Obsah (9)

§ 657§ 654§ 230§ 232§ 477§ 386§ 442§ 478§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Määruse tegemise aeg ja koht 25.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-21-6447 Kohtuasi Viimsi val

) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus jättis rahuldamata ka avaldaja taotluse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi tegemiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks. Maakohus leidis, et ekspertiis ei ole vajalik, kuna kohtul ei ole muude kogutud tõendite pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlust, et vanemad ei oleks teovõimelised või suutelised oma lapsi kasvatama või et nende vaimne seisund kujutaks lapsele ohtu. Vanemad käivad tööl ja saavad hakkama ema teiste laste eest hoolitsemisega. Samuti leidis maakohus, et vanemlike võimete kindlaksmääramine ekspertiisi teel ei pruugi olla teostatav.

1. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja leidis 02.06.2023 seisukohas, et vanemate hooldusõiguse peatamiseks ei ole alust, kuid lapse elukorralduse muutmine on toimunud liiga järsult ja vaja oleks üleminekuperioodi. Samuti oleks vaja, et laps saaks veeta rohkem aega vanaisaga. Ekspertiisi taotlust lapse esindaja ei toetanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks vaidlustatud osas, mistõttu määruskaebus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 rahuldamata ning maakohtu määruse resolutsiooni p-d 1, 2 ja 3.3 muutmata. Kolleegium nõustub

§ 654

lg 6 kohaselt koosmõjus

§-ga 659 maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid.

1. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud hooldusõiguse peatamise eeldused ning on nõuetekohaselt kaalunud, kas vanemad on kestvalt võimetud lapse suhtes hooldusõigust teostama. Maakohus on menetlusosaliste väljatoodud asjaolusid ja esitatud 4 2-21-6447 tõendeid hinnates leidnud, et vanemate hooldusõiguse peatamiseks ei ole PKS § 140 lg 1 järgi alust. Maakohtu määruse põhjendused on arusaadavad ja jälgitavad. Hooldusõiguse peatamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud kaalutlusõiguse piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 16.11.2016, 3-2-1-99-16, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määruses osundatud puudusi.
2. Määruskaebuse väitel on lapse elukorraldust muudetud liiga järsult. Laps on harjunud elama vanaisa ja puudutatud isiku V juures ning lapsel on vanaisaga tugev kiindumussuhe. Arvestades vanemate psüühikahäireid leiab avaldaja, et vanemad ei suuda tagada lapsele sama häid elu- ja arengutingimusi, kui on olnud eestkostjate juures. Avaldaja hinnangul lähtub vaidlustatud määrus rohkem vanemate kui lapse huvidest. Ringkonnakohus märgib, et kuigi avaldaja soov tagada lapsele parimad võimalikud elu- ja arengutingimused on arusaadav ja põhjendatud, tuleb kohtul PKS § 123 lg 1 järgi arvestada kõiki asjaolusid ja ka asjaomaste isikute õigustatud huvi. PKS § 116 lg-st 2 tulenevalt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma alaealise lapse eest ise hoolitseda, kui hooldusõiguse äravõtmiseks või peatamiseks ei ole õiguslikku alust. Kohus peab arvestama nii vanemate hooldusõigust, vanemate õigust ja huvi lapsega suhelda kui ka lapse õigust ja huvi vanematega suhelda, samuti iga üksikjuhtumi asjaolusid, ja tegema kõike seda arvesse võttes lapse huvidest juhinduva lahendi (RKTKm 09.11.2011, 3-2-1-83-11, p 21 seitsmes lõik). Tagamaks lapsele kohanemiseks üleminekuperiood, tegi maakohus vaidlustatud määrusega ettekirjutuse, mille järgi peavad vanemad kuni 31.12.2023 võimaldama lapsel iganädalaselt veeta kaks päeva vanaisa ja tema elukaaslasega (puudutatud isikud IV ja V). Samuti kehtib kuni vaidlustatud määruse jõustumiseni esialgse õiguskaitse määrusega kehtestatud ettekirjutus, mille järgi laps veedab puudutatud isikute IV ja V juures igal nädalal kaks kuni kolm päeva.
3. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, jättes välja selgitamata vanemate (eelkõige isa) tervisliku seisundi. Kuigi hagita asjas kogub kohus vajadusel tõendeid omal algatusel (

§ 230

lg 3), ei pea kohus tõendeid koguma olukorras, kus asja lahendamiseks tähtsust omavad asjaolud on kohtu hinnangul juba piisava põhjalikkusega välja selgitatud. Kohus hindab tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma sisemise veendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte (

§ 232lg 1).

Hagita asjas ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (

§ 477lg 5).

Maakohus on asjaolud piisavalt põhjalikult välja selgitanud ning nendest ei nähtu, et vanemate vaimne tervis takistaks neil kestvalt oma lapse suhtes hooldusõigust teostada. Määruskaebuse väited ei anna alust eelnevas kahelda. Kohus ei saa eeldada, et uue lapse sünd toob kaasa selle, et vanemad ei suuda lapse eest enam hoolitseda.

1. Avaldaja esitas taotluse kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi korraldamiseks ja eksperdiarvamuse tõendina kogumiseks, mille maakohus jättis rahuldamata 01.06.2023 määruses esitatud põhjendustel. Samadel põhjendustel jääb taotlus rahuldamata ka ringkonnakohtus. Ka ringkonnakohus leiab, et ekspertiis ei aitaks kaasa otsustuse tegemisel selle kohta, kas vanemate hooldusõiguse peatamiseks on alust või mitte. Vanemad võivad olla võimelised lapse suhtes hooldusõigust teostama ka olenemata nende psüühikahäiretest. Vanemlike võimete kindlakstegemiseks ei ole ekspertiis sobiv viis. Seda, kas vanemad on praegu kestvalt võimetud lapse hooldusõigust teostama, on siinsel juhul võimalik hinnata muude tõendite pinnalt, mida maakohus on teinud.
2. Eelnevast tulenevalt jääb maakohtu määrus vaidlustatud osas muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 5 2-21-6447 25.

§ 386

lg 2 esimese lause kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Säte kohaldub ka hagita menetluses (

§ 477¹ lg 2 teine lause).

26.

§ 442

lg 5 esimese lause järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Säte kohaldub ka kohtumäärusele (

§ 478lg 1 teine lause ja § 463 lg 2).

Ringkonnakohus tühistab maakohtu 22.05.2023 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse, millega tehti kuni siinses asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni vanematele ettekirjutused. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 27. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

§ 172lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluse kulud.

Vanemad ja eestkosteasutus kannavad oma menetluskulud ise. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. 28. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäävad riigi kanda. Riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotlused lahendas Tallinna Ringkonnakohus 03.07.2023 määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) 6