Obsah (7)

§ 2§ 37§ 121§ 47§ 43§ 38§ 45

lov) kaebus Viru Vangla vastu seoses spordiväljaku kasutamisega 1. Tagastada Konstantin Maslovi kaebus haldusasjas nr 3-23-537. 2. Jätta Konstantin Maslovi menetlusabi taotlus läbi vaatamata. RESOLUTS

) § 120 lõike 1 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus asjas välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Vastavalt

§ 2

lõikele 4 tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebaja nõuab praeguses kaebuses, et kohus tunnistaks õigusvastaseks Viru Vangla tegevuse (s.o tuvastamisnõue vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 6).

Kaebusest nähtuvalt seisneb vangla väidetav õigusvastane tegevus eelkõige selles, et

1. novembril 2022 pidi kaebaja väljas oleku ajal mängima jalgpalli asfalteeritud platsil korvpalliga ega saanud kasutada tehisväljakut ning
2. detsembril 2022 oli ta sunnitud kinnisel ja libedal pinnal ootama ligi 30 minutit, et traktor sealsamas spordiväljaku lumest puhtaks teeb (kaebaja on sama sündmuse kohta esitanud kaebuses teistsugused kuupäevad võrreldes haldusmenetlustes esitatud kuupäevadega; kohus loeb selle kaebaja eksimuseks ja lähtub haldusmenetlustes märgitud kuupäevadest). Samuti nõuab kaebaja Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lahendama ebaõiglase kohtlemise ja spordiväljakute ohutu kasutamise probleem (s.o kohustamisnõue vastavalt

§ 37

lõike 2 punktile 2) ning hüvitama talle tekitatud risk ja ebamugavused (s.o hüvitamisnõue vastavalt

§ 37lõike 2 punktile 4).

10. Kohus leiab, et hüvitamisnõude osas tuleb kaebus tagastada

§ 121

lõike 1 punkti 4 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 10.1.

§ 47

lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lõike 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. 10.2. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks esitanud vanglale kaebuses toodud teemaga seonduvalt kahju hüvitamise taotluse. Ka kaebaja ise ei ole kaebuses välja toonud ega tõendanud, et ta oleks vanglale vastava taotluse esitanud. Seega ei saa hüvitamisnõudes VangS § 11 lõikest 8 tulenevat kohustuslikku kohtueelset menetlust läbituks lugeda ning selle nõude osas kuulub kaebus

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel tagastamisele.

10.3. Kohus selgitab kaebajale, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda seaduse nõuetele vastava kaebusega uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on õigus pöörduda hüvitamiskaebusega uuesti halduskohtusse, kui ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning kui vangla tema taotluse õigusvastaselt tagastab või rahuldamata või tähtaegselt 3 3-23-537 lahendamata jätab. Samas peab kohus vajalikuks märkida, et seni asjas esitatud materjalide pinnalt ei nähtu kohtule, et tegemist oleks kaebaja õiguste intensiivse riivega ning kahjunõude rahuldamise eduväljavaated on kohtu hinnangul pigem kesised. Seega leiab kohus, et isegi kui kaebaja läbib hüvitamisnõudes kohtueelse menetluse, siis kuuluks hüvitamiskaebus eeldatavasti ikkagi tagastamisele

§ 121

lõike 2 punkti 21 alusel, mis näeb ette õiguse kaebus määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 11. Kohus leiab, et kaebuses toodud tuvastamis- ja kohustamisnõude esitamiseks puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus ning nende nõuete osas tuleb kaebus tagastada

§ 121lõike 2 punkti 1 alusel.

Nimetatud sätte kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. 11.

1. Kaebaja on kaebuses taotlenud Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemist lahendama ebaõiglase kohtlemise ja spordiväljakute ohutu kasutamise probleem. Kaebaja ei ole täpsustanud, kuidas konkreetselt tema arvates vangla antud probleemi lahendama peaks. Viru Vanglale
2. novembril 2022 ja
3. detsembril 2022 esitatud taotlustest võib kohtu hinnangul järeldada, et kaebaja tahteks oli eelkõige see, et väidetavalt õigusvastaselt käitunud vanglaametniku suhtes algatataks menetlus, et tulevikus taolisi nö rikkumisi enam ei esineks. Viru Vanglale
4. veebruaril 2023 esitatud vaides soovis kaebaja samuti teada, kes on süüdi ja kuidas kavatsetakse vaidlusaluseid olukordi tulevikus vältida. Kohus leiab, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda vanglaametnike vastutusele võtmist, sh nende suhtes distsiplinaarmenetluse algatamist. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja distsiplinaarkaristuse kohaldamise õigus on ametiisikul, kellel on selle vanglaametniku ametisse nimetamise õigus, ministril või tema poolt volitatud ametiisikul (VangS § 148, avaliku teenistuse seaduse § 72 lõiked 1, 2 ja § 76 lõige 1). Samuti ei saa kaebaja eraldiseisvas menetluses nõuda kohtu poolt vanglaametnike suhtes mingite muude karistuslike meetmete kohaldamist. Kaebajal on õigus teatada vanglale oma tähelepanekutest ja saada sellele pöördumisele vastus. Praegusel juhul on kaebaja seda ka teinud ning oma vastavasisulistele pöördumistele vangla poolsed vastused saanud. Kohtule ei nähtu, et vangla oleks kaebaja pöördumiste lahendamisel õigusvastaselt käitunud. 11.
5. Seose kaebuses esitatud tuvastamisnõudega selgitab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine on lubatud vaid piiratud juhtudel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes siis, kui see on vajalik kaebuse esitaja õiguse kaitseks (

§ 38

lõige 4, § 44 lõiked 1 ja 2) ning kui isiku õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (

§ 45lõige 2). 11.2.1. Vang

S § 55 lõike 1 järgi tuleb kinnipeetavale tagada võimalus tegeleda kehakultuuriga, kuid täpsemaid tingimusi selleks pole sätestatud. Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda pallimängu võimaldamist just mingil kindlal spordiväljakul või konkreetse kaebajale meelepärase palliga. Seega ei kujuta asjaolu, et kaebajale ei võimaldatud Viru Vangla poolt jalgpallitreeningut vastaval platsil, endast kaebaja subjektiivsete õiguste riivet. Ka kohtupraktikas on leitud, et kehakultuuriga tegelemise võimaluse tagamine VangS § 55 lõike 1 tähenduses ei eelda tingimata spordisaali kasutamise võimaldamist, vaid kehakultuuriga saab kinnipeetav vähemasti enda üldfüüsilise seisundi säilitamiseks minimaalselt vajalikul määral tegeleda ka kambris ja jalutusboksis (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

1. jaanuari
2. a otsus asjas nr 3-18-268, punkt 15). Seda arvestades ei ole kaebajal ka subjektiivset õigust eeldata, et vanglal tuleks spordiväljaku kasutamine igal juhul tagada. Kohtu arvates on mõistetav, et talvisel perioodil ei pruugi seoses muutuvate 4 3-23-537 ilmastikuoludega olla võimalik spordiplatsi kasutamist alati tagada. Samuti nõustub kohus Viru Vanglaga selles osas, et spordiväljakul viibides võtab kinnipeetav isikliku vastutuse libedal platsil sportmängude harrastamiseks ning ei ole tõenäoline, et vanglaametnik oleks kohustanud kaebajat libedal väljakul sportmänge harrastama traktori juures. 11.2.
3. Kohus leiab, et ka vangla viivitus kaebaja
4. novembri
5. a ja
6. detsembri
7. a pöördumistele vastamisel ei anna alust vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamiseks, kuivõrd vangla on kaebaja ees vabandanud ning kohtul puudub alus eeldada, et vangla võiks asuda kaebaja õigusi taolisel viisil ka edaspidi rikkuma. Võimaliku tulevase viivituse korral saab kaebaja kasutada seaduses ettenähtud tõhusamat õiguskaitsevahendit, milleks on kohustamisnõue.
8. Seega eelnevat arvestades kuulub praegune kaebus tervikuna tagastamisele.
9. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5