) § 155 lg 5 ning § 278 lg-d 1 ja 2). Määruse resolutsiooni punkti 1 peale ei saa edasi kaevata (
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Eeltoodu tõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 alusel.
lg 1 p 4 alusel lõpetada; 2) kaebaja ei taotlenud haldusasja menetluse jätkamist
Ta leidis, et menetlus tuleb lõpetada ja menetluskulud tuleb jätta
Kaebaja õiguste kaitseks ei ole nn jätkutuvastuskaebuse menetlemine praegusel juhul vajalik, sest uue hankemenetluse korraldamisel on kaebajal võimalik sellel osaleda ning olukorras, kus hanketingimused on kehtestatud samal kujul, vaidlustada neid, või viia end hanketingimustega vastavusse moel, nagu peab õiguspäraseks vastustaja. Vastustaja taotlus jätta kaebus läbi vaatamata jääb rahuldamata, kuna menetlus lõpetakse; 3)
lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tähtsust, kas haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumise tõttu kehtetuks seepärast, et möönab haldusakti õigusvastasust, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on üksnes see, kas kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine või mitte (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733, p 17). Olukorras, kus hankija tunnistab hanke kehtetuks, kuna vaidlustus- ja kohtumenetluse tõttu ei mahuta enam algselt planeeritud ajaraamistikku, on hankija hankemenetluse kehtetuks tunnistanud kaebuse esitamise tõttu
lg 6 mõttes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733, p 16). Seega tuleb ka praeguses olukorras asuda seisukohale, et hankija on tunnistanud hankemenetluse kehtetuks kaebuse esitamise tõttu, sest hankija on hankemenetluse kehtetuks tunnistanud justnimelt põhjusel, et õigusvaidluse ajalise kestuse tõttu ei ole hankemenetluse tulemusel sõlmitavat hankelepingut hanke alusdokumentides esitatud tingimustel võimalik täita; 4) vastavalt Riigikohtu 09.06.2011 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-38-11 (p-d 9 ja 10) tuleb menetluse lõpetamise korral tühistada asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama; 5) menetluse
lg 1 p 4 alusel lõpetamisel tuleb tasutud riigilõiv 640 eurot tagastada; 6) ATEMO OÜ esindajakulud 1850 eurot (käibemaksuta), mis vastab esindaja 10 töötunnile tunnihinnaga 185 eurot + käibemaks, on põhjendatud ja vajalikud ning need tuleb vastustajalt välja mõista; 3
lg 1 p 4 alusel põhjusel, et hankija tunnistas hankemenetluse vaidlustatud osas kehtetuks. RHS § 192 lg 3 p 5 ja § 197 lg 1 p 8 kohaselt jätab VAKO vaidlustuse läbi vaatamata mh juhul, kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse kehtetuks. Seega on asjakohane lähtuda analoogiast vaidlustuse täielikult läbi vaatamata jätmisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733, p 21). Kui VAKO jätab vaidlustuse tervikuna läbi vaatamata, tuleb tasutud riigilõiv RHS § 198 lg 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga, siis ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb RLS § 12 lg 1 kohaselt esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Taotlus tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733, p 22); 8) RHS § 198 ei reguleeri vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata. Tegemist ei ole küll RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt (vrd õigeksvõtt
; Tallinna Ringkonnakohtu 17.11.2020 määrus asjas nr 3-20-1995, p 18; 08.04.2016 määrus nr 3-16-338, p 11), kuid analoogselt Tallinna Ringkonnakohtu 06.08.2021 otsuse nr 3-21-933 p-s 17 käsitletud olukorraga (s.o sisuline õigeksvõtt) tuleb RHS § 198 lg-t 1 tõlgendada laialt ning lugeda sellega hõlmatuks muu hulgas olukord, kus hankija tunnistab hankemenetluse vaidlustatud osas kehtetuks
Kitsama tõlgenduse korral tekiks ebamõistlik ja ressursse tarbetult raiskav olukord, kus hankeasjades tuleks
lg 1 p 4 alusel menetluse lõpetamise asemel menetlust
lg 2 alusel jätkata üksnes vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmise eesmärgil (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733, p 23). Tallinna Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist lüngaga, mitte seadusandja teadliku valikuga (sealsamas). VAKO menetluses taotles hankija lepingulise esindaja kulude hüvitamist 2850 eurot käibemaksuta (14 tunni ja 20 minuti eest). Kolmas isik taotles õigusabikulude 2562 eurot (12 tunni ja 12 minuti eest) hüvitamist. VAKO pidas hankija ja kolmanda isiku menetluskulusid asja mahtu ja keerukust hinnates ülepaisutatuks. VAKO pidas hankija lepingulise esindaja kulusid põhjendatuks 11 tunni ulatuses, s.t 1980 eurot (käibemaksuta) ning kolmanda isiku puhul 9 töötunni ulatuses, s.t 1890 eurot (käibemaksuta). Arvestades VAKO seisukohta hankija ja kolmanda isiku menetluskulude osas, on kaebaja õigusabikulude taotlus VAKO menetluses mõnevõrra ülepaisutatud. Kaebaja põhjendatud õigusabikuluks VAKO-s on 14 tundi, st 2590 eurot (käibemaksuta), mis tuleb hankijalt kaebaja kasuks välja mõista; 9) hankija menetluskulud jäävad
Kolmas isik ei ole kohtumenetluses esitanud andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad kolmanda isiku võimalikud menetluskulud kohtus
Kuna Nordpont OÜ osales menetluses kolmanda isikuna vastustaja poolel, jäävad tema VAKO menetluse kulud tema enda kanda (
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 10. RMK taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ning uue määrusega kaebaja kaebuse läbi vaatamata jätmist, menetluskulude kaebaja kanda jätmist ning kaebajalt 4
lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata jätma, mitte menetlust lõpetama. Kaebaja ainsaks seadusega kaitstavaks huviks ja eesmärgiks kaebuse esitamisel sai olla, et hankemenetluse tulemusena sõlmitaks hankeleping kaebajaga. Riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tõttu ei sõlmita lepingut kellegagi ning kaebusega taotletava eesmärgi saavutamine muutus võimatuks. Uue riigihanke korraldamine või hanketingimuste vaidlustamine ei olnud kaebaja eesmärk. Sellises olukorras ei saanud halduskohus lõpetada haldusasja menetlust
lg 1 p 4 alusel; 2) halduskohus on ekslikult jätnud menetluskulud
Halduskohus oleks pidanud kaebuse läbi vaatamata jätmise korral
Kaebaja poolt vaidlustatud kaebaja kvalifitseerimata jätmise otsust ja kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuseid ei ole kehtetuks tunnistatud. Ükski kaebaja poolt vaidlustuses või kaebuses esitatud argumentidest ja väidetest hankija poolt riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise aluseks ja/või põhjuseks ei olnud. Kaebus ise ei ole riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamise põhjuseks, kuna hankija tunnistas kehtetuks kogu riigihanke hankemenetluse, mitte üksnes kaebaja poolt vaidlustatud otsuse. Hankija tegevus polnud õigusvastane; 3) olenemata asja menetluse lõpetamise alusest oleks kaebaja menetluskulude hankija kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane; 4) halduskohus on põhjendamatult tunnistanud kehtetuks VAKO otsuse. VAKO otsus (sh menetluskulude jaotus) oli selle tegemise ajal õiguspärane ning halduskohus ei ole vastupidist tuvastanud. Halduskohtul puudus mistahes õiguslik alus vaidlustusmenetluse menetluskulude ümber jaotamiseks; 5) halduskohus oleks saanud vaidlustusmenetluse kulud ümber jaotada üksnes juhul, kui kaebaja oleks läinud üle tuvastamiskaebusele ja palunud mh tuvastada VAKO otsuse õigusvastasuse. Kaebaja ei avaldanud selleks soovi. Isegi kui oleks esinenud alus menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 järgi (kaebuses vaidlustatud haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud), siis
lõike 2 kohaselt on võimalik jätkata menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Õiguspraktikas on peetud menetluse jätkamist põhjendatuks kaebaja menetluskulude hüvitamise eesmärgil (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2021 määrus nr 3-20-1613, p 15; Tartu Ringkonnakohtu 05.04.2022 määrus nr 3-19-2392, p18). 11. ATEMO OÜ palub vastuses jätta määruskaebus rahuldamata kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) määruskaebus lähtub põhjendamatust eeldusest, et riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamisele vaatamata jäävad kehtima riigihankes tehtud otsused. Halduskohus on viidanud Riigikohtu praktikale, et riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamisega kaotavad kehtivuse ka kõik riigihankemenetluses tehtud hankija otsused (Riigikohtu 04.08.2011 määrus nr 3-3-1-3811, p 11; 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p 21); 2) halduskohtu tegevus
lg 1 p 4 kohaldamisel ja menetluskulude jaotamisel on kooskõlas kohtupraktikaga (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733); 3) riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamisega on kehtetuks tunnistanud ka vaidlustatud hankija 08.06.2023 otsused ning saavutatud on kaebuse eesmärk; 4) halduskohus on õigesti jaotanud menetluskulud. Halduskohus on õigesti kohaldanud
lg-t 6 ja lähtunud analoogses kohtuasjas nr 3-21-1733 väljendatud seisukohtadest. Hankija ei ole veenvalt põhjendanud, miks peaks kohus irduma kohtuasjas 3-21-1733 antud tõlgendusest. Hankija on ise selgelt möönnud, et riigihanke kehtetuks tunnistamise vajadus on tekkinud vahetult vaidlustuse ja kaebuse esitamise ning menetlemise tõttu; 5
lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tähtsust, kas haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumise tõttu kehtetuks seepärast, et möönab haldusakti õigusvastasust, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on üksnes see, kas kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine või mitte; 7) ainus mõistlik põhjendus miks hankija otsustas riigihanke kehtetuks tunnistada halduskohtumenetluse kestel veel enne sisulise lahendi jõustumist ning 1 kuu enne hankelepingu täitmise tähtaega ja 4,5 kuud enne abikõlblikkuse perioodi 31.12.2023 ületamist, saab olla hankija soov seeläbi vältida vaidluses tekkinud menetluskulude hüvitamise kohustust; 8) menetluskulude hankija kanda jätmine ei ole ebaõiglane. Hankija ise tekitas riigihanke kehtetuks tunnistamisel olukorra, kus kohtul polnud võimalik võtta seisukohta vaidlustaja kaebuse suhtes sisuliselt ja jagada menetluskulusid lähtudes sellest, kas hankija otsus on õiguspärane või mitte; 9) RMK leiab ekslikult, et halduskohus ei oleks tohtinud tühistada vaidlustusasjas tehtud VAKO otsust.
lg-st 3 tulenevalt juhul, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Hankevaidluses tähendab see, et kohus tühistab ka samas asjas tehtud VAKO lahendi nagu Riigikohus on sedastanud (vt Riigikohtu 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p-d 9–10). Eelviidatud Riigikohtu lahendis tehtud järeldused kohaldatavad ka praegusel ajal; 10) määruskaebuse p 2.17 viidatud kohtuasjad 3-20-1613 ja 3-19-2392 ei ole asjakohased, kuna tegemist ei ole riigihankevaidlustega ega hanke kehtetuks tunnistamise järelmitega, vaid tegemist oli teatud ajaperioodi kohta adressaadile kohustusi panevate kohustavate haldusaktidega, millega pandud kohustuste ajaraam möödus kohtumenetluse kestel; 11) kui ringkonnakohtu hinnangul on vaidlustaja poolt vaidlustusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmise võimaldamiseks vajalik minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele nagu hankija oma määruskaebuses viitab, siis palub kaebaja, et ringkonnakohus seda võimaldaks. Vaidlustaja ei esitanud halduskohtumenetluses
lg 2 sätestatud taotlust seepärast, et halduskohus ei selgitanud kaebajale kaebuse muutmise vajalikkust ja nähtuvalt vaidlustatud halduskohtu määrusest ei pidanudki halduskohus kaebuse muutmist vajalikuks. Kaebaja esitas kaebuses mh taotluse mõista välja kaebaja poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud, mistõttu oli halduskohtule äratuntav kaebaja huvi saavutada kaebuse menetlemise tulemusena ka vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine hankijalt. 12. Nordpont OÜ nõustub vastuses RMK seisukohtadega neid kordamata ja palub määruskaebus rahuldada. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse. 14. Ringkonnakohus ei jaga RMK seisukohta, et halduskohtul lasus kohustus jätta kaebaja kaebus läbi vaatamata
lg 1 p-s 4 sätestatud alus menetluse lõpetamiseks.
ei nõua sellises olukorras kaebuse läbi vaatamata jätmise eelistamist menetluse lõpetamisele. Ringkonnakohus ei korda halduskohtu põhjendusi (
Seetõttu puudus halduskohtul vajadus kaaluda kaebuse läbi vaatamata jätmist vastustaja taotluse alusel. 15. Halduskohus on põhjendatult lõpetanud haldusasja menetluse
Selle sätte kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Kohtupraktikas on
lg 1 p-i 4 tõlgendatud laiendavalt ning selle sätte alusel menetluse lõpetamine ei eelda kaebuses esitatud nõude formaalselt täpset täitmist vastustaja poolt ning menetluse lõpetamiseks on alus ka siis, kui kaebaja saavutas oma eesmärgi vastustaja muu tegevuse tagajärjel, mis ei ole otseselt haldusakti kehtetuks tunnistamine, kuid mis on sellega samastatav (vt Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2023 määrus asjas nr 3-23-510, p 13). Vastustaja tunnistas 17.08.2023 käskkirjaga nr 1-47.2810/7 riigihankemenetluse kehtetuks, kuid ei ole teinud eraldiseisvat otsust tunnistada kehtetuks kaebusega vaidlustatud RMK 08.06.2023 otsuse resolutsiooni p-d 2–3. Küll aga on RHS § 73 lg 3 p 6 alusel riigihanke hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega lõppenud ka hankemenetluse vastavas osas tehtud varasemate otsuste regulatiivne toime ja seega esineb ka alus haldusasja menetluse lõpetamiseks
lg 1 p 4 järgi (Tallinna Ringkonnakohtu 12.04.2022 määrus asjas nr 3-21-1733 p 13 ja seal viidatud kohtupraktika). Tühistamiskaebuses märgitud haldusaktide regulatiivse toime lõppemise tõttu saavutaski kaebaja kaebuse eesmärgi ning vastustaja on seetõttu põhjendamatult leidnud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine välistab
16.
lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse
lg 1 p 4 alusel, v.a juhul, kui kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Viidatud normi kohaselt peab (riigihanke)menetluse lõpetamise (sh kohtumenetluses vaidlustatud haldusaktide kehtivuse äralangemise) määravaks põhjuseks (teiste sõnadega otsustavaks teguriks) olema kaebuse esitamine selleks, et vastustaja peaks menetluskulud kandma (vt Riigikohtu halduskolleegiumi
Viimati märgitud tõlgendust kinnitab ka see, et
lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase tegevuse tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12). Normi kohaselt pole seega piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on ka kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, et need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud praeguses asjas riigihanke menetluse lõpetamise määravaks põhjuseks kaebuse esitamine halduskohtule. Vaidlustatud haldusaktid kaotasid oma toime seetõttu, et vastustaja tunnistas 17.08.2023 käskkirjaga hankemenetluse kehtetuks RHS § 73 lg 3 p 6 alusel. Hankijal on avar otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamise 7
lg 6 alusel vastustaja kanda, vaid tema kulud tuli jätta tema enda kanda (
17. Kaebaja taotleb ringkonnakohtult, et kaebaja saaks minna üle õigusvastasuse tuvastamise nõudele, selleks et jätkata haldusasja menetlusega õigusabikulude väljamõistmise eesmärgil. Kaebaja lisab, et ta ei esitanud halduskohtumenetluses
lg-s 2 sätestatud taotlust, kuna halduskohus ei selgitanud kaebuse muutmise vajalikkust, sh ei pidanud halduskohus ka seda vajalikuks. Vastustaja taotles 17.08.2023 avalduses, et halduskohus annaks kaebajale võimalus üle minna tuvastamiskaebusele ja kui kaebaja tuvastamiskaebusele üle ei lähe, siis jätta kaebus
Sellele taotlusele esitas kaebaja 17.08.2023 menetlusdokumendis vastuse, milles märkis muu hulgas järgmist: „Samuti on vale Hankija taotlus jätta kaebus läbi vaatamata
Olukorras, kus Hankija ise on 17.08.2023 otsusega riigihanke kui terviku kehtetuks tunnistamisega tunnistanud kehtetuks ka vaidluse esemeks olevad haldusaktid, esineb alus menetluse lõpetamiseks hoopis
lg 1 p 4 järgi.
lg 6 kohaselt kannab sellises olukorras menetluskulud Vastustaja.“ Seejärel asus kaebaja argumenteerima seda, et täidetud olid
Viimaks palus kaebaja kohtul vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista menetluskulud vastavalt kaebaja 15.08.2023 menetlusdokumendile. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja 17.08.2023 menetlusdokumendis väljendanud selgelt tahet lõpetada haldusasja menetlus
Kaebaja pidi olema tutvunud vastustaja 17.08.2023 menetlusdokumendi põhjenduste ja taotlustega. Samuti esindas kaebajat õigusteadmistega isik. Selle asemel et taotleda 17.08.2023 menetlusdokumendis jätkutuvastusnõudele üleminemist – millisele võimalusele oli vastustaja 17.08.2023 menetlusdokumendis selgesõnaliselt viidanud –, avaldas kaebaja soovi lõpetada menetlus. Sellega võttis kaebaja teadlikult riski, et kui halduskohus lõpetab kaebaja viidatud alusel menetluse, ei pruugi kohus leida, et täidetud on
Kaebajale oli tagatud piisav võimalus taotleda halduskohtult jätkutuvastuskaebusega jätkamist, kuid ta otsustas seda mitte teha. Praeguses asjas ei saa seega nõustuda, et halduskohus oleks rikkunud selgitamiskohustust.
lg 4 alusel välja mõista halduskohtumenetluses vastustaja kantud õigusabikulud 2655 eurot.
Kuna
lg 6 kohaldamiseks alus puudub ja riigihanke asjade vaidlustes on hankijal õigus välise õigusabi kasutamise kulu hüvitamisele (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 11.12.2020 otsus asjas nr 3-20-1198, p-d 30 – 31), lasub vastustaja õigusabikulude kandmise kohustus kaebajal. Samas ei pea ringkonnakohus siinses asjas õiglaseks seda, et praeguses olukorras jääksid vastustaja halduskohtus kantud õigusabikulud kaebaja kanda (
Vastustaja enda võimusesse kuulus riigihanke menetluse korraldamine, sh see, millal algatada riigihanke menetlus. Eelduslikult ei saanud vastustajale tulla üllatusena asjaolu, et pakkujad võivad riigihanke menetluses tehtud otsuseid vaidlustada ning see võib mõjutada lepingu täitmise tähtaega. Ka riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamine RHS § 73 lg 3 p 6 alusel oli üksnes vastustaja võimuses, mida kaebaja mõjutada ei saanud. Samuti pole kohus võtnud seisukohta küsimuses, et kaebus oli põhjendamatu. 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.