lg 1 p 4 kohaselt lõpetada tsiviilasja nr 2-23-10085 menetlus seoses kompromissi sõlmimisega ilma istungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud
§-st 432 tulenevatest menetluse kompromissiga lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o. 1260 eurot, hageja arvelduskontole nr xxxx. 2 2-23-10085 Kohtu põhjendused 3.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et poolte 04.10.2023 kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning antud juhul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ning menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse.
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6. Kohus selgitab pooltele, et
§-s 432 on sätestatud, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 7. Menetlust lõpetavas lahendis otsustab kohus menetluskulude jaotuse.
lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg-s 3 on sätestatud, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled leppisid kompromissilepingus kokku nii, et Elering AS-i tasutud pool riigilõivust (1260 eurot) jääb kostja kanda. Ülejäänud poolte tsiviilasjas nr 2-23-10085 kantud menetlus- jm kulud (sh kohtuvälised kulud) jäävad poolte endi kanda. Kohus kajastab poolte kokkuleppe menetluskulude osas käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. 8.
lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Vastavalt
lg-le 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti. Hageja on tasunud hagiavalduselt riigilõivu 2520 eurot ja esitanud taotluse poole tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et eelnimetatud hageja taotlus tuleb 3 2-23-10085 rahuldada ning hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 1260 eurot ning kanda see vastavalt taotlusele hageja arvelduskontole nr xxxx. 9. Kohus rahuldas käesolevas asjas hagi tagamise taotlused oma 24.07.2023 määrusega, seades hagi tagamise korras kostjale kuuluvatele kinnisasjadele kohtulikud hüpoteegid.
lg 2 on sätestatud, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Käesoleval juhul pooled ei taotle hagi tagamise abinõude tühistamist, vaid pooled on kokku leppinud, et „Kohtulikud hüpoteegid kostja kinnistutel säilivad kuni kogu võlgnevuse (sh viivise) täieliku tasumiseni, seejuures peavad kostjal kõik hageja esitatud arved olema tasutud.“ Seetõttu on kohus seisukohal, et kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb kooskõlas
lg 2 jätta jõusse põhjusel, et see on ilmselt vajalik kohtulahendi täitmise tagamiseks. Kohus jätab kuni kostja poolt käesolevast kompromissi kinnitavast kohtumäärusest tuleneva võlgnevuse täieliku tasumiseni jõusse käesolevas asjas Harju Maakohtu 24.07.2023 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud käesoleva kompromissi kinnitava määruse täitmist tagava abinõuna. 10.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesoleval juhul on pooled kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 1 tööpäevani. Kohus lühendab poolte soovil edasikaebetähtaega. /allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.