Obsah (14)

§ 158§ 168§ 153§ 165§ 193§ 65§ 171§ 23§ 22§ 150§ 172§ 173§ 175§ 1933

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Ülle Lamp Määruse tegemise aeg ja koht 11.09.2023. a, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-17544 Tsiviilasi I K (pankrot

§-le

2. Kohustada võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt usaldusisiku aruanne, millest nähtub, kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta. Esimene aruanne tuleb kohtule esitada 11.09.
3. Vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele tuleb võlausaldajatele väljamakseid teha üks kord aastas.
4. Avaldada teade I K (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Maakohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale, võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse. Asjaolud 08.11.2019 esitas I K (edaspidi võlgnik) Harju Maakohtule pankrotiavalduse ja avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 12.02.2020 kuulutas kohus välja I K pankroti ja pankrotihalduriks nimetati Katrin Prükk. 31.10.2022 esitas pankrotihaldur Katrin Prükk I K (pankrotis) pankrotimenetluses kohtule

§ 158

lõike 3 kohase aruande ning 13.12.2022 taotluse lõpetada I K (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. 14.12.2022 määrusega tegi kohus ettepaneku I K (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 3000 eurot hiljemalt 04.01.2023. 31.08.2023 esitas pankrotihaldur Katrin Prükk kohtule 31.10.2022 aruande täienduse. Pankrotihaldur Katrin Prükk poolt I K (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud ning kohtule esitatud aruanne ja selle täiendus on menetlusdokumentidena võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Sama paragrahvi lõike kohaselt esitab haldur pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud toimingute tegemist kohtule aruande, mis peab sisaldama käesoleva seaduse § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 esimene lause sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku 2 massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad I K (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Kohus on teinud 14.12.2022 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded I K (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot tähtajaga kuni 04.01.2023. Tähtaja jooksul ei ole võlausaldajad ega kolmas isik avaldanud kohtule valmisolekut kanda võlgniku pankrotimenetluses täiendavaid kulusid. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruande ja selle täiendusega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et I K (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Pankrotihalduri aruande kohaselt on pankrotivarasse laekunud 1674,82 eurot, vara võlgnikul pankotihaldurile teadaolevalt puudub. Jaotiste alusel pole väljamakseid tehtud, sest väljamaksete tegemiseks puuduvad rahalised vahendid. Pankrotihaldur ei esitanud hagisid ega kavatse neid ka esitada. Pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväidet esitanud ei ole.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldajate pankrotimenetluses tunnustatud nõuded on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus I K (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. I K (pankrotis) pankrotimenetluses on võlausaldajate nõuded

§ 153

lg 1 p 2 kohases rahuldamisjärgus jäänud rahuldamata järgmiselt: F I OÜ 2311,28 eurot, P B OÜ 641,54 eurot, E L I AS 3394,71 eurot, kohtutäitur K P 654,98 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Katrin Prükk tuleb vabastada I K (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 193lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
2. peatüki
3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
4. aasta
5. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne
6. aasta
7. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus halduri tasu arvestamisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.
8. Vastavalt

§ 65lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg-te 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur.

§ 23

lg 1 3 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos

§ 22

lõikes 5 nimetatud aruandega.

§ 65

lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud ülesannete täitmiseks 24 tundi. Töötasu arvutamisel on haldur lähtunud tunnitasu määrast 100 eurot, sisaldab käibemaksu. Töötatud tundide ja tunnitasu määrast lähtuvalt kujuneb halduri tasuks 2400 eurot (sisaldab käibemaksu). Arvestades rahaliste vahendite nappust, taotleb haldur tasu summas 1134,15 eurot (sisaldab käibemaksu). Sellises summas on võlgnikul vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Haldur taotleb tasu väljamaksmist OÜle Advokaadibüroo Advocatus, mille kaudu haldur tegutseb. Haldur on võlgniku pankrotimenetluses läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus leiab, et halduri nõutud tasu 1134,15 eurot, mis sisaldab käibemaksu, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihaldur Katrin Prükk töötasuks võlgniku pankrotimenetluses 1134,15 eurot, mis sisaldab käibemaksu, väljamaksmisega büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 150

lg 1 p 2 ja 3 kohaselt on ajutise halduri ja halduri tasu pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. I K (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Pankrotihaldur leiab, et kohustustest vabastamise menetlus tuleks jätta algatamata, kuna võlgnik ei pea vajalikuks tegeleda tulutoova tegevusega. I K peab oma tööks isa hooldamist. Võlgniku eestkostetaval, tema isal, on kinnistu, mille arvelt on võimalik tema hooldamist finantseerida. Samuti kuulub kinnisvara eestkostetava abikaasale – võlgniku emale. Seega, võlgniku viidatud põhjus tööle mitte minna, on halduri arvates otsitud. Kohus leiab, et eeltoodu ei ole aluseks jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine on võimalik üksnes

§ 171

lg-s 2 sätestatud alustel.

§ 171

lg 2 ei näe ette, et kohustustest vabastamise menetluse võiks jätta algatamata, kui võlgnik tulutoova tegevusega ei tegele. Kohtule ei ole teada ka muid asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Kohus leiab, et I K (pankrotis) kohustustest vabastamise menetlus tuleb algatada.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 4 Esitatud aruandest nähtuvalt ükski kolmas isik nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta esitanud ei ole. Tulenevalt sellest leiab kohus, et võlgnikku ennast tuleb kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Kohus kohustab võlgnikku esitama kohtule iga-aastaselt alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast usaldusisiku aruanne, millest nähtub kas ja kuidas võlgnik oma kohustusi täidab ning milles kajastuvad andmed võlausaldajatele võimalike teostatud väljamaksete kohta.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses.

§ 1933lg 2 sätestab, et kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022.

aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine käesoleva seaduse § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 5