← Eesti

3-23-1631/18

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 15. september 2023. a, Tallinn Haldusasja number 3-23-1631 Haldusasi X kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 02.06.2023

) § 15 lg 1). Aukohtumenetluse algatamiseks võib aukohtu poole pöörduda huvitatud isik (

§ 16lg 1).

Aukohus algatab aukohtumenetluse mh huvitatud isiku algatusel, kui advokaadi tegevuses ilmnevad distsiplinaarsüüteo tunnused (

§ 16lg 2).

Aukohus võib määrata advokatuuri liikmele distsiplinaarkaristuse, kui advokaat eiras advokaadi ja advokaadibüroo tegevust sätestavate õigusakte või kutseeetika nõudeid ning kui distsiplinaarsüütegu ei ole aegunud (

§ 16lg 1).

Kui huvitatud isik ei ole aukohtu otsusega nõus, on tal õigus esitada kaebus halduskohtule (

§ 18lg 1).

Halduskohtumenetluses ei ole vaidluse esemeks advokaadi tegevus, vaid Eesti Advokatuuri tegevus aukohtumenetluse läbiviimisel. Advokaadi distsiplinaarsüüteo tuvastamise pädevus on aukohtul, mistõttu ei saa halduskohus ise seda õiguslikku küsimust lahendada. 1

(2)Halduskohus saab kontrollida üksnes seda, kas aukohus on aukohtumenetluse läbiviimisel järginud pädevus-, menetlus- ja vormireegleid (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 21.12.2016 määrus nr 3-161148, p-d 8–10). Huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks saab olla üksnes aukohtu poolne menetlusnormide rikkumine (nt Tallinna Ringkonnakohtu 07.03.2019 määrus nr 3-18-1863, p 7; 05.02.2019 määrus nr 3-18-2282, p 11; 20.04.2017 määrus nr 3-17-559, p 5; 29.12.2015 määrus nr 3-14-51678, p 9; 24.09.2015 otsus nr 3-14-50174, p 10; 07.05.2015 otsus nr 3-14-51414, p 9; 03.12.2014 määrus nr 3-14-52251, p 13; 31.12.2013 määrus nr 3-13-1538, p 6; viimati 03.03.2023 määruses nr 3-222528 ja 13.09.2023 määruses nr 3-23-797). Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Kohtusse saab pöörduda igaüks oma õiguste kaitseks (PS § 15 lg 1, HKMS § 44 lg 1). Oma õiguste kaitseks kohtusse pöördumine tähendab seda, et kaebuse rahuldamisel kaebaja saaks mõne õiguse, hüve, asja, hüvitise vms; või vabaneks mõnest talle seatud kohustusest, keelust vms. Aukohtumenetluse algatamata jätmine ei too kaasa kaebaja õiguste muutmist ega lõpetamist ega oma seetõttu mõju kaebaja subjektiivsetele õigustele.

§ 16

lg-st 1 ega

§ 18

lg-st 1 ei tulene isikule õigust nõuda aukohtumenetluse läbiviimist advokaadi suhtes ega advokaadi karistamist ega ka karistamise kaalumisest, kui sellest kaebajale n.ö kasu või hüve ei teki. Aukohtul on otsustusõigus selle üle, kuidas rikkumisele reageerida ja kas advokaati distsiplinaarkorras karistada. Sisuliselt saab aukohtu kaalutlusotsust vaidlustada üksnes isik, kelle subjektiivseid õigusi võib see otsus rikkuda, s.o advokaat, kelle tegevuse vastavust õigusaktidele on aukohus hinnanud 3. Halduskohtumenetluse esemeks saab seega olla advokatuuri tegevus taotluse lahendamisel, mitte advokaadi tegevus huvitatud isiku suhtes. Menetluslike õiguste rikkumine võib seisneda muu hulgas selles, et aukohus on jätnud menetluse algatamata selliselt, et ei ole üldse hinnanud huvitatud isiku väiteid; on asja sisuliselt lahendanud, kuid on jätnud osa huvitatud isiku väiteid käsitlemata; aukohus ei ole järginud otsuse tegemisel muid menetlusreegleid, nt kui otsuse on teinud ebaseaduslik koosseis, huvitatud isik on jäetud ära kuulamata vms. Kohtule nähtub aukohtu otsusest, et aukohus on kaebaja kaebuse sisuliselt läbi vaadanud, analüüsinud kaebaja väiteid, kuulanud ära puudutatud advokaadi, kogunud täiendavaid tõendeid ning teinud aukohtule kättesaadava ja teadaoleva info põhjal põhjendatud otsuse. Kohtule ei nähtu, et aukohus oleks rikkunud kaebaja menetluslikke õigusi ja kaebaja ei ole selliste õiguste rikkumist välja toonud ka halduskohtule esitatud kaebuses. Pelgalt sellest, et kaebaja aukohtu järeldustega ei nõustu, ei saa järeldada kaebeõigust aukohtu otsuse vaidlustamiseks. Kaebeõigust ei tulene ka kaebaja soovist, et juhul kui aukohus leiaks, et toime on pandud süütegu, võiks karistuseks olla ka meede, mis ei võimaldaks advokaadil enam riigi õigusabi osutada (

§ 19lg 2 p-d 3 ja 4).

Nagu kohus eelnevalt sedastas, ei ole kaebajal subjektiivset õigust advokaadi karistamiseks ega ka sellele eelnevalt distsiplinaarsüüteo tuvastamiseks. Kohus märgib, et kaebeõigus puuduks ka juhul, kui lugeda kaebus esitatud seadusliku esindaja poolt alaealise lapse nimel, sest ka sellisel juhul ei tooks aukohtumenetlus kaasa lapsele täiendavaid õiguseid ega vabastaks teda kohustustest. 4. Halduskohus jääb käiguta jätmise määruse punktis 5 toodud selgituste juurde, kuidas kaebajal on võimalik enda õiguseid kaitsta tsiviilkohtumenetluses. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 2

(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.