu teatud viisil käituda, nt suhelda omal soovil lähenemiskeelu adressaadiga.
6. Eelmärgitud põhjustel ei põhine seadusel kassaatori seisukoht, et lähenemiskeeld on absoluutne ja isik, kellele see on kehtestatud, peab seda järgima ka juhul, kui kannatanu lubab tal keelust kõrvale kalduda. Ühtlasi tähendaks lähenemiskeelu absoluutse toime jaatamine seda, et juhtudel, mil kohustatud isik kaldub lähenemiskeelu tingimustest kõrvale kaitstud isiku initsiatiivil või kaasabil, tekiks küsimus lähenemiskeeluga kaitstud isiku karistamisest tema enda kaitseks seatud lähenemiskeelu rikkumisele kihutamise (

§ 3312

– § 22 lg 2) või sellele kaasaaitamise (

§ 3312– § 22 lg 3) eest.

Osutatud tulemus oleks aga vastuvõetamatu. 25. Kuna lähenemiskeelust tulenevad kohustused üksnes selle adressaadile ja kaitstav isik on vaba keelust tulenevaid õigusi käsutama, siis ei saa rääkida lähenemiskeelu olukorras, kus selle adressaat kaldub kohtu määratud keelu tingimustest kõrvale kaitstava isiku (kannatanu) nõusolekul. See tähendab sedagi, et kui lähenemiskeelu adressaat käitub keelus kirjeldatud viisil kaitstud isiku nõusolekul, ei vasta tema tegu

§-s 3312 ette nähtud süüteokoosseisule. Seega 5

§-s 3312 sätestatud kuriteo puhul teo koosseisupärasuse, mitte selle õigusvastasuse.

1. Õigustatud isiku nõusolek lähenemiskeelu tingimustest kõrvalekaldumiseks välistab lähenemiskeelu rikkumise üksnes juhul, kui õigustatud isik andis sellise nõusoleku teadlikult ja vabatahtlikult välise surveta, ning ulatuses, milles kohustatud isiku lähenemiskeeldu eirav käitumine jääb kannatanu nõusolekuga lubatu piiridesse. Lisaks peab õigustatud isiku nõusolek olema antud enne teo toimepanemist ja kehtima veel ka sellel ajal, kui lähenemiskeelu adressaat suhtleb õigustatud isikuga või läheneb talle kohtuotsusega keelatud viisil. Õigustatud isiku nõusolekuna ei saa käsitada lihtsalt lähenemiskeelu rikkumise aktsepteerimist või selle talumist hirmust teo toimepanija ees.
2. Nagu tõendamiseseme asjaolude tuvastamisel üldiselt, tuleb kohtul ka selle kindlakstegemisel, kas kannatanu andis kohustatud isikule nõusoleku endale läheneda, järgida KrMS § 61 lg-id 1 ja
3. See tähendab, et ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ja tõendeid tuleb hinnata nende kogumis. Osutatud menetlusõiguse aluspõhimõtetest järeldub muu hulgas, et lähenemiskeelu eiramiseks antud kannatanu nõusoleku olemasolu ja kehtivuse tõendamisel ei pruugi kannatanu ütlustel olla määravat tähendust. Kui kriminaalasjas on tõsiselt võetav tõenduslik alus arvata, et kannatanu tegelikult lähenemiskeelu tingimuste rikkumiseks nõusolekut ei andnud või tegi ta seda kellegi survele alludes, on kõnesolev asjaolu võimalik tuvastada ka siis, kui kannatanu ise väidab ütlustes vastupidist. Aluse seada kannatanu väidetava nõusoleku olemasolu või selle vabatahtlikkus kahtluse alla võivad menetlejale anda ka kaudsed tõendid, mis ei käsitle konkreetset nõusolekut, vaid süüdistatava varasemat või hilisemat käitumist ja süüdistatava ning kannatanu omavaheliste suhete konteksti, kinnitades näiteks, et kannatanu on süüdistatava püsiva manipulatiivse mõju all.
4. Ühtlasi on kolleegium seisukohal, et kui lähenemiskeelu tingimusi rikkunu väidab, et tal oli selleks õigustatud isiku nõusolek, on tegemist aktiivse kaitseväitega, mida inimene peab üldjuhul ka ise tõendama või vähemasti looma menetlejale reaalse võimaluse oma väite kontrollimiseks. See on nii eriti olukorras, kus toimepanija varasem käitumine annab põhjendatud aluse arvata, et ta võib olla nõusoleku saamiseks kannatanut ühel või teisel moel survestanud. Teisisõnu peab kohustatud isik suutma kahtluse korral üldjuhul ise usutavalt ära näidata, et tal oli lähenemiskeelu rikkumiseks kannatanu tõelisel tahtel põhinev nõusolek. (Vrd ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. juuni
6. a otsus nr 1-19-7945/137, p 25.)
7. Menetletavas asjas on kohtud veenvalt põhistanud järeldust, et
8. jaanuaril 2020 aset leidnud süüdistatava ja kannatanu omavaheline suhtlus kaupluses ja pärast seda teel bussipeatusesse toimus kannatanu vabatahtlikult antud nõusolekul ja vähemalt osaliselt isegi tema initsiatiivil. Lisaks kannatanu ja süüdistatava kokkulangevatele ütlustele selle kohta, kuidas kannatanu palus süüdistataval koos temaga sisseoste teha, end bussile saata ja aidata asju kanda, on tunnistajana üle kuulatud piirkonnapolitseinik. Tema nägi süüdistatavat ja kannatanut koos kauplusest väljumas ja bussipeatuse suunas liikumas, kusjuures mõlemad olid tunnistaja sõnutsi sõbralikus meeleolus ja rahulikud. Prokuratuur ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis annaks alust kahelda kannatanu
9. jaanuari
10. a nõusoleku vabatahtlikkuses. Väidetega selle kohta, et kannatanu andis
11. jaanuaril 2020 toimunu kohta valeütlusi, kuna kardab süüdistatavat, soovib kassaator sisuliselt seda, et Riigikohus tuvastaks uusi faktilisi asjaolusid. KrMS § 363 lg 5 kohaselt Riigikohus aga faktilisi asjaolusid tuvastada ei või.
12. Eeltoodud põhjustel asub kolleegium seisukohale, et kohtud mõistsid süüdistatava
13. jaanuari
14. a lähenemiskeelu rikkumises põhjendatult õigeks. Samas tuleb kohtute põhjendus, et kannatanu nõusolek välistas süüdistatava teo õigusvastasuse, asendada põhjendusega, mille 6

§-s 3312 ette nähtud süüteokoosseisule. (II)

1. detsembri
2. a lähenemiskeelu rikkumisest
3. KrMS § 3602 lg 3 sätestab, et Riigikohus laiendab kriminaalasja läbivaatamise piire kõigile süüdistatavatele ja kõigile süüks pandavatele kuritegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on süüdistatava olukorda raskendatud, või kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kolleegium leiab, et P.M
4. detsembri
5. a lähenemiskeelu rikkumises süüdi tunnistades kohaldasid kohtud osaliselt vääralt materiaalõigust ja rikkusid ka kriminaalmenetlusõigust. 32.

§ 3312

kohaselt on kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumine karistatav üksnes tingimusel, et sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale või rikkumine on korduv. Seejuures on

§ 3312

esimeses alternatiivis sätestatud konkreetseks ohudeliktiks olev tagajärjedelikt, mille puhul tuleb alati tuvastada nii tagajärg (oht isiku elule, tervisele või varale), selle põhjustanud tegu (lähenemiskeelu rikkumine) kui ka nendevaheline põhjuslik seos. Kõnesolevat koosseisualternatiivi ei tule mõista abstraktse ohudeliktina, mis näeks ette karistuse lähenemiskeelu rikkumise kui tüüpiliselt kannatanu elu, tervist ja vara ohustava käitumise eest. Kui lähenemiskeelu rikkumine pole korduv, tuleb isiku karistamiseks

§ 3312

järgi alati tõendada, et süüdistatav tekitas lähenemiskeelu rikkumisega kannatanu elule, tervisele või varale reaalse ohu.

1. Menetletavas asjas tuvastatu kohaselt polnud
2. detsembri
3. a lähenemiskeelu rikkumine korduv, sest teadaolevalt ei ole P.M varem lähenemiskeeldu või muud isikuõiguse kaitse abinõu rikkunud.
4. Kohtud leidsid, et süüdistatav põhjustas
5. detsembril 2019 lähenemiskeelu rikkumisega ohu kannatanu elule, tervisele ja varale, sest ta sõimas ja ähvardas kannatanut ning lõhkus ära kannatanu elamu aknaklaasi.
6. Pelgalt kellegi sõimamine ei ole üldjuhul käsitatav tema elu või tervise ohustamisena

§ 3312mõttes.

Sellisest ohustamisest saaks rääkida vaid juhul, kui tuvastatakse, et sõimul oli kannatanule selline mõju, et see põhjustas või võis arvestatava tõenäosusega põhjustada mõne terviserikke. Menetletavas asjas ei ole süüdistuses kirjeldatud ega kohtute poolt tuvastatud fakte, millest saaks järeldada, et süüdistatava sõim seadis kannatanu tervise – ja isegi tema elu, nagu kohtud märkisid – reaalsesse ohtu.

1. Kohtud tuvastasid, et sel ajal, kui kannatanu politseisse helistas, ähvardas süüdistatav teda tapmisega. Kolleegium märgib, et P.M-ile esitatud süüdistus kõnealust ähvardust ei kajasta ja seega eirasid kohtud KrMS § 268 lg 5 esimest lauset, mis näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest (vt lähemalt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. oktoobri
3. a otsus asjas 3-1-1-59-16, p-d 21 ja 30). Sõltumata sellest märgib kolleegium sedagi, et ka ähvardus kedagi tappa ei ole üldjuhul iseenesest käsitatav selle isiku elu või tervise ohustamisena

§ 3312

mõttes (välja arvatud juhul, kui on konkreetsed andmed ähvarduse tegeliku või tõenäolise tervist või elu ohustava toime kohta). Kohtud põhjendasid, miks kannatanul oli nende arvates põhjust süüdistatava tapmisähvardust karta. Selline käsitlus olnuks asjakohane siis, kui P.M-ile oleks menetletavas asjas esitatud süüdistus ja ta oleks süüdi tunnistatud

§ 120

lg 1 järgi kannatanu ähvardamises.

§-s 3312 ette nähtud süüteokoosseisu kontekstis ei ole aga piisav ähvarduse tõsiselt võetavus, 7

§-s 3312 sätestatud kuriteokoosseisule.

1. Neil põhjustel leiab kolleegium, et P.M süüditunnistamine
2. detsembril
3. a toime pandud lähenemiskeelu rikkumises on lõppastmes õige, kuid kohtuotsustest tuleb jätta välja põhjendus, mille kohaselt põhjustas süüdistatav kõnesoleva lähenemiskeelu rikkumisega ohu kannatanu elule ja tervisele. (III) Puudustest maakohtu otsuse ülesehituses
4. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et maakohus ei ole otsust koostades pidanud kinni KrMS §-ga 312 kohtuotsuse põhiosale esitatavatest nõuetest, kirjutades kohtuotsuse lehekülgedel 4–10 tarbetult ümber uuritud tõendite sisu, seostamata seda samas tõendamiseseme asjaoludega. Seejuures on kohtu enda põhjendustes (otsuse lehekülgedel 11–14) samu tõendeid uuesti refereeritud, seekord küll lühemalt ja mõnevõrra asjakohasemalt.
5. Riigikohus on sunnitud taas kordama, et kohtuliku arutamise käigu talletamiseks on seadusandja KrMS § 155 kohaselt pannud kohtutele kohtuistungi protokolli pidamise kohustuse ning kohtuistungi protokolli kantu pea täiemahuliseks kajastamiseks kohtuotsuses puudub igasugune vajadus ja põhjendus. Tulenevalt kohtuistungi protokolli pidamise kohustuslikkusest ei nõua KrMS § 312 p-d 1–3 ka ülekuulatud isikute ütluste detailset taasesitamist kohtuotsuses. Piisab sellest, kui kohtuotsuse põhjendavas osas esitatakse kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. mai
7. a otsus asjas nr 3-1-1-22-10, p 8.1 ja
8. juuni
9. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 7.3) (IV) Kokkuvõte
10. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium nii Tartu Ringkonnakohtu
11. märtsi
12. a kui ka Viru Maakohtu
13. oktoobri
14. a otsuse põhiosa vastavalt käesoleva otsuse põhiosale. Muus osas jäävad kohtuotsused muutmata. Kassatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8