← Eesti

3-23-688/17

Obsah (5)§ 152§ 2§ 108§ 104§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 19. september 2023, Tartu Haldusasja number 3-23-688 Haldusasi X kaebus Luunja Vallavalitsuse 18. jaanuari 2023

) § 152 lg 1 p 4 alusel ja taotlused (sh menetluskulude väljamõistmiseks) hiljemalt

  1. septembril 2023 ning vastuväited teise menetlusosalise esitatule hiljemalt
  2. septembril
  4. Kaebaja esitas
  5. septembril 2023 avalduse menetluse jätkamiseks põhistades seda isikute erineva kohtlemisega Luunja Vallavalitsuse poolt ning väites, et vastustaja on kehtetuks tunnistanud küll vaidlustatud korralduse, kuid mitte selle alusel antud projekteerimistingimusi (täpsemalt käeoleva määruse põhjenduste p 10).
  6. Vastustaja leiab
  7. septembri
  8. a avalduses (dtl 128-129), et menetlus tuleb lõpetada

§ 152

lõike 1 punkti 4 alusel ning kaebaja seisukoht menetluse jätkamise kohta on asjassepuutumatu. Vastustaja märgib järgmist. Käesoleva kaebuse edasise menetlusega ei ole võimalik lahendada kaebaja poolt esitatud küsimusi ega saavutada tema taotluses esitatud põhjendustele vastavaid eesmärke. Juhul, kui kaebaja leiab, et tema õigusi on mõnes teises menetluses rikutud, tuleb kaebus esitada vastava menetluse osas. Tõele ei vasta väide, et vallavalitsus ei ole projekteerimistingimusi kehtetuks tunnistanud – kui projekteerimistingimuste andmiseks olev alusdokument ehk korraldus tunnistatakse kehtetuks, ei saa olla kehtivad ka selle alusel antud tingimused. Projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus on ehitisregistris leitav otsuse nr 2312999/00879 alt (sisestatud 1. septembril 2023). Ehitisregistris ei ole võimalik tingimusi kehtetuks tunnistada teisiti, kui sisestada uus otsus. KOHTU SEISUKOHT 8.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et Luunja Vallavalitsus on 30. augusti 2023. a korraldusega nr 2-4/267 tunnistanud vaidlustatud korralduse kehtetuks ( dtl 109).

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust nimetatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. 9. Menetluse lõpetamiseks

§ 152lg 2 alusel peavad olema täidetud mõlemad selles sättes loetletud eeldused. 2

(4)3-23-688
  1. Praegusel juhul taotleb kaebaja menetluse jätkamist, esitades järgmised põhjendused. Kaebaja hinnangul kohtleb Luunja Vallavalitsus vallaelanikke erinevates menetlustes ebavõrdselt. Pidades ühel juhul naaberkinnistute omanike ja külaseltsi kaasamist ülioluliseks ja teisel juhul täiesti mitteoluliseks, kuigi tegemist on kõrvuti asetsevatel maaüksustel toimuvate menetlustega. Ühel juhul saab asju menetleda kiiresti (sh ebaseaduslikult) ja teisel juhul venitatakse menetlusega põhjendamatult aastaid. Näitena toob kaebaja Sirgu külas Kasepõllu kinnistu (43201:002:0037) detailplaneeringu menetluse (alustatud aastal 2006), kus hetkeseisuga lahendus ikka puudub ja Luunja vald ei ole menetlusega edasi liikunud. Teiseks märgib kaebaja enda taotlust põhjendades, et Luunja Vallavalitsus on
  2. augusti 2023 korraldusega nr 2-4/267 kehtetuks tunnistanud varasema korralduse, kuid mitte projekteerimistingimusi ning need on endiselt ehitisregistris nähtavad.
  3. Kohtu hinnangul ei ole menetluse jätkamine praegusel juhul aga kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kaebaja põhjendab esmalt menetluse jätkamise vajadust, väites isikute erinevat kohtlemist erinevates vastustaja poolt läbi viidavates haldusmenetlustes. Kohus leiab, et kaebaja kirjeldatud haldusmenetlused on oma sisuliste ja menetluslike asjaolude poolest erinevad ja unikaalsed ning isikutel, kelle õigusi need haldusmenetlused puudutavad (sh kaebaja ise), on igal üksikjuhul võimalus enda õigusi kaitsta nii haldusmenetluses taotlusi ja seisukohtu esitades kui ka vaide- ja kohtumenetluses. Kohus ei saaks praeguse asja sisulisel lahendamisel väljuda selle kohtuasja raamidest (

§ 2lg 3 ls 1, § 41 ls 1).

Kohtupraktika on tunnustanud erandlikult küll preventiivset huvi tuvastamisnõude lubatavuse eeldusena, kuid on rõhutanud, et see peab olema isiku õiguste kaitseks eriline preventiivne huvi. See tähendab, et isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu

  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-19-2164 (p 17). Praegusel juhul kohus sellist erilist preventiivset huvi menetluse jätkamise suhtes ei näe. Kaebajal ei ole takistust vaidlustada seaduses sätestatud korras kas vaidemenetluses või halduskohtusse kaebust esitades tema õigusi riivavaid haldusakte või vastustaja toiminguid. Kohus ei saaks tuvastada vastustaja tegevuse õigusvastasust võrdse kohtlemise argumendile tuginedes võrdluses muude kaebajaga seotud haldusmenetlustega ega anda hinnangut vastustaja tegevusele väljaspool käesolevat haldusasja.
  3. Menetluse jätkamist ei õigusta ka kaebaja väide, et vallavalitsus on kehtetuks tunnistanud üksnes projekteerimistingimusi kehtestanud korralduse, mitte aga projekteerimistingimusi. Kohus selgitab, et haldusakt, millega projekteerimistingimused kehtestatakse kujutab endast tervikut vastavate projekteerimistingimustega ning projekteerimistingimuste andmist kinnitava haldusakti (Luunja Vallavalitsuse
  4. jaanuari
  5. a korraldus nr 2-4/28) kehtetuks tunnistamisega kõrvaldatakse ka projekteerimistingimuste kehtivus. Seda õiguslikku järelmit ei väära ka asjaolu, et projekteerimistingimused on ehitisregistris endiselt nähtavad. Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1) ning õiguslikult siduv tagajärg tuleneb Luunja Vallavalitsuse
  6. augusti
  7. a korraldusest nr 2-4/
  8. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud, et projekteerimistingimuste kehtetuks tunnistamise otsus on ehitisregistrisse sisestatud
  9. septembril 2023 (leitav otsuse nr 2312999/00879 alt).
  10. Kohtu hinnangul puuduvad eelnevat arvesse võttes takistused haldusasja menetluse lõpetamiseks

§ 152

lg 1 p 4 alusel 14.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse eelnevalt nimetatud alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. 3

(4)3-23-688 Tõendatud menetluskuluks asjas on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Muude menetluskulude kandmist asjas ei nähtu. 15.

§ 104

lg 5 p 4 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 punkti 4 alusel.

Seega tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv (20 eurot) tagastada. kaebaja arveldusarvele. 16. Halduskohtule kaebuse esitamine ei ole lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta (

§ 43lg 1 p 2). Kohus on sellest tagajärjest kaebajat 1. septembri 2023. a määruses ka juba teavitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.