1-22-4857 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. september 2023, Narva Kohtuasja number 1-22-4857 Täitmiskohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Sergei Chabanyuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroo advokaadi Irina Žurina osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks Sergei Chabanyukile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 180 eurot (ükssada kaheksakümmend), sh käibemaks 30 eurot. Mõista Sergei Chabanyukilt Eesti Vabariigi kasuks välja 180 eurot, mis tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99922700028141 ning selgitus „Sergei Chabanyuk, 1-22-4857, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1 1-22-4857 Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Sergei Chabanyuk tunnistati süüdi kokkuleppemenetluse korras Harju Maakohtu 30.08.2022 otsusega

§ 424

lg 2 järgi ning mõisteti karistuseks

§ 76lg 8, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 2 aastat 3 kuud 28 päeva vangistust.

Karistuse kandmise algusajaks loeti 25.06.

1. Süüdimõistev kohtuotsus jõustus 17.09.
3. 23.08.2023 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid Sergei Chabanyuk tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Sergei Chabanyuk karistusaeg algas 25.06.2022 ja lõppeb 23.10.2024 ja

§ 76lg 1 p 2 kohane tähtaeg saabus 24.08.2023.

Sergei Chabanyuk isikuandmetele tuginedes vangla toetab tema ennetähtaegset vabanemist.

1. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas prokuratuur, nõustudes vangla arvamuses toodud argumentidega, toetab Sergei Chabanyuki ennetähtaegset vabanemist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Kohtuistungil avaldas Sergei Chabanyuk, et toetab tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist, märkides täiendavalt, et soovib elada kainelt, tegeleda sõltuvusprobleemiga. Ta asub avavanglas, tal on olemas ametlik ametikoht nii praegu, kui ka pärast vabanemist.
3. Süüdimõistetu kaitsja toetas esindatava seisukohta, tuues välja, et Sergei Chabanyukil distsiplinaarkaristused puuduvad, töötab, on läbinud sotsiaalprogrammi, vabaduses garanteeritud töökoht olemas. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
4. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, prokuratuuri kirjaliku seisukohaga ja kuulanud ära süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et Sergei Chabanyuk tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 7.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatusest toimepandud esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohus möönab, et Sergei Chabanyuk on ära kandnud mõistetud vangistusest karistusseadustikuga määratletud osa. Seega tuleb nentida Sergei Chabanyuk puhul formaalsete eelduste täidetust selleks, et vaagida sisuliselt tema tingimisi enne tähtaega vangistusest vabanemist. 8.

§ 76

lg-le 4 näeb ette, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes 2 1-22-4857 käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

1. Saab nõustuda, et Sergei Chabanyuk käitumises vangistuses on nii mõndagi postiivset, mis tema ennetähtaegset vangistusest vabanemist teotavad. Nii on Sergei Chabanyuk vangistuses viibides täitnud erinevaid töökohustusi, töötades käesoleval ajal majandustöödel. Vabaduses on garanteeritud töökoht OÜ S poolt. Vangistuse jooksul on ta läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Lisaks on Sergei Chabanyukil vabanemisel olemas elukoht aadressil xxx. Vabanemise fondis on rahalisi vahendeid, mis võimaldavad esialgse toimetuleku vabanemise korral. Kohus märgib, et tegemist on asjaoludega, mis annavad kaaluka panuse Sergei Chabanyuki ennetähtaegseks vabastamiseks.
2. Hinnates Sergei Chabanyukiga seotud isikuandmeid, tema käitumist vangistuse ajal, on kohus seisukohal, et Sergei Chabanyuki käitumine vangistuse ajal on olnud korrektne. Kohus toob välja, et Sergei Chabanyuk on karistuse kandmise ajal käitunud õiguskuulekalt, distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määruses nr 31-1-91-06 on selgitatud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Seega on käesoleval juhul täidetud oluline kriteerium, mis toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kohus leiab, et kui süüdimõistetu on vanglas range järelevalve tingimustes suutnud käituda õigusrikkumisi toime panemata, siis on täidetud eeldus, et tema käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Vanglas viibides, suudab Sergei Chabanyuk oma käitumist korrigeerida vastavalt kehtivale seadusandlusele. 11.

§ 76

lg 4 sätestab aga, et kõrvuti süüdlase käitumisega karistuse kandmise ajal ja tema võimalike elutingimuste arvestamisega, arvestab kohus ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, isiku varasemat elukäiku ja uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemist. Neid asjaolusid arvesse võttes on kohus seisukohal, et Sergei Chabanyuk karistuse eesmärk pole täidetud ja see tingib tema ennetähtaegse vangistusest vabastamata jätmise.

1. Kohtu veendumusel räägib Sergei Chabanyuk vabastamise vastu eelkõige tema isik ja tema varasem elukäik. Vangistuse kandmise aluseks olev liikluskuritegu oli toime pandud korduvana. Isikul on 5 kehtivat kriminaalkaritust, millest 3 korda on joobes juhtimise eest ja 2 korda kehaliuse väärkohtlemise eest. Vangistuses viibib kolmandat korda. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtupraktikas on leitud, et korduvalt karistatud isikute retsidiivsus on suurem ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (vt sama lahend). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Ja seda ka seetõttu, et eelviimase karistuse ehk kriminaalasjas nr 1-19-8254 mõistetud vangistusest oli ta tingimisi enne tähtaega vabastatud 08.09.2021 määruse alusel ning käesolev kuritegu oli toime pandud 9 kuu möödumisel ehk 25.06.
2. Seega vaatamata varasematele karistustele, ei muutnud Sergei Chabanyuk oma käitumist ja peale eelmise karistuse ärakandmist taas pani toime uue samalaadse kuriteo, mis on seotud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega. Eeltoodust järeldub, et Sergei Chabanyuk ei ole väärtustanud ühiskonna ootust turvalisusele. Kui arvestada Sergei Chabanyuki eelnevat liiklusalast käitumist, siis viitavad tema isikuandmed ühetaoliselt sellele, et Sergei Chabanyuk ei ole talle eelnevalt kohaldatud karistustest teinud 3 1-22-4857 vähimaidki järeldusi oma liiklusalase käitumise korrigeerimiseks. Sergei Chabanyuk on pidanud kohaseks käituda viisil, kus tema käitumine on ohtlik nii temale endale kui ka juhuslikele kõrvalistele isikutele. Sergei Chabanyuk käitumismuster viitab ohuprognoosile, et vabanemise järgselt võib Sergei Chabanyuk naasta seegi kord tegevuse juurde, kus ta ei väärtusta seaduskuuleka käitumise vajalikkust.
3. On ilmne, et alkoholi tarvitamine on olnud Sergei Chabanyuki kuritegeliku käitumise peamine põhjus ning on suurim riskitegur ka sellise käitumise jätkumiseks. Arvestades Sergei Chabanyuki eelnevat harjumust alkoholi tarbida, on kohtul võimalik kinnipeetav vabastada ennetähtaegselt vaid siis, kui kohtul tekib selle konkreetse isiku suhtes, kelle ennetähtaegselt vabastamise materjale kohus läbi vaatab, usaldus. Sergei Chabanyuki suhtes kohtul usaldus puudub. Usalduse puudumise tingib Sergei Chabanyuki enda enne vangistuse kandmisele asumist objektiivselt avaldunud käitumine. Varasemast karistusest ei ole ta õppust võtnud ja jätkanud samade vigade kordamist. Olles süüdi mõistetud kehalises väärkohtlemises ning sellel oli liidetud varasemad karistused kehalise väärkohtlemise ja sõiduki joobeseisundis juhtimise eest, on ta vaid 9 kuu möödumisel peale tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist katseajal taas asunud sõidukit juhtima, viibides joobeseisundis. Kohus on veendumusel, et Sergei Chabanyuki senine karistuse kandmise aeg ei ole mõjunud viisil, et kohtul tekib tema puhul usaldus, et kinnipeetav uut kuritegu toime panema ei asu. Isik ei soovi ennast kodeerida, kuigi on seda varasemalt teinud. Isik on ise tunnistanud, et võib kogeda tagasilangust, kuna tema naine on liiga leebe. Sellega püüab kinnipeetav panna vastutust enda tegude eest teisele isikule. Isik on korduvalt alkoholi tarvitamise tõttu toime pannud kuritegusid, s.h ka vägivallakuritegusid ja väärteokorras karistatud alkoholiseaduse alusel (arhiveeritud). Arvestades Sergei Chabanyuki varasemat elukäiku ning väljakujunenud harjumusi (sh joobeseisundis juhtimise) ja karistuse kandmise aja pikkust, siis ei ole sedastatavad kinnipeetava käitumises ja mõttemaailmas sellised korrektiivid, et tõsikindlalt saab väita - Sergei Chabanyuk on loobunud alkoholi tarbimisest.
4. Arvestades asjaolu, et iseloomustuse järgi on Sergei Chabanyuk isik, kes seni on demonstreerinud, et ei suuda vabaduse tingimustes oma käitumist kontrollida, on kõrge oht taaskord panna toime liiklusalane süütegu. Seisukoha kujundamisel arvestab kohus sedagi, et iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetav korduvalt läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, samuti on lasknud ennast varasemalt kodeerida. Antud meetmed pole kohtu arvates piisavat tulemust andnud, kuna isik kannab taaskord joobes juhtimise eest vangistust. Viimati läbitud Eluviisitreeningu kokkuvõtte kohaselt kinnipeetav mõistab, et võib aegajalt vajada välist tuge ning seetõttu plaanib liituda AA tugigrupiga. Tagasilanguse vältimiseks on valmis vajadusel pöörduma rehabilitatsioonikeskusesse. Isik toob välja, et seekord on tugevam usk endasse ja enda võimesse tarbimiskäitumist muuta. Soovitatakse tugiisikut vanglast vabanemisel ja AA-tugigrupis osalemist. Arvestades Sergei Chabanyuk iseloomustuses toodut, et kinnipeetava käitumist iseloomustab käitumise kontrollimatus ja puudulik probleemilahendusoskus, ei saa anda ülemäära suurt osakaalu soovile hoiduda alkoholi tarbimisest.
5. Sergei Chabanyuk karistuse kandmiselt vabanemise vastu räägib lisaks tema suhtumine. Iseloomustuses toodu kohaselt ei ole Sergei Chabanyuk kunagi mõelnud enda tegude tagajärgedele. Tegutseb hetkeemotsiooni ajel.
6. Sergei Chabanyuk uue kuriteo toimepanemise riski ei saa piisavalt maandada kriminaalhooldusele allutamisega. Sellist seisukohta iseloomustab Sergei Chabanyuk varasem käitumine ning suutmatus või tahtmatus enda vigadest õppida. Kui kinnipeetav ei teadvusta oma teo, joobes mootorsõiduki juhtimine, ja tagajärje vahelist seost, on enesekriitika puudumisel oht uue süüteo toimepanemiseks. Vaatamata kohtuistungil avaldatule on kohus 4 1-22-4857 veendunud, et Sergei Chabanyuk ei teadvusta oma käitumise keelatust ega seosta alkoholi tarvitamist ja ebaseadusliku käitumist. Kohtuistungil ei kõlanud midagi sellist, mis ärataks kohtu usaldust. Usalduse puudumine välistab ka kinnipeetava ennetähtaegse vabastamata jätmise. Kohtu seisukoha järgi Sergei Chabanyuki karistuse kandmisel viibimise aeg ei ole olnud sellise pikkusega, mille pinnalt saaks teha tõsikindlaid järeldusi oma senise elukorralduse täielikus muutmises. Kantud karistuse aeg on selleks osutunud seni liialt lühikeseks.
7. Kuigi kohus peab positiivseks asjaoluks mh vabaduses oleva garanteeritud töökoha olemasolu, ei saa kohtu hinnangul käesoleval juhul kindlalt öelda, et töökoht garanteerib edasist õiguskuulekust. Töötamise registri andmetel on kinnipeetav töötanud C OÜs ajavahemikel 03.09.2007-10.08.2017, 18.08.2017-29.09.2017, 12.09.2018-21.06.2019 keevitaja ametikohal ning enne vangistust töötas OÜs N P alates 01.06.
8. Seega oli ta käesoleva ja ka eelviimase ehk

§ 121

lg 2 p 2,3 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise ajal tööga hõivatud, mis ei taganud kahjuks tema seaduskuulekat käitumist. Tuginedes sellele jõuab kohus järeldusele, et tööhõivatus ei mõjuta kuidagi isiku seaduskuulekust.

1. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata mitmetele Sergei Chabanyuk vabanemist toetavatele asjaoludele on toimiku pinnalt sedastatavad asjaolud, mis Sergei Chabanyuk ennetähtaegse vabastamise põhjendatuse ja tema valmisoleku edaspidiseks õiguskuulekaks eluks kahtluse alla seavad. Isiku varasem kuritegelik aktiivsus viitab sedavõrd suurele retsidiivsusriskile, et Sergei Chabanyuki avaldatud soov käituda edaspidi seaduskuulekalt praeguseks seda üles ei kaalu. Kohus on varasemalt isikule andnud võimaluse ja vabastanud ta karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega, kuid kriminaalhooldus ebaõnnestus kinnipeetava süül. Ta pani katseajal toime uue kuriteo. Kohus leiab, et kriminaalhooldus ei ole see meede, mis vähendaks isiku poolt uute kuritegude toimepanemise võimalikkust olulisel määral. Seega kohus ei leia, et käesoleval ajal karistuse eesmärgid on täidetud.
2. Sergei Chabanyuk kaitsja Irina Žurina esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
3. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse. Kõnealune menetluskulu kuulub Sergei Chabanyukilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). Kohus leiab, et Sergei Chabanyukile tuleb nõude tasumiseks anda tähtaeg 12 kuud, kuna tal on väga palju tasumata nõudeid ning kinnipidamisasutuses töötades ei suuda ta neid kiiresti tasuda. (allkirjastatud digitaalselt) Innokenti Menšikov täitmiskohtunik 5