← Eesti

1-23-5397/5

Obsah (8)§ 424§ 121§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50§ 55

1-23-5397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. september 2023, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-23-5397 (22233000849) Kohtunik Olga Dorogan Kohtui

§ 424

lg 2 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Janek Timoska isikukood 39310213741; elukoht xxx; Eesti Vabariigi kodakondsus; xxx; emakeel vene keel, valdab eesti keelt; töökoht xxx Varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral: 14.06.2021 Viru Maakohtu poolt

§ 121

lg 2 p 2,3, § 120 lg 1, § 264 lg 1 p 2 järgi vangistusega 1 aasta 2 kuud,

§ 68lg 1 alusel vangistusega 1 aasta, 1 kuu ja 27 päeva alates 20.04.2021.

Karistus on täidetud 16.06.

  1. Tõkendit pole kohaldatud. Kaitsja Vandeadvokaadi abi Igor Belugin (kohtumenetluses ei osalenud) Kohtuistungi toimumise aeg 14.09.2023 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, maakohus otsustas:
  2. Tunnistada Janek Timoska süüdi

§ 424

lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Janek Timoska poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o alates 10.09.2022 kuni 11.09.2022. Ärakandmata karistuseks lugeda 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-23-5397 3.

§ 74

lg 1, 2 alusel pöörata mõistetud vangistus 1 (üks) aasta, 5 (viis) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva täitmisele osaliselt. Karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 1 (üks) kuu vangistust. 4. KrMS § 130 lg 41 alusel vahistada Janek Timoska kohtuotsuse kuulutamisel osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmise tagamiseks. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks. 5.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 1 (üks) aasta, 4 (neli) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust, täitmisele pööramata, kui Janek Timoska ei pane 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6,

§ 75

lg 2 p-s 8 ja

§ 75

lg-s 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt Janek Timoska on kohustatud: 1) elama kohtu poolt määratud elukohas, s.o aadressil xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,- töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 6.

§ 75lg 4 alusel kohustada Janek Timoskat tegema alates 14.

päevast pärast kinnipidamisasutusest vabanemist kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamist. Käitumiskontrolli ajal tuleb teha vereanalüüse kuni neli korda, kuid mitte sagedamini kui üks kord 4 kuu jooksul. Esimesel vereanalüüsil nõutav näit puudub, kuid sellele järgnevate vereanalüüside näidud peavad olema väiksemad kui 50 ng/ml. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Janek Timoska on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring maksab 42 eurot. 7.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest ehk alates 14.09.2023.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 75

lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 8.

§ 50

lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Janek Timoskale lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Janek Timoska kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes 2 1-23-5397 võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

  1. Asitõend: väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde.
  2. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista Janek Timoskalt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 406,20 eurot, s.o kokku 1493,70 eurot.
  3. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Janek Timoska hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kokku summas 1493,70 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest ühe

(1)aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.
  1. Menetluskulud tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99923700028425 ning selgitus „süüdistatava nimi ja perekonnanimi – Janek Timoska, kriminaalasja number - 1-23-5397, selgitus - kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  2. peatüki
  3. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS
  4. Janek Timoskat süüdistatakse selles, et ta juhtis 10.09.2022 kella 21.06 paiku IdaVirumaal Narva-Jõesuus Sinimäe alevikus Aia tn 3a juures sõiduautot Audi 80, riikliku regmärgiga xxx, alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, mis avaldus selles, et Janek Timoska ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus vähemalt 0,78 mg. Kuriteo toimepanemise ajal oli Janek Timoskal kehtiv kriminaalkaristus

§ 424

lg 2 järgi mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest Viru Maakohtu Narva kohtumaja 12.02.2019 otsuse nr 1-19-451 järgi. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 1 kohaselt on alkoholijoove joobeseisund. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on 3 1-23-5397 alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellise käitumisega rikkus Janek Timoska liiklusseaduse § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Seega Janek Timoska, juhtides korduvalt mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU JA POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS 2. Kooskõlas süüdistatava Janek Timoska, tema kaitsja Igor Belugini ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus Janek Timoska süüdimõistmist ja karistamist

§ 424

lg 2 järgi vangistusega 1 aasta 6 kuud.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka Janek Timoska poolt eelvangistuses viibitud 2 päeva, s.o 10.09.2022 kuni 11.09.2022, ning mõista karistuseks 1 aasta, 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Vastavalt

§ 74lg-le 1 ja 2 kuulub koheselt ärakandmisele 1 kuu vangistust. Vahistada Kr

MS § 130 lg 4¹ alusel Janek Timoska osaliselt täitmisele pööratud karistuse kandmise tagamiseks kohtusaalis. Vahistamine kehtib kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistusaja ärakandmiseni, juhul kui kohtuotsus ei jõustu karistuse ärakandmise ajaks.

§ 74

lg 1, 3 alusel jätta ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o 1 aasta, 4 kuud ja 28 päeva vangistust, täielikult täitmisele pööramata, kui Janek Timoska ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja järgib

§ 75

lg 1 p-des 1-6,

§ 75

lg 2 p-is 8 ja

§ 75

lg-s 4 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi, nimelt Janek Timoska on kohustatud: elama kohtu poolt määratud elukohas, s.o aadressil xxx; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu,töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis.

§ 75lg 4 alusel kohustada Janek Timoskat tegema alates 14.

päevast pärast kinnipidamisasutusest vabanemist kuni käitumiskontrolli lõpuni alkoholi tarvitamise määra kindlakstegemiseks laboratoorseid alkoholi biomarkeri fosfatidüületanooli (PEth) vereanalüüse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul kriminaalhooldusametniku poolt vastava nõude esitamist. Käitumiskontrolli ajal tuleb teha vereanalüüse kuni neli korda, kuid mitte sagedamini kui üks kord 4 kuu jooksul. Esimesel vereanalüüsil nõutav näit puudub, kuid sellele järgnevate vereanalüüside näidud peavad olema väiksemad kui 50 ng/ml. Vereanalüüsi saab läbi viia SYNLAB Eesti OÜ laborites. Janek Timoska on kohustatud uuringu vastuse esitama kriminaalhooldusametnikule viimasega eelnevalt kokkulepitud ajal. Uuringule minnes ei ole eelregistreerimine vajalik. Kaasa võtta isikut tõendav dokument. Uuring maksab 42 eurot.

§ 50

lg 3, § 424 lg 4 p 2 alusel tuleb mõista Janek Timoskale lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 11 kuuks. Liiklusseaduse § 127 alusel on Janek Timoska kohustatud viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kui süüdistatav jätab juhiloa loovutamata, on tema suhtes võimalik rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha.

§ 55

lg 1 kohaselt lisakaristuse mõistmisel koos vangistusega laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale.

§ 78

p 1 alusel arvestada Janek Timoskale määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast.

§ 75

lg 5 alusel kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. Kokkuleppe kohaselt asitõendiks olev väljatrükk tõendusliku alkomeetri kasutamise tulemusega tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et süüdimõistva kohtuotsuse korral 4 1-23-5397 kuuluvad Janek Timoskalt väljamõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 1087,50 eurot ja kaitsjatasu kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 406,20 eurot, s.o kokku 1493,70 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel kohustub Janek Timoska hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kokku summas 1493,70 eurot alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

  1. 14.09.2023 kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega. Süüdistatav kinnitas sedagi, et ta saab aru menetluskulude hüvitamise kohustusest ja võtab endale vabatahtliku kohustuse menetluskulude hüvitamiseks. Samuti saab aru, et menetluskulud tuleb tal tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  2. Kohus leiab, et Janek Timoska tuleb süüdi tunnistada

§ 424lg 2 järgi ning karistada teda vastavalt kokkuleppele.

Menetluskulud summas 1493,70 eurot tuleb jätta Janek Timoska kanda. 5. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohus küsitles istungil süüdistatavat kokkuleppe sisu osas ning veendus, et süüdistatav on sellele ka vabatahtlikult alla kirjutanud, teades tagajärgi. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Janek Timoska

§ 424lg 2 järgi süüdi mõista ja mõista talle kokkuleppes kokku lepitud karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärgile. Ka muus osas on kõigis seadusega nõutud osistes kokkulepe olemas ja õiguspärane ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS

  1. peatüki
  2. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.
  3. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ning talle tuleb mõista kokkuleppe kohane karistus ning mõista välja menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Olga Dorogan Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.