1-19-9270/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-9270 Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kaseorg Alla Korkin Prokurör Kersti Liiva (arvamus esitatud kirjalikult) kriminaalasi Tartu Vangla materjalid V.S-i osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu Kaitsja Kohtuistung V.S isikukood: XXX, asukoht: Tartu vanglas, vabanemisjärgne elukoht: xxx. Karistusaja algus ja lõpp: 01.11.2019 - 01.04.
2. Jurist S.E. volikirja alusel kaugkohtuistung 20.05.2021 RESOLUTSIOON Jätta V.S temale Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9270 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-9270 tunnistati V.S süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 2 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati nimetatud karistust Viru Maakohtu
3. oktoobri 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 aastat ja 3 kuud vangistust – võrra ning mõisteti V.S-ile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 4 aastat ja 5 kuud. 14.04.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud V.S-i isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Tartu vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonse järelevalve alla. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib vabaneda elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa V.S-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta V.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Esindaja toetab V.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja esindaja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu V.S-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega ei ole põhjendatud. V.S kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo korral vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilisele valvele allumisega. V.S on kohtuistungi toimumise ajaks ära kandnud temale määratud karistusest pisut üle 1 aasta 6 kuu, so 1/3 mõistetud karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile xxx. Tegemist on rehabilitatsiooni- ja adaptsioonikeskusega X. 02.03.2021 võimaldas X MTÜ juhatuse liige Y. M. koha V.S-ile vabanemisel rehabilitatsiooni - ja adaptsioonikeskusesse ning andis kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks antud aadressile. Peale rehabilitatsiooniprogrammi läbimist on isikul võimalik elama asuda vanemate juurde aadressil xxx. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus
4. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
5. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. On positiivne, et isikul on vabanemisel kindel elukoht ja töökoht ning säilinud on suhted perega. Paraku tuleb aga tõdeda, et suhted perega olid isikul ka enne kinnipidamisasutusse jõudmist. Toetavad lähedased ei ole teda kuritegude toimepanemiselt eemale hoidnud. Samuti on kinnipeetav ka minevkus olnud tööga hõivatud, kuid sellegipoolest pannud toime kuritegusid majandusliku kasu saamise eesmärgil. V.S on minevikus korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ka kinnipidamisasutuses viibib isik järjekorras lausa
6. korda. Eelnev näitab, et temas on sügavalt juurdunud kriminaalsed hoiakud ning vangistus kui spetsiifiline karistusliik ei ole piisav isiku puhul uute kuritegude ärahoidmiseks. Varasemalt on V.S karistatud kelmuste, varavastaste (sh grupis) kuritegude, arvutikelmuse ja ärandamise eest, mis on toime pandud etteplaneeritult ja majandusliku kasusaamise eesmärgil. Ühel korral karistatud ka kinnipeetava, arestialuse või vahistatu põgenemise eest, mis oli samuti etteplaneeritud. Viiel korral on isikut karistatud vägivallakuritegude eest, sh ka käesolev kuritegu, mis oli toime pandud impulsiivsest käitumisest tingituna. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks narkootikumide tarvitamine, grupi mõju, impulsiivsus, mõtlematu käitumine, puudulikud toimetuleku-ja probleemilahendusoskused. Eelnev näitab, et V.S saab vabastada üksnes juhul, kui temast lähtuv retsidiivsusoht on üliväike. Kohtu hinnangul on V.S puhul retsidiivsusoht siiski jätkuvalt liiga kõrge ning isiku vabanemisjärgsed tingimused ja võimalikud lisakohused ei maanda seda piisavalt. Suurim murekoht isiku seadusekuulekuse seisukohalt on narkootikumide tarbimine. V.S alustas kanepi suitsetamisega 11-aastaselt huvi pärast.
7. aasta paiku oli periood umbes 3 aastat, kus tarvitas heroiini iga päev mitu korda. Vahepeal oli tihti vanglas ja tarbida ei olnud võimalik. 2016 oli metadoonravil ja muid aineid ei tarbinud. Ise tunnistab, et varavastased kuriteod toime pandud narkootikumide hankimise jaoks ja ka narkojoobes olles. 2018.a kriminaalkorras karistatud ka mootorsõiduki juhtimise eest narkojoobe seisundis olles. NPALS rikkumise eest karistatud 10 korda, viimane rikkumine 11.06.
8. Diagnoositud narkosõltuvus. Materjalidest ning isiku kinnitusest nähtuvalt tunnistab V.S probleemi ning on huvitatud ka sellega tegelemisest. Paraku aga ei saa käesoleval ajal isikut ennetähtaegselt vabastades pidada piisavaks tema suutlikkust iseseisvalt sõltuvusest vabaneda. Kinnipeetav märkis ka ise, et ta soovib abi ja seetõttu vabaneda rehabilitatsioonikeskusesse. Samas ei ole isik läbinud kinnipidamisasutuses sõltuvusrehabilitatsiooni, mis võimaldaks teha tõsikindlamaid järeldusi isiku eduka hakkamasaamise kasuks rehabilitatsioonikeskuses. Kinnipeetav on varasemalt olnud metadoonravil. 03.10.2019 pidi isik minema Viljandi rehabilitatsioonikeskusesse, kuid ei jõudnud selleni kinnipidamise tõttu. Eelnev näitab, et isiku suutlikkus narkootikumidest hoiduda on äärmiselt nõrk, mistõttu tulekski juba kinnipidamisasutuses tegeleda tema ettevalmistamisega sõltuvusrehabilitatsiooni läbimise abil. Kohtu hinnangul on ohuteguriks isiku seadusekuulekuse seisukohast ka tema käitumine ja mõtlemine. Vangla iseloomustuse kohaselt on isiku käitumine impulsiivne, probleemide lahendamise oskus on puudulik, ta on lähtunud hetkeemotsioonidest ja - vajadustest. Probleemide lahendamiseks kasutas kuritegelikke meetodeid. Vähesele empaatiavõimele viitavad toime pandud vägivallakuriteod. Kuritegeliku käitumise ja tagajärgede mõju teistele ei näe. Kokkuvõtvalt nõustub kohus prokuratuuri ja vangla seisukohtadega, et ei saa toetada süüdlase ennetähtaegset vabastamist, sest tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks käesoleval hetkel on väike. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine, elektroonilise valve kohaldamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. Isiku ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik läbida sotsiaalprogramme ning osaleda teistes rehabiliteerivates tegevustes, mis ehk suudavad isiku hoiakuid ja käitumist muuta seadusekuulekamaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik