) mõistes X. X..
lg-te 4 ja 5 kehtestatud nõuetele või mitte ning mis teha ettevõttega, kus kaebaja juba rohkem kui kaks aastat töötab kontaktisikuna. Korraldades eksamit, väljus RAB oma pädevuse piiridest. RAB rikkus ka otsuse põhjendamiskohustust, jättes põhjendamata, miks ei saa vestluse tulemust lugeda positiivseks ning millistele
Otsuse üldsõnalistest põhjendustest ei selgu, miks on kaebaja RAB hinnangul äriühingu kontaktisikuks sobimatu ja milline peab olema eduka eksami tulemus. Arusaamatu on, kes osales kaebaja vestluse hindamisel ja milline pädevus, haridus jne sellel isikul on. Kaebaja küsimustele läbiviidud vestluse protseduuri seaduslikkuse kohta RAB sisuliselt ei vastanud. 3) Isegi kui kaebaja ei vastanud nõuetele, oleks RAB haldusorganina kohustatud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 15 lg 2 alusel määrama taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis võiks olla korduva vestluse läbiviimine. Vestlus kaebajaga toimus 25.10.2021, otsus on langetatud sama aasta novembris, kaebajal oli piisavalt aega uute teadmiste saamiseks või värskendamiseks. Sellega rikkus RAB jämedalt HMS-i ning selline rikkumine tõi ilmselgelt kaasa ebaõige otsuse. 2
Kontaktisiku poolt
lg 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seaduste ja selle alusel antud õigusaktide nõuete tundmist ja hoolsuskohustuse täitmist. Seejuures on kontaktisiku kohustuseks, et ettevõte tegevus ka tegelikult vastaks seadusest tulenevatele nõuetele. Vastava asjaolu tagamiseks on kontaktisikule kehtestatud kõrgendatud nõuded. Kui isikul puuduvad teadmised nii ettevõttega seotud kui valdkondlikest riskidest ning
nõuete osas on teadmised puudulikud, siis kontaktisikul ei ole võimalik täita seadusega kehtestatud ülesandeid ning RAB-il ei ole võimalik anda omapoolset kooskõlastust. Kaebaja vastas valesti või tema vastused olid ebapiisavad neljas erinevas valdkonnas: ärisuhte seire, hoolsusmeetmed, tugevdatud hoolsusmeetmed, rahvusvahelised sanktsioonid. Kaebaja väidab, et vastas sisuliselt valesti ainult rahvusvahelise sanktsioonide teemal esitatud küsimusele, kuna need olid esitatud viimastena ning kaebajal oli juba tekkinud väsimus vestlusest. Ka teistele küsimustele vastustes esinesid ebatäpsused. Samuti väidab kaebaja, et selleks, et vastata täpselt kõikidele küsimustele, pidi kaebaja mitme mahuka seaduse sisu peast mäletama. Kaebaja ei ole kaebuses välja toonud põhjendusi selle kohta, et vastustaja oleks rikkunud diskretsiooniõigust või oleks valesti tõlgendanud kaebaja vastuseid küsimustele või et kaebaja vastused vastaksid seaduses sätestatule sisuliselt. Kui isik ei oska sisuliselt selgitada kohustusi, mida ta peaks hakkama igapäevaselt rakendama kontaktisiku ülesannete täitmisel, siis ei ole võimalik vastustajal anda ka oma kooskõlastust ettevõtte poolt nimetatud kontaktisiku kandidatuurile ja väljastada tegevusluba ettevõttele (
Kuna kaebaja ise väidab, et ta juba tegutseb nimetatud valdkonnas kontaktisikuna, siis peaks kaebajale olema sisulised kohustused tuttavad praktilise kogemuse kaudu. Juriidilise haridusega isik peaks oskama lugeda seadust ja mõistma sätete sisu ja vähemalt üldjoontes mäletama ja teadma, mida üks või teine kohustus, mõiste jm tähendab. Vastustajale ei ole kaebaja väide seaduste mahukusest mõistetav ‒ ei
ega rahvusvahelise sanktsiooni seadus (RSanS) ole sedavõrd mahukad, et juriidilise haridusega kaebaja ei suudaks neid läbi töötada. Vastustaja ei hinda seaduste sätete peast tsiteerimist, vaid nende sisulist mõistmist. 2) Väide kohtunike, vandeadvokaatide ja prokuröride eksamist on asjakohatu ja samas ka ebaõige, kuna kohtunike ja ka advokaatide suulistel eksamitel, millele on võimalik pääseda üksnes pärast kirjaliku eksami sooritamist, tuleb vastata sisulistele küsimustele seadusteksti kasutamata. Seejuures oodatakse seal just nimelt seaduse sisulist teadmist, mida võib edasi anda oma sõnadega. 3) 25.10.2021. a vestlus ei olnud kutseeksam, vaid RAB-i poolne hinnangu andmine, kas kaebajal on piisavad teadmised ja oskused kontaktisiku tööülesannete täitmiseks. Kaebajale edastatud kutses on märgitud vestluse eesmärk ning selles on viidatud ka
lg 1 ple 2, mille kohaselt ettevõtjale antakse tegevusluba, kui ettevõtja poolt
kohaselt määratud kontaktisik vastab
-s sätestatud nõuetele.
Seega oli kaebajat teavitatud toimingu eesmärgist ja ka vestluse sisust ning kaebajal oli võimalus end vestluseks ette valmistada. Samuti oli kaebajal piisavalt aega, kui ta ei saanud kutse ja ka toimingu sisust aru, pöörduda RAB-i poole ja paluda selgitust menetlustoimingu sisu osas. 4) 17.11.2021 puudustest teavitamises on vastustaja piisavalt selgelt ja põhjendatult välja toonud, milles seisneb puudus ning miks kaebaja ei sobi kontaktisikuks. Vastustaja on välja toonud aluse, millele peab vastama kontaktisik ning ka selle, et X. X. ei vasta
lg 1 p 2 sätestatud nõuetele, kuivõrd isikul puuduvad piisavad teadmised
nõuetest. Samuti on selgitatud, et kontaktisiku poolt
lg 7 sätestatud kohustuste täitmine eeldab seadusest ja selle alusel koostatud õigusaktidest oma tööandjale tulenevate nõuete asjakohast tundmist ja nende ülesannete täiendatud hoolsuskohustusega täitmist, sealhulgas 3
lg 5 kohaselt võib kontaktisikuks määrata üksnes isiku, kes töötab alaliselt Eestis ja kellel on kontaktisiku ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning laitmatu maine. Kontaktisiku määramine kooskõlastatakse RAB-ga.
lg 5 kohaselt on RAB-l õigus saada kontaktisiku või kontaktisiku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks kontaktisikult või kontaktisikukandidaadilt, tema tööandjalt ning riigi andmekogudest teavet.
lg 1 p 2 kohaselt antakse ettevõtjale tegevusluba, kui kontaktisik vastab
nõuetele. Viidatud
sätetest tuleneb RAB-le õigus aga ka kohustus kontrollida kontaktisiku vastavust
nõuetele. See hõlmab kohtu arvates ka RAB õigust hinnata kontaktisiku teadmisi
ja RSanS regulatsioonide kohta, kuna kontaktisiku kohustuseks ongi tagada, et ettevõtja järgiks
ja RSanS nõudeid. 11.
-s pole täpsemalt reguleeritud kontaktisiku teadmiste kontrolli korda. Kuna tegemist on osaga tegevusloa andmise menetlusest, laienevad ka kontaktisiku nõuetekohasuse kontrollile täpsema regulatsiooni puudumisel haldusmenetluse üldpõhimõtted, sh vormivabadus ja eesmärgipärasus. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab menetlustoimingu vormi ja 4
-i?“). Vastustaja hinnangul oli kaebaja vastus puudulik äriseire teostamise osas, kuna kaebaja ei toonud konkreetselt välja
§-s 23 nimetatud asjaolusid. Isik vaid selgitas, kes teostab ärisuhte seiret ning väga pinnapealselt seda, kuidas ärisuhte seiret teostatakse, jättes mainimata kõik eelnevad
Kaebaja vastus asjakohases osas oli: „Ärisuhte seiret teostavad töötajad, kuid praegu teostan seda mina. Seda teostatakse läbi skriiningu või monitooringu. Ja kui on kahtlused siis küsime lisainfot tarbijatelt, klientidelt. Kui takistusi ei saa kõrvalda, siis töötame edasi vastavalt seadusele, esitame teate RAB-le.“ Kohus leiab, et kaebaja vastus oli üldine ning ei lähtunud seaduse terminikasutusest. Vastus oli
Samas ei saa öelda, et kaebaja oleks vastanud teemast mööda. Ilmselt oleks lisaküsimuste esitamise kaudu saanud selgitada kaebaja teadmiste tegelikku ulatust. Vastuseks kuuendale küsimusele on kaebaja vastanud, et „kavatseme töötada EL klientidega. Kolmandate riikidega ja mustadest nimekirjadest riikide klientidega me töötada ei soovi.“ Seega tekib küsimus, kas kontaktisik peaks vastuseid andma vastavalt
sätete struktuurile (vt
kohaselt (sealhulgas Kale Cap OÜ). Vastustaja põhjenduste kohaselt tõi isik oma vastuses välja
lg 1 p-s 1 sätestatud hoolsusmeetme, kuid jättis täielikult mainimata sama paragrahvi p-des 2,3,4,5 ja 6 sätestatud hoolsusmeetmed. Kohus märgib, et kaebaja antud vastus küsimusele nr 10 on küllaltki pikk. Kaebaja vastuses pole küll kasutatud seaduse terminoloogiat – näiteks pole eraldi välja toodud riikliku taustaga isikuid (
lg 1 p 5), tegelikke kasusaajaid (
lg 1 p 3), kliendi või juhuti tehtavas tehingus osaleva isiku esindajat (
lg 1 p 2), kuid kaebaja on siiski üldistatud kujul ja oma sõnadega kirjeldanud hoolsusmeetmete olemust vastavalt
lg-le 1, sealjuures on eraldi välja toonud ärisuhete seire (
lg 1 p 6), mistõttu ei nõustu kohus vastustaja järeldusega, et kaebaja on toonud välja üksnes
Siingi selgunuks isiku tegelik teadmiste ulatus lisaküsimuste esitamise kaudu. 13.3. Küsimuses nr 11 tuli kaebajal välja tuua, millistel juhtudel tuleb kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid. Kaebaja vastas: „Rakendame kui tegemist on näiteks PEP; kui klient on geograafilise kõrgema riskiga või kui on kolmandatest riikidest; kui on mahukad käibed kliendil.“ Vastustaja hinnangul jättis kaebaja mainimata
lg 2 p-des 1 ja 4 sätestatud olukorrad.
lg 2 p-de 1 ja 4 kohaselt hoolsusmeetmeid kohaldatakse tugevdatud korras alati, kui isikusamasuse tuvastamisel või esitatud teabe kontrollimisel on tekkinud kahtlus esitatud andmete tõelevastavuses või dokumentide ehtsuses või tegeliku kasusaaja tuvastamises (p 1) või kui klient või tehingus osalev isik või ametiteenust kasutav isik on pärit sellisest riigist või territooriumilt või tema elu- või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis või territooriumil, kus usaldusväärsete allikate, nagu vastastikuste hindamiste, aruannete või avaldatud järelaruannete kohaselt ei ole kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise tõhusaid süsteeme, mis on kooskõlas rahapesu tõkestamise nõukoja soovitustega, või mida loetakse madala maksumääraga territooriumiks (p 4). Kohus möönab, et kaebaja vastus on ebatäielik, kuid pole selge, et isik poleks olnud suuteline lisaküsimuste abil puudu jäänud vastused andma (arvestades mh
13.4. Vastustaja leiab, et isikul puuduvad piisavad teadmised rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise meetmetest ja nõuetest (küsimused 15, 17, 18, 19, 22). ‒ Küsimuse nr 15 (Milliseid rahvusvahelise sanktsioonide nimekirju Te teate?) puhul vastustaja väljatoodu kohaselt isik küll teadis, kust vaadata rahvusvaheliste finantssanktsioonide kohta informatsiooni, kuid küsitud oli konkreetseid nimekirju, millest isik oskas välja tuua vaid ÜRO nimekirja. Kohus nõustub sellega, et kaebaja vastus oli ebatäielik. ‒ Küsimusele nr 17 (Kuidas ja kui tihti kontrollitakse finantssanktsiooni jõustumisel, muutmisel või lõppemisel, kas temaga ärisuhtes olev või seda kavandav isik on finantssanktsiooni subjekt? Kuidas kontrollitakse sanktsiooni nimekirju?) vastas kaebaja, et finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist kontrollitakse läbi RAB-i kodulehe. Finantssanktsiooni kontrolli tihedus on vastavalt ärisuhte seirele ja kõrgendatud riskiga klientide puhul kord poole aasta jooksul. Tavalise riskiga klientide puhul kord aastas. RAB-i hinnangul ei ole sellise perioodi jooksul tehtavad kontrollid piisavad. Finantssanktsiooni jõustumist, muutmist või lõppemist tuleks vastustaja hinnangul kontrollida vähemalt üks kord päevas ning kehtestatud meetmetele tuleks reageerida viivitamatult. Kuigi kohtu teada pole õigusaktides fikseeritud kontrolli sagedust ning osaliselt võib see sõltuda äriühingu tegevuse intensiivsusest, on vastustaja põhjendatult lugenud kaebaja vastuse ebarahuldavaks. 6
-st ja RSanS-st või teise alternatiivina hinnatakse kontaktisiku teadmisi konkreetse äriühingu profiili ja äriplaani silmas pidades. Kohtule näib, et RAB lähtub pigem esimesena mainitud alternatiivist. RAB eeldab seaduse nõuete ja terminoloogia üsnagi detailset tundmist, sealjuures ei piisa sellest, kui isik oskab üldjoontes kirjeldada kontaktisiku kohustusi. Kuna lisaküsimusi ei esitata ja küsimused on detailsed, eeldab kontaktisiku vestluse edukas läbimine kohtu hinnangul eelnevat põhjalikku ettevalmistamist. Kohtu arvates pole selline lähenemine õigusvastane, kuid sellisel juhul tuleb esitatavatest nõuetest eelnevalt teada anda, et isikud saaksid end vastavalt ette valmistada. Kui eeldatakse spetsiifilisi teadmisi – seaduste sätete ja punktide sisu ammendavat loetlemist ‒ võib tulemuslikumaks kontrolli vormiks olla hoopis kirjalik test. Sellisel juhul saab määrata testi sooritamiseks nõutava punktisumma ja iga küsimuse osakaalu. Selliselt oleks läbipaistavalt paika pandud kontaktisikult eeldatav teadmiste tase. Tagatud oleks ka teadmiste objektiivne hindamine. Praeguses olukorras on probleemiks see, et pole arusaadavalt teada antud, millist teadmiste taset kontaktisikult eeldatakse. Kuna lisaküsimusi ei esitata, pole ka selge, milline on tegelik kandidaadi teadmiste tase. Praeguses olukorras saaks kohtu arvates tugineda üksnes ilmselguse kriteeriumile ‒ RAB-i otsust saaks lugeda õiguspäraseks, kui kontaktisikukandidaadi vastused ei jäta kahtlust tema sobimatusest täita kontaktisiku ülesandeid. Kaebaja puhul kohtu arvates sellist järeldust teha ei ole võimalik. Kaebaja vastustest nähtub, et ta on üldjoontes kursis kontaktisiku ülesannetega. Kaebaja vastustes esines vajakajäämisi, kuid lisaküsimuste esitamata jätmise tõttu pole kaebaja tegelikku teadmiste taset välja selgitatud. Vastustaja pole eelnevalt ka paika pannud kontaktisiku nõutavat teadmiste taset, st kas vestluse läbimiseks on vaja anda kõigile 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.