„Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 7) § 2 lg-le 1 ja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 63 lg-tele 1 ja
mõistete sisustamisel lähtuda, ning asjaolu, et jahutooted on nimetatud Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) I lisas põllumajandustoodete hulgas, täitis kaebaja toetuse saamise tingimused. Toetust ei tohi tagasi nõuda ka seetõttu, et seda kasutati nõuetekohaselt ja toetuse andmise eesmärgid on täidetud, toetusel on olnud positiivne mõju vastava valdkonna väikeettevõtjale.
lg-test 1 ja 3 koostoimes ei tulene, et omatoodetud toote töötlemisel saadud müügitulu võetakse arvesse üksnes juhul, kui sisendiks on omatoodetud põllumajandustooted.
lg 3 kohaselt on põllumajandustooted selle määruse tähenduses ELTL I lisas nimetatud omatoodetud tooted ning kaebaja toodetud ja turustatud tatrajahu täidab selle tingimuse.
lg 1 seob toetuse taotlemise õiguse ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügituluga. Kuigi määrus nr 7 ega selle seletuskiri ei avanud täiel määral „omatoodetud põllumajandustoote müügitulu“ mõistet, on seda mõistet avatud kohtupraktikas (vt nt jõustunud kohtulahendid asjades nr 3-12-1063, nr 3-18-1541 ja nr 3-21-581). Põllumajanduslike toodete hulka ei saa lugeda töötlemisel saadud tooteid, mis sisaldavad toorainena vaid vähesel määral ELTL I lisas nimetatud omatoodetud tooteid. 30. märtsil 2017. a muudetud
seletuskirja kohaselt peab olema tagatud, et toetust saavad vaid põllumajandusliku tootmisega tegelevad ettevõtjad, kelle müügitulust suurema osa moodustab omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müük. Eeltoodust tulenevalt on välistatud toetuse määramine taotlejale, kes ei ole põllumajandussaadusi ise kasvatanud, vaid ostab need sisse kolmandalt isikult, müüb või töötleb neid ja saab siis nende müügist tulu. Tatrajahu on kaebaja enda toodetud, kuid vajaliku tooraine jahu tootmiseks ehk tatra on kasvatanud LeMai OÜ, mitte kaebaja. Omatoodetud toote müügitulu võetakse
kohaselt arvesse üksnes juhul, kui selle sisendiks on olnud taotleja enda toodetud ja ELTL I lisas loetletud põllumajandustooted. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 6. Kaebaja palub kassatsioonkaebuses tühistada ringkonnakohtu otsuse ja jätta jõusse halduskohtu otsus. Kaebaja on endiselt seisukohal, et määrus nr 7 ega Euroopa Liidu õigusaktid ei nõua, et toetuse 2
aprill 2017 kuni
lg 3 kohaselt läheb arvesse omatoodetud põllumajandustoote müügist saadud tulu ja jahu on põllumajandustoode
mõttes, sest on nimetatud I lisas, saab
lg-test 1 ja 3 järeldada, et jahu müügist saadud tulu läheb
lg 1 nõude täitmisel arvesse, kui toetuse taotleja on jahu ise jahvatanud.
lg-te 1 ja 3 grammatilisel tõlgendamisel ei ole võimalik jõuda järeldusele, et jahu tootmiseks peab taotleja kasutama enda kasvatatud teravilja. Sellist nõuet viidatud sätted ei sisalda. 11. Vastustaja ja ringkonnakohus selgitavad, et kuigi
tekst ja esialgne seletuskiri ei ava täiel määral omatoodetud põllumajandustoote mõistet, avab seda selgemini maaeluministri 30. märtsi 2017. a
muutmise määruse seletuskiri. Kolleegium rõhutab, et õigusakti seletuskiri võib küll olla abiks õigusnormi tõlgendamisel, kuid õigust ta iseseisvalt ei loo. Seega, kui omatoodetud põllumajandustoote mõiste oleks määruses ebaselge, saaks seletuskirjale tuginedes seda mõistet selgitada. Siiski tuleneb ka ringkonnakohtu viidatud
muutmise määruse seletuskirjast, et põllumajandustooteks, mida määrus nr 7 silmas peab, on ELTL I lisa nimekirjas sisalduv toode, mille toetuse taotleja ise on tootnud. Seletuskiri nagu määruski ei sea nõudeid toote valmistamiseks/tootmiseks kasutatavale toorainele. Nõuded toote valmistamiseks kasutatavale toorainele on määruses seatud juhuks, kui I lisas nimetatud tooteid töödeldakse. Sellisel juhul läheb
lg-s 1 nimetatud müügituluna arvesse vaid sellise I lisas nimetatud või nimetamata toote müügitulu, mis on valminud I lisas nimetatud toote töötlemise tulemusel. Seletuskiri toob siin 3
lg-te 1 ja 3 kohaselt on tegemist omatoodetud põllumajandustootega, mille müügitulu läheb toetuse taotlejana kvalifitseerimisel arvesse. Seega on PRIA eksinud toetust tagasi nõudes ning halduskohus on vastavad otsused õigesti tühistanud. 13. Kuna kolleegium teeb käesolevas asjas lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, tuleb muuta menetluskulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Halduskohus mõistis kaebaja kasuks välja 5310 eurot menetluskulude katteks. Apellatsiooniastmes taotles kaebaja 1254 euro õigusabikulude väljamõistmist. Kaebaja menetluskulud kassatsiooniastmes on riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 2376 eurot. Kulud on põhjendatud ja tuleb lisaks halduskohtu välja mõistetud kuludele koos käibemaksuga välja mõista vastustajalt. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.