) § 175 lg 1 sätestatust kuuluvad menetluskulud hüvitamisele vaid juhul, kui lepinguline esindaja on menetluses osalenud. Käesolevas tsiviilasjas esitatud materjalidest ei nähtu, et avaldajat on menetluses esindanud lepinguline esindaja. Hüvitamisele ei kuulu menetlusväliselt kantud 2
Määruskaebuse esitaja on kandnud menetluskulusid seoses asja läbivaatamisega, mis seisnevad kohtumenetluses nõutavate dokumentide koostamiseks õigusabi kasutamises. Seega on õigusabikulud menetluskuludeks ning kuuluvad väljamõistmisele. EDASINE MENETLUSE KÄIK 12. Puudutatud isik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. 13. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Määrus tuleb
§-de 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 15. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuna maakohtu 28.10.2022 määrus ei jõustunud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning Riigikohus jättis 21.06.2023 määrusega menetluskulud kõigis kohtuastmetes puudutatud isiku kanda ja märkis, et tulenevalt
lg-st 2 määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus, siis on maakohus õigesti vaadanud menetluskulud tervikuna uuesti läbi.
lg 2 näeb ette, et kui kohus ei määranud kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude rahalist suurust kindlaks, siis määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. 16. Maakohus mõistis puudutatult isikult avaldajale välja maakohtus kantud riigilõivu 50 eurot ja Riigikohtus kantud riigilõivu 70 eurot, kokku 120 eurot. Määruskaebusest nähtuvalt 3
lg-s 1 sätestatust kuuluvad esindajakulud hüvitamisele juhul, kui menetlusosalisel on menetluses olnud lepinguline esindaja. Lepingulisele esindajale on
lg-s 1 sätestatud nõuded, millele esindaja peab vastama, et kohus saaks isikut lepingulise esindajana käsitleda. Riigikohtus hagita menetluses võib
lg 3 järgi isikut esindada advokaat.
järgi võib menetlusosaline kasutada menetluses ka nõustajat, kuid
Tsiviilasjast ei nähtu, et avaldajat oleks menetluses esindanud lepinguline esindaja. Üksnes asjaolu, et menetlusosaline küsib kelleltki menetlusega seonduvalt õigusalast nõu või keegi abistab menetlusosalist menetlusdokumentide koostamisel, ei tee seda isikut lepinguliseks esindajaks. Lisaks ei ole esitatud ka andmeid, et avaldajale sellist abi osutanud isik vastas
lg 1 nõuetele ja Riigikohtus
19. Eelnevast tulenevalt tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 20.
lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.