Obsah (5)

§ 175§ 6§ 173§ 2§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 24. august 2023. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-17-11147 Tsiviilasi A. V. kohustu

§ 175

lg 7 alusel võlgniku kohustustest vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta A. V. kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik

1. Harju Maakohtu 23.08.
2. a kohtumäärusega lõpetas kohus võlgniku pankrotimenetluse, võlgniku usaldusisikuks määras kohus võlgniku enda. Võlgniku poolt esitatud aruannete kohaselt on võlgnik võlausaldajatele makseid teinud kokku summas 664, 52 eurot. Võlausaldajatel on jäänud raha saamata järgnevalt: Võlausaldaja nimi Saamata jäänud nõue eurodes Kohtutäitur Kaire Põlts 0 Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu 48 721,56 T. J. 7 373,77 Kohtumääruse põhjendused 2.

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. 3.

§ 173

lg 1 järgi võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima ning lg 2 järgi võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Riigikohus on selgitanud, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu 20. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta (Riigikohtu

1. mai
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14; Riigikohtu
3. aprilli
4. a määrus tsiviilasja nr 3-2-146-13, p 11; Riigikohtu
5. novembri
6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). 4.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 14.08.2023. a kuulas kohus ära võlgniku, võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu esitas kirjaliku seisukoha, milles võlausaldaja leiab, et võlgnikul oli piisav sissetulek, mille arvelt võlausaldajatele väljamakseid teha. Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmisega on võlgnik rikkunud

§ 173

lõikes 3 ja

§ 172lõikes 2 sätestatud kohustusi.

Kuivõrd võlgnik töötab raamatupidamise spetsialistina, siis on tal piisvad teadmised ja oskused, et võlausaldajatele jaotiskava alusel tehtavate väljamaksete suurused välja arvutada. Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmisega on võlgnik oluliselt kahjustanud Eesti Vabariigi kui võlausaldaja huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata. 5. Kohus nõustub võlausaldaja seisukohaga. Uue võimaluse saamiseks on võlgnikul

§ 173

lg 1 kohaselt võlgadest vabastamise menetluses kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning kui tal sellist tegevust ei ole, siis peab võlgnik seda otsima. Tulutoova tegevuse mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada konkreetse juhtumi asjaoludega (RKTKm 2-11-24696/82, p 18). Võlgniku poolt kohtule esitatud aruandluse kohaselt on võlgnik viimase viie aasta jooksul töötanud XXX OÜ (töötasu 2019 aastal 550 eurot kuus,

1. aastal 975 eurot kuus). Võlausaldaja poolt kohtule esitatud andmete kohaselt on võlgniku netotöötasu tegelikkuses olnud kuni 1 185 eurot (bruto 2 1 441,72) kuus. Arvestades, et
2. a oli mittearestitav sissetuleku määr 654 eurot, oli kohtu hinnangul võlgnikul võimalik võlausaldajatele väljamakseid teha.

§ 173

lg 3 ja

§ 172lg 2 sätestatut rikkudes jättis võlgnik aga oma kohustuse täitmata.

1. Harju Maakohtu 23.08.2018 kohtumääruses on kohus võlgnikule selgitanud võlgniku ja usaldusisiku kohustusi kohustustest vabastamise menetluses. Seega on võlgnik olnud menetluse alustamisel teadlik talle pandud kohustustest. Võlgnik tegutseb raamatupidamise teenuse osutajana. Kohus nõustub võlausaldajaga selles, et võlgnikul on piisavad teadmised ja oskused selleks, et võlausaldajatele korrektsed summad vastavalt jaotusettepaneku kinnitamise määruses toodud protsentidele välja arvutada. Võlausaldaja T. J. kontaktid on püsinud muutumatuna alates tsiviilasjas nr 2-09-71590 toimunud kohtuvaidlust, seega oleks võlgnikul olnud soovi korral võimalik võlausaldajale väljamakseid teha. Võlgnik käesolevas menetluses kahetsusväärselt oma kohustusi täitma ei asunud.
2. Võlausaldaja on esile toonud, et võlgnik töötab üksnes 0,3 tööajamääraga. Võlgniku selgituste kohaselt on COVID19 pandeemia mõjutanud tema võimalusi teenida suuremat sissetulekut. Kohus võlgniku selgitusi veenvaks ei pea. Ajutise halduri ja pankrotihalduri aruannete ja võlgniku enda poolt esitatud aruandlusest nähtuvalt on võlgnik aastatel 2017 – 2019 rahuldunud tööasuga, mis jääb alla Eesti keskmist töötasu. Statistikaameti kodulehelt on nähtav, et perioodil 2018 kuni 2021 on keskmine brutotöötasu vahemikus 1221-1548 eurot (vt http://www.stat.ee/stat-keskmine-brutokuupalk). Võlgnik ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks tulutoovamat tegevust otsinud või teinud viimasel viiel aastal jõupingutusi tasuvama töökoha leidmiseks, mis oleks võimaldanud võlausaldajate nõuete rahuldamiseks suuremat sissetulekut kui alla Eesti keskmise töötasu. Võlgnik on seega kohtu hinnangul rikkunud

§ 173lg 1 sätestatud kohustust.

Võlgnik töötab osalise koormusega raamatupidamise spetsialistina. Kohtu hinnangul oleks võlgnikul nii aega kui võimalust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, kuid kahetsusväärselt on võlgnik menetluses jäänud passiivselt 5-aastase tähtaja möödumist ootama. Võlgnik on vähendanud menetluse jooksul oma kohustusi võlausaldajate ees üksnes 1,17% ulatuses kohustuste kogumahust. Kohtu hinnangul näitab see võlgniku huvi puudumist võlgadest vabastamise menetluse eesmärgi vastu ja tahtmatust teha pingutusi pankrotimenetluse põhjustanud kohustuste reaalseks vähendamiseks. 8. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus ning seadus (

§ 175

lg-d 2 ja 4) sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt Riigikohtu määrus tsiviilasjas (RKTKm) nr 3-2149-16, p 15). Vastavalt

§ 175

lg 2 punktile 2 võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Nimetatud säte eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab

§ 175

lg 2 p 2 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlausaldajatele väljamaksete tegemata jätmine saab kohtu hinnangul olla üksnes süüline ja tahtlik tegevus

§ 175lg 2 p 2 järgi, millega võlgnik on kahjustanud võlausaldajate huve.

1. Kuivõrd A. V. ole andnud endast parimat võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning on süüliselt jätnud oma kohustused täitmata kahjustades sellega võlausaldajate huve, tuleb A. V. kohustustest vabastamise menetlus lõpetada. Kohus keeldub võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisest. 3 Menetluskulude jaotus
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud A. V. kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4