← Eesti

3-23-939/32

Obsah (6)§ 184§ 182§ 116§ 158§ 108§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Pihel Sarv Otsuse tegemise aeg ja koht 20. septembril 2023 Tallinnas Haldusasja number 3-23-939 Haldusasi X kaebus Lääne-Harju Vall

) § 181 lg 1). Vastuapellatsiooni (vt

§ 184

) võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks asja istungil, tuleb tal seda märkida (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ringkonnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist (

§ 116lg 5).

Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka apellatsiooni, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Xle kuulub xxxxxx kinnistu. Lääne-Harju Vallavalitsus tegi
  2. aprillil 2022 Xle ettekirjutuse nr 9-4/91-3, mille järgi on kaebaja kinnistule ebaseaduslikult ehitatud kahekordne viilkatusega elumaja. Vald kohustas kaebajat esitama 60 päeva jooksul läbi ehitisregistri ehitusseadustiku (EhS) lisas nr 1 sätestatud dokumendid (ehitusprojekt ja ehitusteatis või ehitusloa taotlus). Vald hoiatas kaebajat, et dokumentide tähtajaks esitamata jätmise korral rakendab ta sunniraha 500 eurot. 3-23-939
  4. aprilli
  5. a „Hoiatusena“ pealkirjastatud otsuses nr 9-3/798 tõdes vallavalitsus, et ehitusteatist ja ehitusprojekti või ehitusluba pole senini esitatud. Vallavalitsus määras kaebajale sunniraha 500 eurot.
  6. X esitas
  7. aprillil 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille nõueteks said pärast kohtumenetluses tehtud täpsustusi tuvastada valla
  8. aprilli
  9. a otsuse õigusvastasus ja kohustada valda andma kaebajale mõistliku aja ehitise dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. 3.
  10. Kaebaja leiab, et sunniraha polnud alust määrata. Kaebaja sai kinnistu omanikuks pärast seda, kui tema ema suri ootamatult
  11. mail
  12. Kaebaja ja ema suhted polnud head ning kaebaja polnud kinnistul toimuvaga kursis.
  13. aprillil 2022 koostas arhitekt vajalikud dokumendid ja esitas paberkandjal vallavalitsuse valvelauda.
  14. a alguses, kui dokumentide esitamisest oli möödas üle poole aasta, uuris kaebaja, miks ei ole dokumendid ehitisregistris registreeritud. Selgus, et dokumendid on läinud kaduma. Vallavalitsuse ehitusnõunik palus dokumendid uuesti esitada. Arhitekt tegi seda
  15. jaanuaril
  16. 3.
  18. veebruaril 2023 lükkas register esitatud dokumendid tagasi. Ei arhitektile ega kaebajale saadetud teadet dokumentide puuduste kohta. Kui dokumentides on puudused, tuleks anda mõistlik aeg nende kõrvaldamiseks. Praegusel juhul seda ei tehtud. Kaebaja sai dokumentide tagasilükkamisest teada alles
  19. aprillil 2023, kui luges valla
  20. aprilli
  21. a otsust. 3.
  22. Pärast sunniraha määramise otsuse saamist suhtles kaebaja telefoni teel vallavalitsuse järelevalvenõuniku R. Siimertiga, kes palus saata kirjaliku selgituse. Kaebaja tegi seda
  23. aprillil
  25. aprillil 2023 sai kaebaja vastuse, et tema esitatud selgitust/vastuväidet ei arvestata. Pärast seda proovis kaebaja veelkord olukorda telefoni teel selgitada, aga R. Siimert ei nõustunud sunniraha määramise otsust tühistama.
  26. Vastustaja esitas
  27. mail 2023 vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta. 4.
  28. Kaebaja on olnud kinnistu omanik
  29. a-st. Kaebaja jätab eksitava mulje, nagu oleks kõnealune hoone kinnistule rajatud juba ammu. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul kaks hoonet: aiamaja ja kuur. Maa-ameti aerofotod aastatest 2017–2020 tõendavad, et muid hooneid kinnistul
  30. a-ni ei olnud.
  31. juuni
  32. a aerofotolt on näha ehitustegevus kinnistul ja uue hoone rajamine. Ebaseaduslik ehitustegevus algas pärast kaebaja ema surma. Pärast seda, kui vastustaja teavitas kaebajat
  33. a jaanuaris haldusmenetluse alustamisest, jätkas kaebaja ebaseaduslikku ehitustegevust. 4.
  35. aprilli
  36. a ettekirjutuses kohustas vastustaja kaebajat esitama dokumendid ehitisregistri kaudu. Sama nõue tuleneb ka EhS § 36 lg-st 1 ja § 40 lg-st
  37. Muul viisil võib dokumente esitada vaid erandjuhul. Kaebaja väidab, et arhitekt esitas dokumendid
  38. aprillil 2022 valla valvelauda. Vallal ei ole valvelauda. Hoones, kus vastustaja büroopinda üürib, on küll infolaud, kuid sinna esitatavate dokumentide kaduma minek pole tõenäoline. Dokumendid koostanud OÜ Käime katuseid mööda arhitektil V. P. on piisav kvalifikatsiooni ja oskused, et esitada dokumendid ehitisregistri kaudu.
  39. jaanuaril 2023 on arhitekt seda ka teinud. Dokumentide õigel ajal, seejuures enne ehitustegevuse algust, esitamise eest ja ehitamiseks vajalike lubade olemasolu eest vastutab ehitise omanik. 4.
  40. Vasalemma üldplaneeringu järgi on tegu detailplaneeringu kohustusega alaga. Loakohustuslikuks ehitustegevuseks tuleb taotleda vähemalt projekteerimistingimused ning nende alusel esitada ehitusteatis või taotleda ehitusluba. Kaebaja üritab oma ehitustegevust seadustada mõõdistusjooniste abil. See ei ole ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse järgi pärast ehitusseadustiku jõustumist (
  41. juulil 2015) ehitatud ehitiste puhul võimalik. Vaid mõõdistusjooniste abil ei ole vallal võimalik veenduda ehitise ohutuses. Lisaks on hoone püstitatud AS-le Telia kuuluvale sideliinile. 2

(5)3-23-939 4.
  1. Kaebaja
  2. jaanuaril 2023 ehitisregistri kaudu esitatud andmete esitamise teatis nr 2311525/01879 sisaldab teadlikult ebaõiged andmeid. Teatise esitamise põhjuseks on märgitud olemasoleva ehitise puuduvate andmete täiendamine, kuid sellist ehitist pole registris kunagi olnud. Hoone esmaseks kasutusaastaks on märgitud 1986, kuid hoonet polnud veel isegi mais 2020 olemas. Maapealsete korruste arvuks on märgitud üks, tegelikult on korruseid kaks. Teatise järgi on hoone ehitisalune pind 68,1 m2, mis tähendab, et selle püstitamiseks oli EhS lisa 1 järgi vaja taotleda ehitusluba. 4.
  3. Andmete esitamise teatis tagastati
  4. veebruaril 2023 läbivaatamatult. Teade selle kohta edastati andmete sisestaja arhitekt V. P. e-posti aadressile. Tagastamise põhjuseks oli ehitusloa ja ehitusprojekti puudumine. Lisatud oli info, et küsimuste korral tuleb pöörduda menetleva asutuse (Lääne-Harju Vallavalitsus) või menetleja (Veljo Männiste) poole. 4.
  5. Kaebajale on antud piisavalt aega ehitise dokumentides puuduste kõrvaldamiseks. Järelevalvemenetluse algatamisest teavitas vastustaja kaebajat
  6. jaanuaril 2022, sunniraha hoiatus koostati
  7. aprillil
  8. Kaebajale on selgitatud, millised dokumendid tal esitada tuleb. Kaebaja pahatahtlikkust kinnitab see, et kinnistul on alustatud uue ebaseadusliku ehitise püstitamist. Vald algatas
  9. aprillil 2023 uue järelevalvemenetluse ja koostas
  10. mail 2023 uue ettekirjutuse. 4.
  11. Kaebaja ise pole telefoni teel vallaametnikega suhelnud, seda on teinud tema esindaja H. S. Kaebaja e-kirjadele on vald kohe vastanud. 4.
  12. Kõik sunniraha rakendamise eeldused on praegusel juhul täidetud (asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 2 lg 1, § 8 lg-d 1 ja 3). Vaidlustatud otsusega kohaldatud sunniraha 500 eurot on selle eesmärki arvestades proportsionaalne.
  13. Kaebaja esitas
  14. juunil 2023 seisukoha, milles tõdes, et vastustaja vastuses märgitu vastab suures osas tõele. 5.
  15. Pärast oma isa surma päris kaebaja xxxxxx kinnistust 1/4 suuruse osa. 3/4 kuulus kaebaja emale. Kinnistul paiknesid aiamaja, puukuur, väike saun ja kuivkäimla. Praeguse vaidluse põhjustanud hoone on rajatud sauna kohale. Puukuuri on nihutatud, et krundi liigendus oleks loogilisem. Uue hoone ehitusega alustas kaebaja
  16. a suvel, kui saunahoone osaliselt lammutati. 5.
  17. Õigusaktid võimaldavad hooneid ja rajatisi seadustada ning registrisse kanda ka pärast ehituse alustamist. Kaebaja leppis arhitekt V. P. kokku, et viimane koostab dokumendid ehitise seadustamiseks. Arhitekt koostas mõõdistusjoonise
  18. aprillil
  19. Arhitekt andis kaebajale teada, et mõõdistusjoonised on valmis ja ta esitab need vallavalitsusele. Kuna
  20. aprilli
  21. a ettekirjutuse kättesaamise ajaks oli ehitise mõõdistamine tehtud ja kaebaja oli veendunud, et aprillikuu jooksul saavad vajalikud dokumendid vallale esitatud, siis ei pööranud ta ettekirjutusele rohkem tähelepanu. 5.
  23. a maikuuni kehtisid COVID piirangud. Inimesed olid kaugtööl ja ametiasutused, sh Lääne-Harju Vallavalitsus suletud. Elektroonilise suhtlusega ehitisregistris esines probleeme
  24. Arhitektil ei õnnestunud ehitisregistrisse dokumente esitada. Ehitusnõunik V. Männiste soovitas tal viia dokumendid vallavalitsusse. Vastustaja vastuse järgi ei olnud dokumentide kaotsi minek võimatu. 5.
  26. a alguses tundis kaebaja huvi, mis seisus asi on. Arhitekt tegi päringu, millest selgus, et dokumendid ei olnud jõudnud V. Männisteni. Ehitusnõunik palus arhitektil dokumendid uuesti esitada. Seda V. P. ka tegi. Tänaseks on veel selgunud, et esitatud dokumendid olid 1 Vt https://www.err.ee/1608629245/vallad-linnad-on-uue-ehitisregistri-vigade-tottu-tahtaegadega-hatta-jaanud. 3
(5)3-23-939 puudulikud. Registrist saadeti
  1. veebruaril 2023 teatis vigade kohta arhitektile, kuid mitte kaebajale. Teade sattus arhitekti e-postkastis rämpsposti hulka. 5.
  2. Kuni 60 m2 suuruse hoone rajamiseks piisab ehitusteatisest. Esialgne plaan nägi ette, et hoone pind on 54 m
  4. a sügisel selgus, et energia hinnad tõusevad hüppeliselt. Seetõttu otsustas kaebaja hoonet soojustada, paigaldades välisfassadile lisasoojustuse koos roovituse, tuuletõkkeplaatide ja välisvoodriga. Sellest lähtuvalt muutusid hoone välisseinte mõõtmed ca 35 cm ning pindala suurenes 68 m2-ni. Kuna tänaseks on paljud asjaolud muutunud, tuleb tellida uued dokumendid ja seadustada olemasolev hoone läbi ehitusloa. 5.
  5. Ehitisregistris on xxxxxxx kinnistul registreeritud üks ehitis aiamajana. Ajaloolise projekti järgi pidi lisaks valmima elamu, sealjuures tunduvalt suurem kui vaidlusalune hoone. Kinnistul ei tohi aga olla kahte eluhoonet (aiamaja on võrdsustatud eluhoonega). Seega tuleb registris muuta olemasolevate hoonete funktsioone. Kaebaja on sõlminud V. P. kokkuleppe vormistada korrektsed joonised
  6. a aasta juunikuu jooksul. Kuna esmalt tuleb taotleda projekteerimistingimused ja vormistada olemasolev aiamaja ümber abihooneks, sõltub dokumentide korda saamise lõplik tähtaeg vastustajast. 5.
  7. Kaebaja jääb selle juurde, et vastustaja ei võimaldanud talle mõistlikku aega dokumentide puuduste kõrvaldamiseks. Olukorra oleks saanud lahendada kompromissiga, mida kaebaja pakkus. Tekkinud segaduse lahendamine on olnud kaebaja jaoks väga väsitav ning piisavaks „karistuseks” enda harimisel ja endale asjade selgeks tegemisel. Kaebaja on tegutsenud heas usus ja kehtivatest normidest lähtudes.
  9. augustil 2023 esitas vastustaja seisukoha, milles leidis, et kaebajale on praegusel juhul antud piisavalt aega dokumentide korda ajamiseks. Vallavalitsus väljastas
  10. juuli
  11. a korraldusega nr 545 kaebajale projekteerimistingimused kinnistule aiamaja rajamiseks. Võib eeldada, et valmiva ehitusprojekti alusel saavad esitatud ka ehitise jaoks vajalike lubade taotlused.
  12. Kaebaja esitas
  13. augustil 2023 avalduse, milles märkis, et
  14. augusti
  15. a seisuga on esitatud kõik täiendused ja parandused registrile.
  16. Vastustaja kinnitas
  17. septembril 2023 esitatud avalduses, et
  18. augustil 2023 on ehitisregistri kaudu esitatud kõnealuse ehitise kohta ehitusloa taotlus (dokument nr 2311271/14301). KOHTU PÕHJENDUSED
  19. Kaebaja on esitanud kaks nõuet. Esiteks nõuab kaebaja sunniraha rakendamise otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Teiseks nõuab kaebaja, et kohus kohustaks valda määrama talle mõistliku tähtaja
  20. aprilli
  21. a ettekirjutuses nimetatud ebaseadusliku ehitise seadustamiseks vajalike dokumentide esitamiseks.
  22. Kohustamisnõue tuleb kohtul lahendada, arvestades asjaolusid, mis esinevad kohtuotsuse tegemise aja seisuga (

§ 158lg 2).

Poolte vahel pole vaidlust selle üle, et

  1. augusti
  2. a seisuga on kaebaja
  3. aprilli
  4. a ettekirjutuse täitmiseks vajalikud dokumendid ehitisregistrisse esitanud. Seega ei ole kaebaja õiguste kaitseks enam tarvis määrata talle dokumentide esitamiseks tähtaega. Kohustamisnõue tuleb seetõttu rahuldamata jätta.
  5. Kohus selgitas kaebaja kaebeõigust sunniraha rakendamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks
  6. augusti
  7. a määruses (p 10). Sunniraha rakendamine on haldusmenetluse toiming. Kaebaja on talt nõutud sunniraha tasunud (vt kaebaja
  8. augusti
  9. a kiri). Kohtusse pöördumise ajal ei olnud kaebaja aga veel sunniraha tasunud ega saanud seega esitada kahju hüvitamise nõuet. Kujunenud olukorras oli otstarbekas jätkata kohtumenetlust tuvastamisnõude lahendamisega. Sunniraha rakendamise otsuse õigusvastasuse tuvastamise korral on kaebajal võimalik nõuda selle alusel tasutud summa vastustajalt tagasi. 4

(5)3-23-939
  1. ATSS § 2 lg 1 järgi rakendatakse sunniraha juhul, kui haldusorgani ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (vt ka ATSS § 8 lg 1). Sunnivahendit ei tohi rakendada karistusena. Valida tuleb sunnivahend, mis inimest võimalikult vähe kahjustades sunniks teda ettekirjutust täitma (ATSS § 3 lg-d 2 ja 3). Sunniraha proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ettekirjutuse olulisust, rikkumise asjaolusid ja inimese majanduslikku seisundit (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-72-14, p 27).
  2. Vastustaja
  3. aprilli
  4. a ettekirjutus (lisatud vastustaja
  5. mai
  6. a avaldusele) oli sunniraha rakendamise ajal kehtiv haldusakt, mille kaebaja pidi täitma 60 päeva jooksul, s.o
  7. juuniks
  9. aprilliks 2023 ei olnud kaebaja esitanud ehitisregistrisse ettekirjutuses nõutud dokumente (ehitusprojekt ja ehitusteatis või ehitusloa taotlus).
  10. Vastustaja on esitanud tõendid (lisatud vastustaja
  11. mai
  12. a vastusele), mis kinnitavad, et kõnealust hoonet ei olnud püstitatud enne
  13. maid 2020, mil kaebaja ema suri ja kaebaja sai kinnistu ainsaks omanikuks. Hoone on nähtav
  14. juunil 2021 tehtud Maa-ameti aerofotol (viilkatusega hoone kinnistu põhjaküljel xxxxx tänava poolses osas; vrd hoone foto, mis on lisatud sunniraha määramise teatele (esitatud kohtule koos kaebusega)).
  15. aprillil 2016,
  16. mail 2017,
  17. mail 2018 ja
  18. mail 2020 tehtud aerofotodel hoonet näha ei ole.
  19. Kaebaja väitel ei õnnestunud arhitektil esitada dokumente ehitisregistri kaudu ja paberkandjal vallalavalitsusele esitatud dokumendid läksid kaduma. Isegi kui need väited vastavad tõele, pidanuks kaebaja ettekirjutuse adressaadina tundma dokumentide vallani jõudmise vastu huvi oluliselt varem kui
  20. a jaanuaris.
  22. jaanuaril 2023 esitas arhitekt kaebaja nimel ehitisregistri kaudu andmete esitamise teatise (lisatud vastustaja
  23. mai
  24. a vastusele). Seda ei saa käsitada ettekirjutuse kohase täitmisena. Ettekirjutuses oli nõutud ehitusprojekti ja ehitusteatise või ehitusloa taotluse esitamist. Andmete esitamise teatise alusel saab ehitise ehitisregistrisse kanda juhul, kui tegu on enne EhS jõustumist (
  25. juulil 2015) ehitatud ehitisega ja selle ehitamiseks või kasutamiseks on antud õiguslik alus (ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 28 lg-d 1–3). Kaebaja ja tema nimel ehitisregistrile dokumente esitanud V. P. pidid teadma, et praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. Kui teatise tagasilükkamise teade sattus arhitekti epostkastis rämpsposti hulka, on tegu riskiga, mida tuleb kanda kaebajal.
  26. Vastustaja otsustas sunniraha rakendada oluliselt hiljem ettekirjutuse täitmise tähtajast. Kaebajal oli piisavalt aega ettekirjutuses nõutud dokumendid esitada. EhS § 133 järgi on ehitusjärelevalve raames tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 6400 eurot. Vastustaja määratud 500 euro suurune sunniraha ei ole asjaolusid arvestades ülemäära suur. Väiksem sunniraha poleks pruukinud olla piisav, et mõjutada kaebajat lõpuks nõutud dokumente esitama. Ebaseaduslike ehitiste üle tõhusa kontrolli tegemise kasuks räägib ka avalik huvi tagada ehitiste ja ehitamise ohutus (vt EhS § 8).
  27. Kohus leiab eeltoodu põhjal, et vastustaja otsus nõuda kaebajalt sunniraha 500 eurot oli põhjendatud ja õiguspärane. Kaebus tuleb ka selle nõude osas rahuldamata jätta. 19.

§ 108lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustaja pole taotlenud menetluskulude kaebajalt välja mõistmist. Menetluskulud jäävad seega menetlusosaliste endi kanda. 20. Kuna praegune otsus sisaldab andmeid kaebaja võimaliku elukoha kohta, tuleb tema nimi avaldatavas otsuses asendada tähemärgiga. Avaldamata tuleb jätta kinnistu aadress xxxxxxx (

§ 175lg 3). Pihel Sarv (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.