1-23-5269/4

(23700000024)Kohtunik Orvi Koik Kriminaalasi X taotlus riigi õigusabi saamiseks seoses kaebuse esitamisega ringkonnakohtule Riigiprokuratuuri

1. augusti
2. a määruse vaidlustamiseks Õigusabi taotleja X (ik. XXXXXXXXXXX) RESOLUTSIOON Jätta X taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse. Määruskaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Taotluse esitaja saab esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda selleks riigi õigusabi Riigikohtult. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega; kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. Taotlus riigi õigusabi saamiseks ja menetluse senine käik
3. Tallinna Ringkonnakohus registreeris
4. septembril 2023 X taotluse riigi õigusabi korras kaitsja määramiseks, et vaidlustada juhtiva riigiprokuröri Dilaila Nahkur-Tammiksaare
5. augusti
6. a määrust, millega jäeti tema kaebus rahuldamata. Taotlusele on märgitud esitajaks lisaks X-le ka Y seadusliku esindaja X kaudu.
7. Ringkonnakohtu taotlusel edastas Riigiprokuratuur X esitatud kuriteokaebuse,
8. juuli 2023 koostatud kriminaalmenetluse alustamata jätmise teate, selle peale esitatud kaebuse ning
9. augustil
10. a koostatud kaebuse rahuldamata jätmise määruse.
11. Kohtule edastatud materjalide kohaselt registreeriti Riigiprokuratuuris
12. juulil 2023 X kuriteokaebus ja
13. juuli 2023 selle täiendus. Kuriteokaebuses heidetakse Viru Maakohtu 1

(3)kohtunikule C-le ette kohtuasjas X-XX-XXXX sooritatud kriminaalmenetluse seadustiku sätete rikkumist. Täpsemalt leiab kaebaja, et kohtunik ei teinud kohtumääruseid vastavalt KrMS § 273 lg 1 p 2 ja 21 , lg 2 ja lg 5; § 271 lg 1; § 307 lg 1 p 1 ja 2, lg 2; § 297 lg 1 ja lg 2; § 302; § 274 lg 1 (uues, alates 01.07.2019 kehtivas kontekstis); § 276 lg 2; § 105 lg 1 ja lg 2; § 12 lg 2; § 12 lg 4; § 401 lg 2, lg 3 ja lg 4; § 2031 lg 2 ja lg 6; § 2032 lg 2 ja § 691 lõigete 1-4 alusel.. Nimetatud rikkumistega on kaebaja hinnangul kohtunik C ja ringkonnaprokurör Q sooritanud KarS § 89; § 311; § 136; § 316 ja § 310 vastavad süüteod.

2. juulil 2023 koostas abiprokurör Eliis Soomlais kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatise nr 23700000024, millega jäeti kriminaalmenetlus X poolt esitatud kuriteokaebuses kirjeldatud asjaoludel alustamata kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1).
4. augustil ja
5. augustil 2023 registreeriti Riigiprokuratuuris X kaebused kriminaalmenetluse alustamata jätmisele. X taotles jätkuvalt kriminaalmenetluse alustamist.
6. Riigiprokuratuuri juhtivprokurör jättis
7. augusti
8. a määrusega X kaebuse rahuldamata, asudes seisukohale, et X
9. augusti ja
10. augusti 2023 kaebustes ega
11. augusti 2023 lisas ei esine asjaolusid, mis tingiksid kriminaalmenetluse alustamise. Abiprokuröri kriminaalmenetluse alustamata jätmise teade nr 23700000024 on seaduslik. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
12. Esmalt tuleb märkida, et taotluse riigi õigusabi saamiseks Riigiprokuratuuri
13. augusti 2023 kaebuse rahuldamata jätmise vaidlustamiseks saab KrMS § 208 alusel esitada kannatanu. Kannatanuks kuriteokaebuses esitatu pinnalt kohtuasjaga X-XX-XXXX seonduvalt saab olla üksnes X, mitte temaga seonduv Y. Milline seos on asjas TÜ-l Y, ei ole taotluses välja toodud. Kaebeõigus on seega üksnes X-l ning Y osas, kui kaastaotleja, jätab ringkonnakohus tähelepanuta.
14. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Seega on riigi õigusabi saamise esmaseks ja kohustuslikuks eelduseks RÕS-s märgitud maksejõuetus. Isik, kes soovib riigi õigusabi saada, peab tõendama oma maksejõuetust ning esitama ka vastavad tõendid, võimaldamaks menetlejal hinnata, kas isik on õigustatud riigi õigusabi saama (RÕS § 12-14). Ringkonnakohtule esitatud majandusliku seisundi teatise kohaselt kannab X hetkel vangistust ning sissetulek tal puudub. Tal on kohtutäiturite ees võlgnevus 18 000 eurot. Pangaarved ja muud varad puuduvad. Seega saab asuda seisukohale, et X on maksejõuetu.
15. Õigusabi taotleja maksejõuetus ei garanteeri veel õigusabi taotlejale õigusabi andmist, kuna KrMS § 41 lg-st 3 tulenevalt peab kohus hindama, kas maksejõuetule kannatanule riigi kulul esindaja määramata jätmisel võiksid kaitseta jääda tema olulised huvid. Seega sõltumata X maksevõimetusest RÕS § 6 lg 1 järgi, tuleb RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt riigi õigusabi andmisest keelduda, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
16. Märkida tuleb, et nii Riigiprokuratuuri
17. juuli 2023 kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatisest kui ka selle peale esitatud kaebuse rahuldamata jätmise
18. augusti 2023 määrusest 2

(3)nähtuvalt, ei sedastanud riigiprokurörid esitatud kuriteokaebuses väljatoodu pinnalt selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid tuvastada X kohtuasja nr X-XX-XXXX menetlenud maakohtuniku ja ringkonnaprokuröri tegevuses karistusseadustikus sätestatud koosseisudele vastavat ebaseaduslikku käitumist. Ringkonnakohus leiab, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise teatises ja juhtiva riigiprokuröri kaebuse rahuldamata jätmise määruses on põhjalikult selgitatud, miks puudub kriminaalmenetluse alustamiseks alus. Asjaolu, et kaebuse esitaja kriminaalmenetluse alustamata jätmisel menetleja seisukohtadega ei nõustu, ei anna alust menetlusotsustuse tühistamiseks ja kriminaalmenetluse alustamiseks.

1. Ringkonnakohus selgitab, et kriminaalmenetlust ei alustata seetõttu, et kaebuse esitaja soovib kellegi vastutusele võtmist, sest ei nõustu tema suhtes tehtud kohtuotsusega. Kriminaalmenetlust alustatakse eranditult juhul, kui esineb kuriteo ajend ja alus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt eelnevate menetlejatega, et antud juhul puudub kuriteole viitav teave nii kohtuniku kui prokuröri osas, st alus kriminaalmenetluse alustamiseks.
2. Märkida tuleb sedagi, et X on samadel asjaoludel esitanud mitmeid taotlusi riigi õigusabi saamiseks, kuid need on jäänud korduvalt rahuldamata, sh Riigikohtus. Mingeid uusi asjaolusid X taotlusest ei nähtu ning ringkonnakohus ei näe ka seekord võimalust, et X-l oleks edulootust Riigiprokuratuuri
3. augusti
4. a määruse muutmiseks või tühistamiseks.
5. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 41 lg-st 3 ja RÕS § 7 lg 1 p-st 5 jätab ringkonnakohus X taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3