Obsah (4)

§ 255§ 68§ 74§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. oktoober 2023, Tartu Kriminaalasja number 1-18-437 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahen

§ 255

lg 1 järgi 4 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistus 02.08.2017 kuni 11.12.2019, s.o 2 aastat 4 kuud ja 9 päeva ning kandmisele kuuluvaks vangistuseks loeti 2 aastat 5 kuud ja 21 päeva.

§ 74lg 1 alusel jäeti vangistus tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata.

1.

1. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.06.
2. a otsusega Harju Maakohtu 28.05.
3. a otsuse Ilja Drovnjašinile mõistetud karistuse täitmisele pööramata jätmise osas. Ilja Drovnjašin asus ärakandmata 2 aasta 5 kuu ja 21 päeva pikkust karistust kandma 18.07.2022 ning tema karistusaeg lõppeb 08.01.
4. 1 1.
5. Viru Maakohus vabastas 18.11.
6. a määrusega Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Ringkonnakohus tühistas 19.01.
7. a määrusega maakohtu määruse ja jättis Ilja Drovnjašini Harju Maakohtu 28.05.
8. a otsusega mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärused jõustusid 28.12.
10. Viru Vangla esitas 22.08.2023 Viru Maakohtule kinnipeetava Ilja Drovnjašini materjalid tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Viru Vangla ja prokuratuur toetavad Ilja Drovnjašini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.
11. Viru Maakohus jättis
12. augusti
13. a määrusega Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 3.
14. Maakohus tõi välja, et Ilja Drovnjašin on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“ ajavahemikul 21.03.2021-15.08.2023 ja avaldab soovi õppida eesti keelt. Alates 18.01.2023 on Ilja Drovnjašin määratud majandustööde abitööliseks koristaja ametikohale, kuid ta keeldub tervislike põhjuste tõttu töötamisest. Viru Vangla 04.05.2023 distsiplinaarkäskkirjast tuleneb, et Ilja Drovnjašini terviseseisundit on hinnatud 27.08.2022 ja 27.10.2022 ning meditsiiniosakonna hinnangul võib ta teha kergemaid majandustöid. Ilja Drovnjašin selgitas, et keeldus tööst tervislikel põhjustel ja vaidlustas talle määratud distsiplinaarkaristuse, mistõttu palub sellega mitte arvestada. Maakohus leidis, et distsiplinaarkäskkiri on HMS § 51 ja § 61 järgi kehtiv haldusakt, mistõttu saab seda retsidiivsusprognoosi püstitades arvestada. 3.
15. Ilja Drovnjašin soovib asuda elama oma endisesse elukohta XXX, kus elavad ka tema vanemad. Ilja Drovnjašinil on omandatud põhiharidus ja kutseharidus keevitaja erialal. Samuti on ta läbinud väikelaevajuhi ja avaveesukelduja koolituse. Tal puuduvad võlanõuded ja tema vabanemisfondis on 2500 eurot. Vangistuses on teda toetanud ema, kuid rahalisi ülekandeid on teinud ka isik, kellega on Ilja Drovnjašinil kuritegelik side. Samuti on Ilja Drovnjašin suhelnud vangistuse ajal kirjavahetuse teel kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdi tunnistatud O.M. ga ja kuriteokaaslase A.P.ga ning organiseeritud kuritegevusega seotud isikud on talle postisaadetisi saatnud. Maakohus ei uskunud Ilja Drovnjašinit, et ta on kriminaalse taustaga inimestega suhtluse lõpetanud. Ei saa eeldada, et toetust antakse ilma vastuteeneid ootamata. 3.
16. Vanglast vabanedes on Ilja Drovnjašinile tagatud töökoht spordiklubis M-DOJO ja tema brutopalk oleks 1308 eurot. Arvestades Ilja Drovnjašini vanglas tööst keeldumist, on küsitav toimetulek sportliku tööga. Kohtu hinnangul on Ilja Drovnjašini selgitused vastuolulised, sest ta ei ole suuteline töötama vanglas astma ja seljavalu tõttu, kuid on sportlane ja soovib töötada treenerina. Eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel
17. aasta novembris oli tal garanteeritud töökoht ehitusvaldkonnas, mis võib viidata sellele, et Ilja Drovnjašinile tekitatakse tuttavate poolt töökohti ennetähtaegse vabastamise kohtumenetluse jaoks. Samuti kahtleb kohus, kas 1308 euro suurune brutopalk on äraelamiseks piisav isikule, kes kuulus alates
18. aastast kuritegelikku ühendusse ja omandas suure osa oma sissetulekust kuritegelikul teel. Seega esineb Ilja Drovnjašini puhul risk jätkata varavastase (organiseeritud) kuritegevusega majandusliku seisukorra parandamiseks. 3.
19. Ilja Drovnjašinil on üks kehtiv kriminaalkaristus

§ 255lg 1 järgi.

Organiseeritud kuritegevuse puhul on kuritegelike hoiakute ja juurdunud käitumismustrite olemasolu äärmiselt tõenäoline ning tavapärane on ka liikmete toetamine. Vangistuses on tasutud Ilja Drovnjašini võlgnevused, ta on jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga isikutega ja väljendab allumatust teha vangistuses tööd. Sellised kuritegelikud väärtushinnangud viitavad olulisele ohule panna toime uusi kuritegusid. Ilja Drovnjašin osales kuritegeliku ühenduse töös pikema aja jooksul, 2 seega on õigustatud väita, et ta ei aktsepteeri ühiskonnas kehtivaid käitumisnorme ja suhtub nendesse ükskõikselt. Samuti oli Ilja Drovnjašin enda sõnul ühenduses tavaliige, mis näitab, et ta pisendab toime pandud kuriteo asjaolusid ja ei ole valmis vajalike järelduste tegemiseks. 3.

1. Arvestades kõiki asjaolusid kogumis, leidis maakohus, et Ilja Drovnjašinist tulenev uute kuritegude oht ei ole käesolevaks ajaks piisavalt maandatud ja seda ei ole võimalik teha ka kriminaalhoolduslike meetmetega. Seetõttu pole võimalik Ilja Drovnjašinit ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada. Määruskaebus
2. Viru Maakohtu 29.08.
3. a määruse peale esitas määruskaebuse Ilja Drovnjašin, kes palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. 4.
4. Ilja Drovnjašin ei nõustu maakohtu seisukohtade ja järeldustega. Kohus jättis arvestamata vabastamise kasuks rääkivad asjaolud. Ajavahemikul 11.12.2019 kuni 18.07.2022 kohtumenetluse ajal vabaduses viibides elas ta seadusekuulekat elu, registreeris end töötuks ja seejärel asus tööle OÜ-sse Marvik personalitöötajana. Samuti sai Ilja Drovnjašin 13.09.2020 Eesti Judo Assotsiatsiooni diplomi ja talle väljastati abitreeneri kolmanda taseme kutsetunnistus. Vangla ja prokuratuur toetasid tema vabastamist, tegemist on tema esimese kriminaalkaristusega ja ta viibib vangistuses esimest korda. Kohus on Ilja Drovnjašinit vangistusest tingimisi vabastamata jättes tuginenud peamiselt tema kuriteole ja kehtivale distsiplinaarkaristusele. 4.
5. Maakohus on meelevaldselt sidunud distsiplinaarkaristuse sellega, et Ilja Drovnjašin ei allu käitumiskontrollile, ei arvestanud, et ta keeldus töötamast, kuna põeb allergiat ja segatüüpi astmat. Ta on esitanud kohtule dokumendid, milles diagnoos on kinnitust leidnud. Viru Vanglas vormistati Ilja Drovnjašin tööle selliselt, et meditsiiniosakond teda läbi ei vaadanud ja ära ei kuulanud, mistõttu on ta distsiplinaarkäskkirja kohtus vaidlustanud. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-14-12 välja toonud, et TTOS § 14 lg 5 p 4 laieneb ka tööle vanglas ning kinnipeetav võib keelduda tööst, mis seaks ohtu tema tervise. Tartu Ringkonnakohus on 15.06.
6. a määruse nr 1-15-343 punktis 31 märkinud, et distsiplinaarasja hindamisel ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tuleb sisuliselt vaadata, kas distsiplinaarasi ise kätkeb endas viidet võimalusele edaspidi kuritegusid toime panna. Ilja Drovnjašin leiab, et distsiplinaarrikkumine ei peaks olema aluseks, et kategooriliselt ennetähtaegsest vabastamisest keelduda. Ilja Drovnjašin viitab mitmetele kohtumäärustele, milles ei ole kehtivate distsiplinaarkaristuste olemasolu takistanud vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist. 4.
7. Maakohus viitab Ilja Drovnjašini suhetele kuritegeliku taustaga isikutega. Samu etteheiteid tegi kohus Ilja Drovnjašinile ka eelmisel korral vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamisel. Ilja Drovnjašin ei ole aga enam mitte kellegagi suhelnud, mistõttu ei tohiks aastatetaguseid intsidente tema vastu kasutada. Maakohtu viidatud postisaadetis tuli Ilja Drovnjašinile ajal, kui ta oli vahistatud ja pakkide toomine toimus tema tahtest sõltumatult. Vangistuse ajal (s.o alates 18.07.2022, kui Ilja Drovnjašin tuli Tallinna Vanglasse ärakandmata karistust kandma) ei ole ta kriminaalse taustaga isikutelt toetust saanud. Ilja Drovnjašin selgitas tema esimesel vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise arutamisel, et pärast vahi alt vabanemist välistas ta igasuguse suhtlemise kriminaalse taustaga isikutega. 4.
8. Maakohus on meelevaldselt seadnud kahtluse alla Ilja Drovnjašini soovi vabaduses töötada, viidates asjaolule, et treeneritöö on sportlik ja ta keeldus tervise tõttu vanglas töötamast. Abitreenerina töötamine ei ole füüsiliselt raske ja see ei ole võrreldav koristustööga. 3 Samuti ei ole põhjendatud maakohtu hinnang, et lubatud töötasu 1308 eurot kuus ei ole piisav äraelamiseks. Ilja Drovnjašin on juba tõestanud, et kohtumenetluse ajal üle kahe aasta vabaduses olles tegi ta tööd, oli tasuga rahul ja maksis ka hagid. Õige ei ole maakohtu väide, et kuritegelik ühendus tasus Ilja Drovnjašini võlgnevused. 4.
9. Maakohus tugines vangla iseloomustusele, et Ilja Drovnjašini sõnul oli ta kuritegeliku ühenduse tavaliige, ja leidis, et Ilja Drovnjašin pisendab toimepandud kuriteo asjaolusid ning ei ole valmis vajalikke järeldusi tegema. Maakohus ei saa asuda süüdimõistva otsuse aluseks olnud tõendeid ümber hindama. Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.
10. a otsuse nr 1-18-437 punktis 40 on sõnaselgelt märgitud, et Ilja Drovnjašin oli kuritegeliku ühenduse hierarhias n-ö lihtliige. 4.
11. Maakohus on irdunud võimalusest, et Ilja Drovnjašin muudab oma ellusuhtumist ja väärtushinnanguid, et pöörduda tavaellu ja elada seaduskuulekalt. Maakohus lähtub eeldusest, et vangistus ei täida kunagi oma eesmärke, mis ei ole õige ja võtab temalt igasuguse lootuse tingimisi enne tähtaega vabanemiseks. Vangistusest ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks rohkem tulemusi kui karistuse vangistuses täielik ärakandmine. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
12. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Ilja Drovnjašini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
13. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.

1. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole eksinud kaalutlusõiguse teostamisel ning jätnud ebaõigesti Ilja Drovnjašinit tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
2. Vaidlust ei ole selles, et Ilja Drovnjašinit iseloomustavad mitmed positiivsed asjaolud. Nii on tegemist tema esimese kriminaalkaristusega, tal on vabanemisel olemas elu- ja töökoht, toetavad vanemad ning vanglas on ta läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Samas on maakohus vaatamata kõigele positiivsele leidnud, et Ilja Drovnjašin ei kuulu ennetähtaegselt vabastamisele ning tuginenud peaasjalikult kuriteo toimepanemise asjaoludele, distsiplinaarkaristusele ja kuritegelikele sidemetele.
3. Ilja Drovnjašin kirjeldab määruskaebuses, et lõpetas kuritegeliku taustaga inimestega suhtlemise juba pärast vahi alt vabanemist, s.o
4. aasta lõpus, mistõttu ei ole temale selliste etteheidete tegemine enam asjakohane. Ringkonnakohus möönab, et Viru Vangla iseloomustusest ei ole näha, et Ilja Drovnjašinil oleks uusi kokkupuuteid kriminaalse suhtlusringkonnaga. Võrreldes Tallinna Vangla 13.10.2022 ja Viru Vangla 04.08.2023 iseloomustust Ilja Drovnjašini vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks, ei leidu Viru Vangla iseloomustuses uut varasemast erinevat informatsiooni kuritegeliku taustaga isikutega suhtlemise kohta. Kuna mõlemas iseloomustuses on sellekohane tekst sõna-sõnalt samasugune, annab see kohtule aluse eeldada, et vahepealsel ajal ei ole Ilja Drovnjašin tõepoolest kuritegeliku taustaga inimestega suhelnud või neilt toetust saanud. 4
5. Maakohus on seadnud kahtluse alla Ilja Drovnjašini soovi töötada vabanemisjärgselt abitreenerina, sest ta põhjendab vangistuses tööst keeldumist kehva tervisega. Ringkonnakohus leiab, et astma põdemine ei takista treenerina töötamist. Samuti ei takista seda ka seljavalu, kui töö hõlmab vaid juhendamist, mitte füüsiliselt rasket tööd, nagu Ilja Drovnjašin määruskaebuses selgitab. Märkimisväärne on ka asjaolu, et Ilja Drovnjašin sai 13.09.2020 Eesti Judo Assotsiatsiooni diplomi ja talle väljastati abitreeneri kolmanda taseme kutsetunnistus, mis kinnitab tema võimekust sel alal töötada. Kuigi töökoha ja kutsetunnistuse olemasolu on tunnustusväärne, ning puuduvad andmed, et Ilja Drovnjašin oleks viimasel ajal suhelnud väljaspool vanglat olevate kuritegeliku taustaga isikutega, ei anna see siiski piisavat kaalu tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
6. Maakohus kahtles ka selles, kas 1308 euro suurune töötasu on piisav isikule, kes kuulus kuritegelikku ühendusse, mis oli loodud varalise kasu saamise eesmärgil. Kuigi ringkonnakohtu hinnangul on selline tasu küll äraelamiseks piisav, ei välista see tõepoolest Ilja Drovnjašini puhul uute kuritegude toimepanemist, et saavutada varasem harjumuspärane eluviis. Mis puudutab Ilja Drovnjašini väidet, et kohtumenetluse ajal vabaduses viibides käis ta ametlikult tööl ja elas seadusekuulekat elu, võis motivatsioon selleks tulla käimasolevast kohtumenetlusest.
7. Ilja Drovnjašin heidab maakohtule ette, et viimane ei ole arvestanud distsiplinaarkaristust analüüsides asjaoluga, et tal oli õigus keelduda töötamast, kuna põeb segatüüpi astmat. Ringkonnakohus selgitab, et HMS § 61 lg 2 järgi kehtib haldusakt kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni, haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni, kui seadus ei sätesta teisiti. Distsiplinaarkaristuse määramise faktilist ja õiguslikku põhjendatust on pädev kohtulikult kontrollima üksnes halduskohus (VangS § 11 lg 5 ja HKMS § 4). Kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise küsimust lahendav kohus ei ole õigustatud kontrollima, kas süüdimõistetule on distsiplinaarkaristus määratud seaduslikult ja põhjendatult. Kuigi Ilja Drovnjašin on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, ei ole vanglateenistuse käskkirja Ilja Drovnjašinile distsiplinaarkaristuse määramise kohta käesoleva kohtumääruse ajaks kehtetuks tunnistatud ega selle kehtivust HKMS § 251 lg 1 p 1 alusel esialgse õiguskaitse korras peatatud (Tartu Halduskohus ei ole veel otsustanud kaebuse menetlusse võtmist). HMS § 60 lg 2 esimese lause järgi on kehtiva haldusakti resolutiivosa kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Seega tuli maakohtul ja tuleb ka ringkonnakohtul Ilja Drovnjašini ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel lähtuda sellest, et Viru Vangla määratud distsiplinaarkaristus kehtib.
8. Lisaks väidab Ilja Drovnjašin, et distsiplinaarkaristuse olemasolu ei tohiks olla aluseks tema vangistusest ennetähtaegselt vabastamata jätmiseks ja tuleb sisuliselt hinnata, kas distsiplinaarasi kätkeb endas viidet võimalusele uuesti kuritegu toime panna. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus leiab, et tööst keeldumine näitab allumatust kehtestatud korrale. Samuti viitab koristustööst keeldumine sellele, et Ilja Drovnjašin võib hoida au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustöö tegemine väärikust alandav. Isik, kes ei suuda järgida karistuse kandmise tingimusi vanglas, ei ole tõenäoliselt suuteline ka vabaduses täitma kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid. Ringkonnakohtu hinnangul suurendab seetõttu distsiplinaarkaristus tööst keeldumise eest Ilja Drovnjašinist tulenevat ohtu panna vabaduses toime uusi kuritegusid. 13.

§ 76

lg 4 kohaselt on kuriteo toimepanemise asjaolud üheks teguriks, mida tuleb ennetähtaegsel vabastamisel kaaluda. Õige on, et mida pikem aeg on möödas kuritegude 5 toimepanemisest, seda väiksem kaal võib neil olla. Samas tuleb arvestada ka sellega, et isikute puhul, kes on toime pannud raskeid kuritegusid, on oht samasuguste kordumiseks suurem. Ringkonnakohtu hinnangul annab Ilja Drovnjašini roll kuritegelikus ühenduses alust rääkida kõrgendatud retsidiivsusriskist. Kuigi Harju Maakohus ei leidnud 28.05.

1. a otsuses, et Ilja Drovnjašin oli kuritegelikus maailmas kõrgel kohal, nagu on kirjeldatud vangla iseloomustuses, viis kuritegelik ühendus Ilja Drovnjašini kaudu ellu oma eesmärke ja ta oli ühenduse järjepidevaks toimimiseks vajalik isik. Ilja Drovnjašin osales kuritegeliku ühenduse töös pikema aja jooksul, mis näitab, et kuritegelik eluviis oli tema igapäevase elu lahutamatu osa. Selline inimene on omaks võtnud kriminaalse maailma subkultuurilised hoiakud, millest loobumine on nii sisemistel kui ka välistel põhjustel väga raske. Ilja Drovnjašin võib küll soovida edaspidi käituda õiguskuulekalt, kuid kuritegelik ühendus muutub selle liikmete jaoks välise identiteedi ja sisemise minapildi osaks, mistõttu eeldab kuritegudest loobumine radikaalset muudatust inimese mõttemaailmas ja sotsiaalses võrgustikus.
2. Kõike eelnevat arvestades on maakohus õigustatult leidnud, et kuigi esineb positiivseid asjaolusid, ei ole need piisavad, et maandada Ilja Drovnjašinist tulenevaid uute kuritegude toimepanemise riske.
3. VangS § 76 lg 4 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel

§ 76lg 1 p 2 või lg 2 p 2 alusel edastab vanglateenistus Vang

S § 76 lg-s 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule ühe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks pikemat või lühemat tähtaega. Pidades silmas Ilja Drovnjašinit iseloomustavaid positiivseid asjaolusid ja tõsiasja, et Ilja Drovnjašini vangistusaja lõpuni on jäänud ligikaudu 1 aasta ja 3 kuud, määrab ringkonnakohus VangS § 76 lg 4 alusel, et vangla peab esitama Ilja Drovnjašini ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti kuue kuu möödumisel käesoleva kohtumääruse jõustumisest. 16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 29. augusti 2023. a määrus muutmata. Määruskaebus jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6