KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- juuni 2021 Kohtuasja number 1-19-9270 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi L.Z-i (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
- mai 2021 määrus Määruskaebuse esitaja süüdimõistetu L.Z-i kaitsja jurist Silvi Erro Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Kersti Liiva Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Lõuna Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- mai 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
- Viru Maakohtu
- jaanuari 2020 otsusega tunnistati L.Z süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning teda karistati 1 aasta 8 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust L.Z-ile Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aasta 3 kuud pikkuse vangistuse võrra, ning liitkaristuseks mõisteti 4 aastat 11 kuud vangistust.
- Tartu Ringkonnakohtu
- mai 2020 otsusega tühistati maakohtu otsus L.Z-ile mõistetud karistuste osas. L.Z-ile mõisteti KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust ning KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Viru Maakohtu
- oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat 5 kuud vangistust. Karistusaeg algas vastavalt maakohtu otsusele
- novembril 2019 ning lõppeb
- aprillil
- Tartu Vangla esitas
- aprillil 2021 Tartu Maakohtule materjalid L.Z-i tingimisi enne tähtaega koos elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Vangla ega prokuratuur L.Z-i vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
- Tartu Maakohus jättis
- mai 2021 määrusega L.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
- Formaalsed eeldused L.Z-i vabastamiseks on täidetud.
- On positiivne, et L.Z on vabanemisel olemas kindel elu- ja töökoht ning et tal on säilinud suhted perega. Paraku tuleb tõdeda, et suhted perega olid L.Z olemas ka enne kinnipidamisasutusse jõudmist, kuid toetavad lähedased ei hoidnud teda kuritegude toimepanemiselt eemale. Samuti on L.Z olnud minevikus tööga hõivatud, kuid sellegipoolest pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil.
- L.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning kinnipidamisasutuses viibib ta lausa seitsmendat korda. See näitab, et L.Z on sügavalt juurdunud kriminaalsed hoiakud ning vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole piisav tema uute kuritegude ärahoidmiseks.
- Varasemalt on L.Z karistatud kelmuste, varavastaste (sh grupis) kuritegude, arvutikelmuse ja ärandamise eest, mis on toime pandud ette planeeritult ja majandusliku kasu saamise eesmärgil. Ühel korral on L.Z karistatud ka kinnipidamisasutusest ette planeeritud põgenemise eest. Viiel korral (sh praegu) on L.Z karistatud vägivallakuritegude eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkootikumide tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, mõtlematu käitumine, puudulikud toimetuleku- ja probleemilahendusoskused. Kõik see näitab, et L.Z saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul on L.Z-i puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning tema vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda piisavalt. Tõenäosus, et L.Z läbib ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukalt, on käesoleval hetkel väike.
- Suurim murekoht L.Z-i seaduskuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarvitamine. L.Z alustas kanepi suitsetamisega 11-aastaselt. Alates umbes
- aastast tarvitas ta 3 aastat heroiini iga päev mitu korda. Vahepeal oli L.Z tihti vanglas.
- aastal oli ta metadoonravil ja muid aineid ei tarvitanud. L.Z tunnistab, et varavastased kuriteod pani ta toime narkootikumide hankimise jaoks ja ka narkojoobes olles.
- aastal karistati L.Z ka mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobes. Narkootikumide tarvitamise eest on L.Z karistatud kümme korda, viimane rikkumine oli
- juunil
- Tal on diagnoositud narkosõltuvus. Materjalidest ning L.Z-i kinnitusest nähtuvalt tunnistab ta narkoprobleemi ning on huvitatud sellega tegelemisest. Paraku aga ei saa L.Z ennetähtaegselt vabastades pidada piisavaks tema suutlikkust iseseisvalt sõltuvusest vabaneda. L.Z märkis ka ise, et ta soovib abi ja seetõttu tahab ta vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Samas ei ole L.Z läbinud kinnipidamisasutuses sõltuvusrehabilitatsiooni, mis võimaldaks teha tõsikindlamaid järeldusi tema eduka hakkamasaamise kasuks rehabilitatsioonikeskuses. L.Z on varasemalt olnud metadoonravil.
- oktoobril 2019 pidi L.Z minema Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ei jõudnud selleni. Kõik see näitab, et L.Z-i suutlikkus narkootikumidest hoiduda on äärmiselt nõrk, mistõttu tulekski juba kinnipidamisasutuses tegeleda tema ettevalmistamisega sõltuvusrehabilitatsiooni läbimise abil.
- Ohuteguriks L.Z-i seaduskuulekuse seisukohast on ka tema käitumine ja mõtlemine. Vangla iseloomustuse kohaselt on L.Z-i käitumine impulsiivne, probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta on lähtunud hetkeemotsioonidest ja -vajadustest. Probleemide 2
(5)lahendamiseks kasutas kuritegelikke meetodeid. Vähesele empaatiavõimele viitavad toime pandud vägivallakuriteod. Kuritegeliku käitumise ja tagajärgede mõju teistele ta ei näe. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse L.Z-i kaitsja jurist Silvi Erro, taotledes maakohtu määruse tühistamist ja L.Z-i ennetähtaegset vabastamist koos elektroonilise valvega. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
- Tartu Maakohtus lahendatud ennetähtaegse vabastamise taotluste analüüs näitab, et L.Z-i ennetähtaegne vabastamine sõltus oluliselt vangla kontaktisiku, prokuröri ja kohtuniku isikust, mitte KarS § 76 lg-s 4 sätestatud alustest. Kohus ei ole seotud vangla ega prokuratuuri seisukohtadega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditele. Peamised tõendid on praegu kriminaalhooldusametniku arvamus ja vangla iseloomustus. Nendes kajastatud asjaoludele teistsuguse hinnangu andmiseks tuli kohtul tugineda kaalukatele argumentidele või tõenditele, mitte paljasõnalistele väidetele ja isiku varasemale karistatusele.
- Kohtumääruse põhjal pole arusaadav, mis peaks motiveerima kinnipeetavat õiguskuulekale käitumisele olukorras, kus seda ennetähtaegsel vabastamisel ei arvestata. Kui vabastamata jätmist põhjendatakse sellega, et vangistus mõjub isikule hästi, kaotab ennetähtaegse vabastamise menetlus mõtte.
- KarS §-s 76 puudub viide sellele, et ennetähtaegne vabastamine on erandlik ja seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul. Selline lähenemine pole kooskõlas seaduse teksti ega seadusandja eesmärgiga. Samuti ei ole arusaadav, kuidas sisustada ühiskonna õiglustunnet ja mõõta selle riive ulatust. Ebamäärase sisuga mõistele tuginev ennetähtaegne vabastamata jätmine ei ole põhjendatud. Riigikohus on
- aprilli 2017 lahendis kohtuasjas nr 3-1-1-12-17 hinnanud KarS § 76 piiramist seadusest mitte tulenevate tingimustega materiaalõiguse ebaõigeks kohaldamiseks.
- L.Z-i käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas. L.Z kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samuti on muutunud L.Z-i maailmavaade, suhtumine elusse, perekonda, vanematesse. Tartu Vanglas läbis ta sellel aastal riigikeele õpinguid A1 tasemel ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. L.Z on moraalselt ja materiaalselt nõus toetama elukaaslane ja vanemad ning tal on olemas vabanemisejärgne töökoht. L.Z suhtleb põhiliselt oma ema, isa, elukaaslase ning kolme alaealise lapsega. Ta tahab lastele olemas olla ja normaalset elu elada. L.Z ei samasta end kriminaalse subkultuuriga ning tal ei ole alkoholisõltuvust. Tal on narkosõltuvus ja sel põhjusel otsustas ta minna tingimisi ennetähtaega vabastamise korral rehabilitatsioonikeskusesse, et narkosõltuvusest vabaneda.
- Kohtumäärustest ei selgu, millele tuginedes jõuti järeldusele, et uue kuriteo toimepanemise risk on suur, sest vanglas oli L.Z-i käitumine karistuse kandmise ajal ju eeskujulik. Vangla riskiprotsente ei tohi arvesse võtta. Pole alust oletada, et L.Z paneb kahe järgmise aasta jooksul toime uue kuriteo. L.Z on kolm last. Tema noorem poeg on praegu üheaastane. Samuti soovib L.Z olla toeks oma eakale isale. Sisuliselt keskendusid vangla ja prokuratuur ainult kuritegude korduvusele ning nende raskusele ega võtnud arvesse süüdimõistetu käitumist vangistuse ajal.
- Iseloomustusest nähtub, et L.Z on varem kriminaalkorras karistatud viieteistkümnel korral. L.Z tunnistas, et kõik ebameeldivused tema elus tekkisid narkootikumide tõttu, kuid narkootikumid ja kuriteod on minevik. 3
(5)Ringkonnakohtu seisukoht
- L.Z-i ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli 2017 määrus asjas nr 31-1-12-17, p 16)
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus L.Z-i ennetähtaegse vabastamise otsustamisel teinud ühtegi sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks kinnipeetav jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus on viidanud sellele, et L.Z on muu hulgas karistatud viiel korral vägivallakuritegude eest ja ühel korral kinnipidamisasutusest põgenemise eest. Et karistusregistri õiendi kohaselt on L.Z vaid kaks kehtivat kriminaalkaristust vägivallakuritegude eest ning põgenemise kohta infot pole, on maakohus ilmselt tuginenud selles osas L.Z-i arhiveeritud kriminaalkaristustele. Arhiveeritud karistustele aga tulenevalt karistusregistri seaduse §-st 5 tugineda ei saa. Maakohtu see eksimus aga ei muuda L.Z-i vabastamata jätmise otsustust vääraks.
- Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Maakohtu hinnangul on L.Z-i retsidiivsusoht jätkuvalt liiga kõrge ning ka vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohustused ei suuda seda ohtu piisavalt maandada. Ringkonnakohus nõustub selles osas täielikult maakohtuga ning juhinduvalt KrMS § 390 lg-st 1 ja § 342 lg 3 p-st 1 ei korda maakohtu põhjendusi üle. Määruskaebuses toodud argumentidele vastab ringkonnakohus järgmist.
- Määruskaebuses heidetakse ette, et maakohtu otsustus ei tugine KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaoludele, kohus on hinnanud tõendeid ja asjaolusid valikuliselt, on seadnud ennetähtaegse vabastamise sõltuvusse erakordsete asjaolude olemasolust ning on lähtunud sellest, et karistus peab peale süüdimõistetu mõjutamise andma ühiskonnale ka selge signaali sellise käitumise hukka mõistetavusest. Ringkonnakohus selliste etteheidetega ei nõustu. Maakohus on tuginenud olemasolevale tõendikogumile ja on käsitlenud sellest lähtuvalt kõiki KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolusid. Kohus on välja toonud L.Z-i puhul esinevad positiivsed asjaolud, kuid on käsitlenud neile vastukaaluks ka negatiivseid asjaolusid, mis ei võimalda siiski teha tema suhtes positiivset retsidiivsusprognoosi. Seejuures on kohus õigustatult tuginenud L.Z-i varasemale karistatusele ning ohuteguritele, mis võivad soodustada ka tema edasist kuritegelikku käitumist. Mingisugust tõendite või asjaolude valikulist hindamist ei saa maakohtule ette heita. Samuti ei ole maakohus kuidagi viidanud, et ennetähtaegselt saaks L.Z vabastada vaid erakordsete asjaolude esinemisel ning et tema karistus peaks andma ühiskonnale selge signaali sellise käitumise hukka mõistetavusest. Seetõttu jäävad need määruskaebuse etteheited ringkonnakohtule arusaamatuks.
- Kaebaja märgib õigesti, et vangla lahti selgitamata riskiprotsentidele tugineda ei saa. Seda aga maakohus teinud polegi.
- Maakohtu negatiivsele retsidiivsusprognoosile L.Z-i osas ei saa etteheiteid teha. L.Z on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Samuti on ta korduvalt kandnud vangistust. 4
(5)Korduvalt karistatud ja korduvalt vangistuses viibinud süüdimõistetu puhul võib juba iseenesest eeldada suurt tõenäosust kuritegeliku käitumise jätkumiseks. L.Z-i uue kuriteo toimepanemise riski suurendab ka temal esinev narkosõltuvus, kuna varasemalt on ta pannud kuritegusid suuresti toime just sellest tingituna. Soov sõltuvusest vabaneda on küll positiivne, ent L.Z ei pruugi sellega hakkama saada. Kuigivõrd kindlust ei tekita ka toetavate lähedaste ja kindla töökoha olemasolu, kuna varem need asjaolud L.Z-i narkootikumide tarvitamist ning uusi kuritegusid ära ei hoidnud.
- Kaitsja hinnangul oleks otstarbekas vabastada L.Z katseajaga, sest sel juhul säiliks tema üle kontroll ja see distsiplineeriks teda. Samuti saaks käitumiskontrolli ja lisakohustustega aidata kaasa tema resotsialiseerumisele, et vältida uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus neil põhjustel L.Z-i vabastamist võimalikuks ei pea, kuna ei ole piisavalt alust uskuda, et L.Z oleks suuteline katseaja nõudeid järgima ega paneks sel ajal toime uut kuritegu. L.Z pani ka viimase kuriteo toime katseajal. Seega katseajal viibimine teda piisavalt ei distsiplineerinud.
- Toodud põhjustel ning juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu
- mai 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)