MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ma

) § 121 lg 2 p 1 alusel. Kohus märkis, et kui kaebaja peaks uuesti sattuma kartserisse, on tal olemas tõhusamad õiguskaitsevahendid. Kaebaja võib esitada tühistamis- või hüvitamisnõude. Täidetud ei ole tuvastamiskaebuse eelduseks olev erilise preventiivse huvi kriteerium, sest õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis ei ole praegusel juhul võimatu või ebamõistlikult raske. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

1. X esitas 17.05.2022 määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 05.05.
2. a otsus ja teha uus otsus, millega tuvastada Viru Vangla 17.01.
3. a käskkirja nr 6-3/36-1 õigusvastasus. Veel palus kaebaja vabastust riigilõivu tasumise kohustusest. Määruskaebuse põhjendused: Kohus kohaldas ebaõigesti materiaal- ja menetlusnorme, jättes vastamata kaebaja väidetele ja põhjendustele. Ei nõustu, et tuvastamiskaebus ei ole tõhus vahend kaebaja õiguste kaitseks. Vigane on kohtu seisukohta ka osas, et puudub preventiivne huvi või see oleks ebamõistlikult keeruline tuvastades, viidates kohtulahendile nr 3-19-882 (p 23.1 ja 23.6). Vangla tegevuse tulemusena haigestus kaebaja COVID-19 haigusesse 16.02.2022, kuigi ta oli viibinud alates 03.11.2021 teistest kinnipeetavatest eraldi. Vangla ei ole kaebajat vaktsineerinud, kuigi ta esitas 04.11.2021 nõusoleku vaktsineerida Janssen vaktsiiniga. Haiguse võis kaebaja saada vaid valvuritelt. Vangla ei ole kinnitanud, et vaidlusaluses intsidendis hoidis valvur K. Sarv kaebajaga vahemaad. Tuvastamiskaebus on ainuvõimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7.

§ 2

lg 4 ls-st 2 lähtudes tõlgendab ringkonnakohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Arvestades kaebaja määruskaebuses märgitut, leiab ringkonnakohus, et kaebaja taotleb Tartu Halduskohtu 05.05.

1. a määruse tühistamist, millega halduskohus tagastas kaebuse.
2. Kaebaja palub määruskaebuses vabastust riigilõivu tasumise kohustusest. Ringkonnakohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates 01.01.2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna kaebajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse tähelepanuta. 9.

§ 210

lg 3 kohaselt kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.

§-s 120 on määratletud kohtu toimingud kaebuse saamisel. Ettevalmistavas menetluses kontrollitakse, kas asja menetlusse võtmine on võimalik või esineb kaebuses mõni kõrvaldatav puudus või on alus kaebuse tagastamiseks või menetluse lõpetamiseks.

1. Kohtupraktikas on järjekindlalt väljendatud seisukohta, et halduskohtul on uurimisprintsiibist tulenev kohustus selgitada välja kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel ning kohtu selgitamiskohustus hõlmab ka kohustust juhtida kaebaja tähelepanu kaebuse eesmärgi 2 saavutamiseks tõhusama taotluse esitamise võimalusele (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 14 ja seal viidatud kohtupraktika). Vastutus oluliste asjaolude igakülgse väljaselgitamise eest lasub halduskohtumenetluses kohtul. Asjaolude välja selgitamata jätmine võib kujutada endast menetlusnormi rikkumist (RKHKo 29.09.2005, 3-3-1-32-05, p 18). Kuid ainuüksi kaebajal on õigus määrata kaebuse ese ning kohus peab seda valikut aktsepteerima ka juhul, kui tulemusena ei osutu võimalikuks isiku õiguste efektiivne kaitse (RKHKo 17.11.2005, 3-3-1-54-05, p 6; 17.11.2005, 3-3-1-54-04, p 14). Seega on kaebaja õigus otsustada kaebuse esitamine ja valida kaebuse nõude liik. Halduskohtul tuleb välja selgitada kaebaja tegelik tahe (RKHKm 19.03.2012, 3-3-1-87-11, p 18), misjärel saab kohus hinnata kaebuse tagastamise või menetlusse võtmise üle.
2. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei ole Tartu Halduskohus pidanud vajalikuks jätta kaebust käiguta. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohtule esitatud kaebuse alus ehk põhiliste asjaolude kogum ning ka nõue jäänud ebaselgeks ja mitmeti tõlgendatavaks, mistõttu tulnuks halduskohtul selgitada välja kaebaja tegelik tahe, kuid halduskohus seda ei teinud. Sellega rikkus halduskohus nii selgitamiskohustust kui ka uurimispõhimõtet. Ringkonnakohus märgib, et juhul kui kaebaja sooviks on vaidlustada Viru Vangla 17.01.
3. a käskkirja nr 6-3/36-1, siis tulnuks halduskohtul kaebajale selgitada, et tema eesmärgi saavutamiseks on lubatav ja sobiv nõuda vangla käskkirja tühistamist. Samas võib kaebaja väidetu pinnalt täheldada hoopiski soovi vaidlustada vangla tegevust, mille tulemusena kaebaja väitel ta haigestus 16.02.2022 COVID-19 haigusesse. Halduskohtul tuleb selguse saamiseks lasta kaebajal enda tegelikku tahet kohtule täiendavalt selgitada.
4. Eelnevat arvestades ringkonnakohus rahuldab kaebaja määruskaebuse ning tühistab Tartu Halduskohtu 05.05.
5. a määruse ja saadab asja tagasi halduskohtule ettevalmistava menetluse jätkamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 3