Obsah (5)

§ 3§ 152§ 147§ 148§ 159

2-22-14726 KOHTUOTSUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 10.08.2023. a Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-14726 Tsiviilasi IxxxxxKxxxxxx hagiavaldus Nxxxxxx Lxx

§ 3

lg 1 kohaselt avaneb pärand isiku surma korral, sama seaduse § 4 lg 1 sätestab, et pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Seega tekkis pärijatel pärandvara alates Mxx xxxxxxxxxx surmast xxxxxxxxxx. a. Pärandvara jagamist võib

§ 152lg-te 1, 4 järgi nõuda iga kaaspärija.

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat, kuulub pärandvara neile ühiselt ja moodustub pärandvara ühisus (

§ 147

). Kaaspärijad on pärandvaras olevate üksikute asjade ühisomanikud, mistõttu kuuluvad need kaaspärijatele üheaegselt kindlaks määramata osades ajaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 4 mõttes. Üks kaaspärijatest ei või iseseisvalt käsutada pärandvara hulka kuuluvaid üksikuid esemeid (

§ 148

lg 1), kuid osas, milles kaaspärijate õigussuhete kohta ei ole pärimisseaduses sätestatud erisusi, kohaldub kaaspärijate vahelistele suhetele

§ 147kohaselt kaasomandi regulatsioon.

Samal ajal kuulub igale kaaspärijale mõtteline osa pärandvara ühisusest, mille valitsemisele kohalduvad kaasomandi sätted. Iga kaaspärija võib käsutada iseseisvalt endale kuuluvat mõttelist osa pärandvara ühisusest (

§ 148lg 1).

28.08.

1. a koostatud ja tõestatud pärimistunnistuse (tl 6; 48) kohaselt on xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx pärijateks 1/3 suuruses mõttelises osas tema abikaasa Nxxxxxx Lxxxxxxxx, 1/3 suuruses mõttelises osas tema tütar Ixxxx Kxxxxxx ning 1/3 suuruses mõttelises osas tema poeg Cxxxxxx Rxxx. 11.2 Pärandvara jagamiseks tuleb tuvastada pärandvara koosseis. Hageja on avaldanud, et pärandvara hulka kuulub kinnisasi registriosa numbriga 1431635, asukohaga xxxxxxxxxxx xxxxxxx linn, xxxxxxx vald,xxxxxxx maakond. Kinnisasja 5 ühisomanikena on 01.09.
2. a kinnistusregistrisse kantud xxxxx Kxxxxxl, Nixxxxx Lxxxxxxxxxning Cxxxxxx Rxxxx(tl 7; 49). Kinnisasja ühisomanikena on 29.06.
3. a kinnistusraamatusse kantud IxxxxxKxxxxxl ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx (tl 81). Lisaks kuulub hagiavalduse kohaselt pärandvara hulka xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva raha jääk summas 3725,19 eurot. Seisuga 23.03.
4. a oli pärandaja konto jääk 3827,38 eurot. Hageja on välja toonud, et konto jäägi vähenemine on tingitud asjaolust, et pärandaja oli sõlminud erinevaid teenuse lepinguid, mille tasumiseks võeti korraldustega kontolt maha 102,19 eurot. Asjaolu tõendamiseks on esitatud pärandaja arvelduskonto välja võte perioodi 23.03.
5. a kuni 15.12.
6. a kohta (tl 8). Asjaolu üle vaidlust ei ole. 11.3 Esitatud tõenditest nähtub, et kohtutäitur Elin Vilippus viis 15.06.
7. a täiteasjas nr 022/2016/7314 läbi kordusenampakkumise, kus müüdavaks varaks oli Cxxxxxx Rxxxxxx kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest (tl 77-78). Kohtutäiturile teadaolevalt kuulub pärandvara ühisuse koosseisu muuhulga abikaasade ühisvara hulka kuulunud kinnisasi registriosa numbriga 1431635 (xxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxx maakond). Muud andmed pärandaja vara ja kohustuste kohta kohtutäituril puuduvad. Cxxxxxx Rxxxxxx kuulunud 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest ostis IxxxxxKxxxxxx hinnaga 1500 eurot (tl 77 pöördel). Seega hageja Ixxxx Kxxxxxx omandas enampakkumise akti alusel pärandvara ühisuse osa, s.o kostjale II kuulunud 1/3 suuruse mõttelise osa pärandvarast, s.o korteriomandist, mistõttu saab seda jagada üksnes IxxxxxKxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel. Kostja Nxxxxxx Lxxxxxxxxxxüle on Tartu Maakohtu 27.11.
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-6460 seatud eestkoste (tl 9-11; tl 44-46). Eestkostjaks on määratud Ixxxx Kxxxxxx tähtajaga 27.11.
9. a. Kohus määras eestkostja ülesanneteks Nxxxxxx Lxxxxxxxxx esindamise igasugusel asjaajamisel ja õigustoimingute ning tehingute tegemisel, tema vara valitsemise, hoolduse, ravi ja igapäevase elu korraldamise. Lisaks määras kohus, et eestkostetaval on õigus teha pisitehinguid ühekordse tehinguväärtusega 10 eurot ning muus osas puudub tal iseseisev tehingute tegemise õigus, sh abielu sõlmimise ja muude perekonnaõiguslike õigustoimingute tegemise õigus. Säilib valimisõigus. Seega on Nxxxxxx Lxxxxxxxx isik, kellel on piiratud teovõime ning tal puudub võime teha tehinguid iseseisvalt. PKS § 179 lg 1 järgi on Ixxxx Kxxxxxx Nxxxxxx Lxxxxxxxxx seaduslik esindaja. Kohus määras 30.11.
10. a määrusega (tl 56-57) Nxxxxxx Lexxxxxxxxxerieestkostjaks Mustvee Vallavalitsuse. 11.3

§ 152

lg 3 sätestab, et pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 sätestab, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 159

lg 1 sätestab, et pärandvara hulka kuuluvaid esemeid jaotades arvestatakse iga kaaspärija erivajadusi ja -huve ning kaaspärijate enamiku soove, samuti testamendist või pärimislepingust tulenevat testaatori viimset tahet.

§ 159

lg 3 sätestab, et kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, 6 müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Hageja taotleb pärandvara jagamist selliselt, et kinnisasi registriosa numbriga 1431635, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond, müüa avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot ning saadud tulem jagada võrdsetes osades hageja ja kostja vahel. Kohtu hinnangul on hageja taotletud pärandvara jagamise viis AÕS § 77 lg-s 2 ja

§ 159lg-tes 1, 3 sätestatule.

Kostja I erieestkostja on nõus, et korteriomand võõrandatakse avalikul enampakkumisel ning saadavaid rahalisi vahendeid kasutatakse kostja I ülalpidamiseks. Hageja hindab korteriomandi väärtuseks 20 000 eurot. Hagiavalduses on välja toodud, et korter on 3-toaline ning üldpindalaga 58,9 m2. Korter on halvas seisus ning vajab kapitaalremonti. Samas on maja fassaad, katus ja koridor renoveeritud. Korteri juurde kuulub keldriboks. Hageja on korteri turuväärtuse välja arvutanud samas piirkonnas asuvate kinnisvara müügikuulutuste põhjal. Hageja on võrrelnud nelja kinnisvaraobjekti xxxxxxx linnas (tl 13-24), mis on võrreldavad pärandvara hulka kuulva korteriomandiga. Seejuures on võrreldavad korterid heas seisukorras ja renoveeritud ning turuväärtust tõstvate lisadega. Kohus nõustub sellise väärtusega ning leiab, et asjaolu on piisavalt tõendatud. Kostja I erieestkostja ei ole tõestanud korteriomandi teistsugust väärtust. Seega võtab kohus asja lahendamisel aluseks hageja tõendatud väärtuse, s.o 20 000 eurot. Eeltoodut arvestades lõpetab kohus pärandvara ühisuse kinnistu (registriosa nr 1236835) müümisega avalikul enampakkumisel alghinnaga 20 000 eurot. Raha jagada xxxxx Kxxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxxx vahel vastavalt nende pärandiosa suurusele. Kohus märgib siinkohal, et kinnistusraamatu kannetest seisuga 04.07.2023 nähtub, et kinnistu registriosa numbriga 1431635 ühisomanikud on IxxxxxKxxxxxx ja Nxxxxxx Lxxxxxxxx. Kande aluseks on 15.06.2023.a enampakkumise akt. 15.06.2023.a kordusenampakkumise aktist nähtub, et täiteasjas 022/2016/7314 on müüdud Cxxxxxs Rxxxxxx kuuluv 1/3 suurune mõtteline osa xxxxxxxxxx.a. surnud MxxxLxxxxxxxxx pärandvara ühisusest ja selle ostis Ixxxx Kxxxxxx. See tähendab, et

§ 148lg.2 kohaselt on enampakkumise tulemusena Ixxxx Kxxxxxxxxe üle läinud 1/3 Mxxx

Lxxxxxxxxx pärandvara ühisusest. Varasemalt juba kuulus Ixxxx Kxxxxxxxxe 1/3 Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara ühisusest.

1. Pärandvara hulka kuulub ka pärandaja arvelduskontol nr olev raha summas 3725,19 eurot. 12.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus saatis 07.03.
2. a hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega ning kostja II seisukoha nõudega 07.03.
3. a Cxxxxxs Rxxxx registrijärgsele aadressile, s.o xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (tl 68). Kuigi kohtule ei ole tagastatud väljastusteadet, on saadetiste teekonna jälgimise lehelt (tl 71) võimalik üheselt sedastada menetlusdokumentide kätteandmist kostjale II, s.o Cxxxxxx Rxxxxxxx17.03.
4. a (kell 12.32). Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale II kätte toimetatuks 17.03.2023.a. Kohus on 11.11.
5. a menetlusse võtmise määruses (tl 30-31) selgitanud kostjale II hagiavaldusele tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgi. Kostja II käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud ei ole. Kohus on seisukohal, et hagi aluseks olevad asjaolud on kohtuotsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning kohtul on võimalik hagi aluseks olevate asjaolude tõendatust kontrollida. 7 12.2 Kostja I ei ole vaidlustanud asjaolu, et pärandvara hulka kuulub pärandaja arvel olev rahasumma ning ühtlasi ei ole vaidlustanud ka arvelduskontol olevat jääk. Kostja II hagile vastanud ei ole. Seega lõpetab kohus pärandvara ühisuse pärandaja, s.o xxxxxxxxxx. a surnud MxxxLxxxxxxxxx arvelduskontol nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is oleva raha 3725,19 eurot osas. Raha jagada pärijate IxxxxxKxxxxxxx, Nxxxxxx Lxxxxxxxxx ja Cxxxxxx Rxxxx vahel võrdsetes osades. Seejärel sulgeda xxxxxxxxxx. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx arvelduskonto nr EE702200001107781904 Swedbank AS-is.
6. IxxxxxKxxxxxxxesitas 28.11.
7. a kohtule avalduse hagita menetluse algatamiseks (tl 40-42). Ixxxx Kxxxxxl taotleb kohtu nõusolekut eestkostetava Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel tehingu tegemiseks. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut Nxxxxxi Lxxxxxxxxx nimel xxxxxxxxxx.a surnud Mxx Lxxxxxxxxi pärandvara hulka kuulunud kinnistu registriosa numbriga 1431635, aadress xxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxx vald, xxxxxx maakond käsutamise tehingu tegemiseks, sh müümiseks avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist laekuvad rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-is. Samuti anda avaldajale nõusolek käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet. Lisaks anda avaldajale nõusolek eestkostetava nimel loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut, samuti sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut eestkostetava nimel Mxx Lxxxxxxxxx pärandvara jagamise lepingu ning kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks, sh pärandaja arvelduskontol oleva raha jäägi 3725,19 eurot jagamiseks. Raha jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada eestkostetava arvelduskontole. Avaldajal on õigus eestkostetava arvelduskontole laekunud rahalisi vahendeid kasutada jooksvalt tema hoolduskulude katteks. Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg-le 1 peab eestkostetava nimel tehingute tegemiseks eestkostjal olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda PKS § 187 ja § 188 lg 1 p-de 1-3, 5, 7-11 kohaselt vajab ka eestkostja. Eestkostja ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks eestkostetava nimel ta vajab kohtu nõusolekut. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. PKS § 187 lg 1 p 1 järgi ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust. PKS § 188 lg 1 p 1 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet (p 10). Eestkostja on tulenevalt PKS § 183 lg-st 1 kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Kohus rahuldab avalduse osaliselt. Kohus on seisukohal, et pärandvara hulka kuuluva kinnisasja (registriosa number 1431635, aadress Txxxxxxx, xxxxxxx linn, xxxxxxxxvald, xxxxxx maakond) käsutamise tehingu tegemine ning xxxxxxKxxxxxxxxx nõusoleku andmine käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi lõppemisele suunatud nõuet on eestkostetava Nxxxxxi Lxxxxxxxxx huvides. Samuti on tema huvides anda Ixxxx Kxxxxxxxxx nõusolek eestkostetava nimel sõlmida pärandvara jagamise leping ning kaasomandi jagamise kokkulepe, sh pärandaja arvelduskontol oleva raha jäägi jagamiseks. Rahaliste vahendite jagamisest laekunud rahalised vahendid paigutada Nxxxxxx Lxxxxxxxxx arvelduskontole ning avaldajal on õigus saadud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava huvides. Esitatud asjaolude kohaselt keegi 2xxxxxxxx
8. a surnud Mxx Lxxxxxxxxx kolmest pärijast aadressilxxxxxxxxxxxx, xxxxxxx linn, ei ela. Ixxxx Kxxxxxx elab Tallinnas, Cxxxxxx Rxxx 8 Inglismaal ning Nxxxxxx Lxxxxxxxx viibib hoolekandeasutuses. Samas tuleb kanda korteriga seoses igakuiselt kommunaalkulusid. Käesoleva ajani on selle eest hoolt kandnud Ixxxx Kxxxxxx ning teinud seda nii enda kui ka isa rahalistest vahenditest. Cxxxxxx Rxxx selles osalenud ei ole ning ei ole seoses pärandavaraga ka mingit huvi üles näidanud. IxxxxxKxxxxxx soovib saadavaid rahalisi vahendeid kasutada isa hoolduskulude katmiseks. Ixxxx Kxxxxxxx avaldus saada kohtult nõusolek Nxxxxxx Lxxxxxxxxx nimel käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele ja ülekandmisele suunatud nõuet ja nõusolek eestkostetava nimel loobuda pärandist, annakust või sundosast ja sõlmida pärandvara jagamise lepingut, samuti sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet tuleb jätta rahuldamata. Nimelt on käesolevas hagiasjas käsitletavaks tehinguks kaks konkreetset tehingut: 1) lõpetada pärandvara ühisus ja võõrandada pärandvara hulka kuuluv korteriomand ja 2)jagada raha jääk pärandaja nimel oleval arvelduskontol. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ja andmeid, mille kohaselt oleks vaja teha tehinguid kinnisomandi ülekandmiseks või pärandist, annakust või sundosast loobumiseks vm tehinguid. Seetõttu annab kohus nõusoleku üksnes käsitletud konkreetsete tehingute tegemiseks ja avaldus nõusoleku saamiseks muude tehingute tegemiseks jääb rahuldamata. Tulenevalt asjaolust, et IxxxxxKxxxxxx vajab Nxxxxxx Lxxxxxxxxx hoolduskulude katteks pärandvara müügist saadavat raha, siis lähtudes PKS §-st 130, § 186 lg-test 1, 3, Nxxxxxx Lxxxxxxxxxxe langev osa pärandvarast on põhjendatud kanda eestkostetava arvelduskontole nr EE802200221018132082 Swedbank AS-s. Tehinguks nõusoleku andmine võimaldab saadud rahalisi vahendeid kasutada eestkostetava hooldekulude tasumiseks. Menetluskulud Hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Hageja/avaldaja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (tl 86). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 420 eurot (tl 25). Riigilõivu on tasutud seadusega ette nähtud määras. Lisaks on IrxxxxKxxxxxx tasunud avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot (tl 55) vastavalt RLS § 59 lg-le
9. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. RLS § 59 lg 7 sätestab, et avalduse esitamisel hagita perekonnaasjas ja piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjas tasutakse riigilõivu 10 eurot. Seega tuleb Ixxxx Kxxxxxxxxx TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastada riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 40 eurot. Raha tuleb kanda Ixxxx Kxxxxxxx arvelduskontole nr EE452200001100337313 Swedbank AS-is. Menetluskuluks on ka IxxxxxKxxxxxxx lepingulise esindaja kulu summas 420 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindaja ajakulu kokku olnud 7 tund, sh hagiavalduse koostamine 3 tundi, 28.11.
10. a seisukoha koostamine 0,5 tundi, hagita menetluse avalduse koostamine 1 tund, 10.07.
11. a haginõuete täpsustamine 1,5 tundi ning 20.07.
12. a vastus kohtunõudele 0,5 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi. Erovik Õigusbüroo OÜ on osutanud õigusabi hinnaga 60 eurot/tund. Käibemaksu ei lisandu. Kohus peab esindaja kulu tervikuna põhjendatuks. Kuna hagita menetlus on toimunud Nxxxxxx Lxxxxxxxxx huvides eesmärgiga lõpetada pärandvara ühisus, saaksid hagita menetluse kulud (riigilõiv 10 eurot) jääda Nxxxxxx Lxxxxxxxxx kanda. 9 Hageja taotleb hagis jätta menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda, jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt hageja taotletule, jättes iga menetlusosalise menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik 10