) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
lg 2 p 21 alusel, sest kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtupraktikas on korduvalt leitud, et haldusmenetluses kantud õigusabikulud ei ole õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad. Arvestades haldusmenetluses kehtivat uurimis- ja selgitamiskohustust (haldusmenetluse seaduse §-d 6 ja 36), ei ole professionaalse õigusabi kasutamine haldusmenetluses isiku õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Haldusmenetlus peab olema sedavõrd lihtne ja arusaadav, et isik suudab seal vajadusel ilma professionaalse õigusnõustaja abita osaleda. Haldusorganiga mitte nõustudes on võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole, kus kehtivad samuti uurimis- ja selgitamiskohustus. Kui isik soovib siiski professionaalset õigusabi kasutada, on see tema enda valik ja sellega seotud kulud jäävad tema enda kanda. Ei saa nõustuda kaebajaga, et protokollist oli raske aru saada vaide esitamise võimaluse kohta. 15.12.2022 protokolli lk-l 2 on selgelt välja toodud, et isikul, kes leiab, et haldusaktiga rikutakse tema õigusi või piiratakse tema vabadusi, on õigus esitada 30 päeva jooksul alates haldusaktist teadasaamisest vaie PTA peadirektorile. Tegemist on selge vaidlustamisviitega, mis ei saanud jääda kuidagi arusaamatuks. Isegi kui kaebaja ei osanud vaidega PTA enda poole pöörduda, oli tal võimalik pöörduda kaebusega halduskohtu poole. PTA protokolli peale vaide esitamine ei ole kohustuslik. Kohtupraktikas on peetud haldusmenetluses kantud õigusabikulude väljamõistmist lubatavaks vaid väga erandlikel juhtudel (nt vaidlustusmenetluses). Praegusele asjale ei ole põhjust seda erandit laiendada. Kui hankeasjad on reeglina õiguslikud vaidlused, mis tuleb lahendada kiiresti ja milles osalemine eeldab vastavas valdkonnas heade teadmiste olemasolu, siis riikliku järelevalve menetluses osalejale selliseid nõudmisi ei esitata. Menetlus ei toimu sedavõrd kiiresti ja vaidluse all ei ole reeglina õiguslikud küsimused, vaid faktilised asjaolud. Faktilisi asjaolusid oskavad 2
Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (
lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (
lg 1) ning vastab
§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (
10. Kaebaja vaidlustab määruskaebuses halduskohtu 19.06.2023 määruse resolutsiooni alapunkti 1.3, millega halduskohus tagastas kaebuse nõudes mõista PTA-lt välja hüvitis 600 eurot haldusmenetluses kantud advokaadikulu eest . Halduskohus tagastas nõude
Nimetatud sätte järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellele kaebuse tagastamise alusele tuginemiseks peavad esinema kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene intensiivsus ja kaebuse rahuldamise ebatõenäosus. 11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul on mõlemad
12. Halduskohus selgitas õigesti, et kohtupraktika kohaselt ei ole haldusmenetluses kantud õigusabikulud õigusabikuludena ega kahju hüvitisena kohtumenetluses välja mõistetavad (vt nt Riigikohtu 27.06.2018 otsus nr 3-15-2595, p 22; 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p-d 12–13; 05.12.2013 otsus nr 3-3-1-60-13, p 17; 26.03.2005 otsus nr 3-3-1-93-04) ning erandina on nende väljamõistmist kahju hüvitisena peetud lubatavaks üksnes kohustulikus vaidlustus- või vaidemenetluses kantud õigusabikulude korral (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.02.2016 otsus nr 3-14-52865 ja 30.11.2021 otsus nr 3-20-895). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et praegusel juhul ei ole põhjust sellist erandit kohaldada. Erinevalt PTA vaidemenetlusest on riigihanke vaidlustusmenetlus üldjuhul kohustuslik kohtueelne menetlus, s.t isik kaotab ilma 3
Praegusel juhul ei olnud vaidemenetluse läbimine kohustuslik. Isegi kui vastab tõele kaebaja väide, et PTA ei täitnud oma selgitamiskohustust ja jättis kaebaja enda koostatud vaietele vastamata, oli kaebajal siiski võimalik PTA protokolli vaidlustamiseks otse kohtusse pöörduda. PTA 15.12.2023 protokollis on muu hulgas selgitatud võimalust pöörduda kaebuse, esialgse õiguskaitse taotluse või kahju hüvitamisenõudega halduskohtu poole (dtl 124). Kuigi kaebaja väitel ei saanud ta sellest vaidlustamisviitest täpselt aru, on ta samas märkinud, et advokaat selgitas talle protokollis märgitud edasikaebamise korda. Seega pidi ka hiljemalt ajaks, kui kaebaja esitas PTA-le advokaadi abil koostatud vaide (14.01.2023), olema talle teada ka otse kohtusse pöördumise võimalus. Halduskohtumenetluses on õigusabikulude hüvitamine selgesõnaliselt ette nähtud. Järelikult ei olnud kokkuvõttes kaebajal vaidemenetluses tasulise õigusabi kasutamine vältimatult vajalik. Seetõttu ei oleks täidetud ka riigivastutuse seaduse § 7 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eeldus, et tekkinud kahju ei olnud võimalik vältida (vt ka Riigikohtu 13.01.2016 otsus nr 3-3-1-76-15, p-d 11–13). 13. Varaliselt hinnatava hüve puhul on riive vähese intensiivsusega eelkõige siis, kui kaitstava hüve väärtus ei ületa 1000 eurot (
Kaebaja taotleb 600 euro suuruse õigusabikulu hüvitamist, seega jääb see
Asja materjalide põhjal ei ole põhust järeldada, et 600 euro suuruse kulu kandmine tooks kaebajale kaasa rasked majanduslikud tagajärjed. Tegemist on eeskätt omandipõhiõiguse riivega ning riivatud pole muid selliseid kaalukaid hüvesid nagu näiteks perekond või inimväärikus, mis muudaksid riive intensiivseks sõltumatult varaliselt hinnatava hüve suurusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 26.05.2022 määrus nr 3-21-1411; Tallinna Ringkonnakohtu 09.05.2023 määrus nr 3-22-2341, p 11). 14. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.06.2023 määruse resolutsiooni alapunkt 1.3 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.