Obsah (4)

§ 121§ 2§ 47§ 104

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-19-1685 Määruse kuupäev 22. jaanuar 2020 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.Xi (X.) kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada kaebajale

) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lõike 1 punkt 4 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.

§ 121

lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 5.

§ 2

lõike 4 teine lause sätestab, et kohus tõlgendab menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Kaebusest nähtuvalt on kaebaja eesmärgiks see, et talle vanglasse saadetud spordijalanõud väljastataks talle või paigutataks isiklike asjade lattu. Selle eesmärgi saavutamiseks on kaebaja esitanud kohustamisnõude. Kaebaja palub ka tühistada vangla otsuse, millega kaebaja vaie tagastati. Kohus selgitab, et vaide tagastamisel ei anna haldusorgan haldusakti. Tegemist on menetlust lõpetava toiminguga, mida ei saa vaidlustada tühistamiskaebusega. Kaebusega taotletava eesmärgi saavutamiseks ei ole kohtu hinnangul vajalik ka vaide tagastamise toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine. Kohus hindab nii või teisiti vangla tegevuse õiguspärasust vaide menetlemisel kohtueelse menetluse läbimise kontrollimisel. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus kaebuse nõudeid kaebaja tegelikust tahtest lähtuvalt nii, et kaebaja taotleb Viru Vangla kohustamist väljastama talle pakiga saadetud jooksujalanõud või paigutama need isiklike asjade lattu. 6.

§ 47

lõige 1 sätestab: „Seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.“ Vangistusseaduse (VangS) § 1¹ lõike 5 kohaselt peab kinnipeetav läbima enne kohustamiskaebusega kohtusse pöördumist kohustusliku vaidemenetluse.

1. Kohtupraktika kohaselt loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks ja kaebus lubatavaks ka juhul, kui haldusorgan on kohustuslikus kohtueelses menetluses vaide ebaõigesti tagastanud (nt Riigikohtu halduskolleegiumi
2. juuni
3. a määrus asjas nr 3-17-2610 ja
4. septembri
5. a määrus asjas nr 3-18-32). Vangla tagastas kaebaja
6. juuli
7. a vaide haldusmenetluse seaduse (HMS) § 79 lõike 1 punkti 1 alusel põhjendusega, et selgitustaotluse vastuse peale ei ole võimalik esitada vaiet. Kohus märgib, et vangla on jätnud vaide tagastamisel tähelepanuta vaides esitatud taotluse paigutada kaebajale saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu. Kohtu hinnangul nähtub vaidest selgelt, et kaebaja vaidlustab vangla tegevust vanglasse saadetud spordijalatsite isiklike asjade lattu paigutamata jätmisel. HMS § 72 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on vaidemenetluses võimalik muu hulgas nõuda ettekirjutuse tegemist toimingu sooritamiseks. Seetõttu ei tagastanud vangla õiguspäraselt vaiet nõude osas paigutada kaebajale saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu. 2 3-19-1685 Kohus loeb kohtupraktikale ja ülaltoodud põhjendustele tuginedes VangS § 1¹ lõikest 5 tuleneva kohustusliku kohtueelse menetluse läbituks nõude osas kohustada vanglat paigutama kaebajale vanglasse saadetud spordijalanõud isiklike asjade lattu.
8. Kohtule esitatud kaebuses taotleb kaebaja ka spordijalanõude väljastamist. Seda nõuet mõistab kohus nõudena anda kaebajale spordijalanõud kambrisse. Vanglale
9. juulil 2019 esitatud vaides taotles kaebaja aga üksnes spordijalanõude isiklike asjade lattu paigutamist, mitte kambrisse väljastamist. Kaebaja esitas kohtule ka oma
10. aprillil 2019 vanglale esitatud vaide nr 6-12/150-1, milles ta on taotlenud spordijalanõude väljastamist. Kaebaja selgitustest ja vaidele tehtud märkest nähtuvalt võttis kaebaja aga selle vaide tagasi ega soovinud sellele vastust. Seega on jalanõude kambrisse väljastamise nõude puhul kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ja kaebus tuleb selles osas tagastada

§ 121lõike 1 punkti 4 alusel.

1. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele ka spordijalanõude isiklike asjade lattu paigutamise nõude osas, kuna asjaoludest tulenevalt ei ole kaebuse rahuldamine tõenäoline ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Justiitsministri
2. novembri
3. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 57 lõige 1 sätestab, et kinnipeetaval on õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. Sellest tulenevalt on kaebus kaebajale postipakiga saadetud spordijalatsite isiklike asjade lattu paigutamiseks perspektiivitu. Kuid isegi juhul, kui vangla paigutaks kõnealused jooksujalanõud isiklike asjade lattu, ei tagaks see kaebajale nende kasutamise võimalust. Viru Vangla kodukorra punkti 7.1.51 kohaselt on jalanõud, mida ei ole väljastanud vanglateenistus või mis ei ole ostetud vanglas asuvast kauplusest, kinnipeetavatele keelatud. Seetõttu oleks hüpoteetiliselt kaebuse rahuldamise korral tagatud üksnes see, et kaebajale saadetud jooksujalanõud oleksid hoiul kinnipeetavate isiklike asjade laos, mitte aga tema kasutuses. Lisaks viitab kohus sellele, et Viru Vangla on oma
4. juuli
5. a vastuses nr 6-10/19369-2 selgitanud, et kaebajale saadetud spordijalanõud asuvad vangla laos, kuhu saabuvad kinnipeetavatele saadetud pakid, ning kaebaja saab vanglast vabanemisel jalanõud kaasa võtta. Seega on tagatud kaebajale saadetud spordijalanõude vanglas hoiustamine ning kaebaja võimalus need vanglast vabanemisel kätte saada. Kohtu hinnangul ei saa kaebusega kaitstava õiguse riivet pidada kirjeldatud olukorras intensiivseks. Kohus märgib, et kaebajal on õigus soetada endale vajaduse korral spordijalanõud vangla vahendusel. Eelnevale tuginedes on kohtu arvates riive kaebaja õigustele minimaalne ja kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Sellest tulenevalt tagastab kohus kaebuse jooksujalanõude isiklike asjade lattu paigutamiseks kohustamise nõude osas

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

10. Kaebuselt on tasutud riigilõivu 15 eurot.

§ 104

lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub

§ 121lõike 2 alusel.

Kohus tagastab kaebuse osaliselt

§ 121

lõike 1 punkti 4 ja osaliselt

§ 121lõike 2 punkti 21 alusel.

Kohus leiab sellegipoolest, et riigilõiv tuleb kaebajale praeguses asjas täielikult tagastada.

§ 104

lõige 8 sätestab: „Tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastab kohus riigilõivu tasumise kohustust kandnud menetlusosalise nõudel. Kohus võib tagastamisele kuuluva riigilõivu tagastada vajaduse korral ka omal algatusel. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.“ Kuna kaebaja eest tasus riigilõivu teine isik, tuleb kaebajal kohut teavitada, kellele ja millisele arvelduskonto numbrile ta soovib tagastamisele kuuluva riigilõivu kandmist. (allkirjastatud digitaalselt) 3