Obsah (15)
§ 416§ 170§ 1132§ 402§ 164§ 101§ 108§ 396§ 230§ 14§ 94§ 113§ 415§ 1131§ 1272-22-149270 KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2023. a Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja numbe
§ 416
lg 1 krediidiandja poolt ülesöelduks 25.11.2022 ning nõue loovutati OK Incure OÜ-le (lisa 7). Teatis on BB Finance OÜ poolt edastatud kostjale 10.11.2022 e-posti aadressile xxx 10.11.2022 (lisa 8). 5. Hageja edastas kostjale 29.11.2022 nõudekirja koos nõude loovutamise 2 teatega (lisa 9). Antud teatise edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude loovutamise toimunuks
§ 170mõttes.
- Tulenevalt eeltoodust, palub hageja kostjalt välja mõista lepingust nr. 1288981392519 tuleneva põhivõlgnevuse summas 1690,00 eurot (tagasimaksed põhiosa katteks puuduvad vt. lisa 6). Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata intress alates lepingu sõlmimisest kuni lepingu lõpetamisele eelnenud päevani lepingu põhitingimustes kokkulepitud määras 40% aastas, kokku summas 214,84 eurot.
- Lepingu põhitingimustest tulenevalt on Krediidiandjal Maksetega hilinemisel õigus nõuda viivist 24% aastas (Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele punktist 3 (kaasnevad kulud) tulenevalt 0,07% päevas). Viivist arvestatakse tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivituses oldud päeva eest. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis summas 80,44 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni.
- Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt
§ 1132
lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 15,00 eurot. Tasuta meeldetuletuskirjad on edastatud 13.09.2022, 11.10.2022, 10.11.2022, ning tasulised meeldetuletuskirja on kostjale edastatud 18.09.2022 (5,00 eurot), 18.10.2022 (5,00 eurot), 17.11.2022 (5,00 eurot) (lisa 10). 9. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt
§ 1132
lg 2 ja laenulepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo tebelehe p.3 (kaasnevad kulud) alusel võla sissenõudmiskulu summas 35,00 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, tehes erinevaid toiminguid - võlamenetleja töö, tasulised päringud (5,00 eurot) ja edastatud meeldetuletuskirju 29.11.2022 (25,00 eurot (vt. lisa 9)), 12.12.2022 (5,00 eurot) (lisa 11). Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud - olles makseviivituses. Kostja vastus
- Kohtule 29.03.
- a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja ei ole sõlminud BB Finance OÜ -gs(registrikood 11306564) 01.08.2022 krediidilepingut nr. 1288981392519 ja ei ole saanud hagejalt laenu. Kostja langes kuriteo ohvriks, mille uurimiseks alustati kriminaalmenetlus nr
- 08.02.2023 koostas Põhja prefektuur kriminaalasja 22231702362 lõpetamise määruse (lisatud), põhjendades menetluse lõpetamist asjaoluga, et kuriteo toimepanijad ei ole teada, ning nende väljaselgitamine ja vastutusele võtmine eeldaks ulatuslikku ja töömahukat rahvusvahelist koostööd, milleks uurimisasutusel puudub piisav ressurss ning mille kulu oleks võrrelduna kuriteoga tekitatud kahjuga ebamõistlikult suur ja seega ebaotstarbekas. Kriminaalmenetluse raames ei ole tuvastatav, kes olid need isikud, kes avaldajale helistasid, ning kes olid süüdlased ja tegelikud kasusaajad. Kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut (või isikuid) ega ka konkreetset riiki, kus uuritava kuriteo toime pannud isikud tegutsesid, ning edasiste lisatõendite kogumine ei ole otstarbekas, siis lõpetati kriminaalmenetlus kuriteo toime pannud isiku (-te) tuvastamatuse tõttu vastavalt KrMS §-le 2001 lg
- Kriminaalmenetluse lõpetamise aluse ära langemisel, s.t 3 kui uurimisasutusele laekub uut informatsiooni, mis aitab kaasa kuriteo lahendamisele, uuendatakse menetlus KrMS § 193 sätestatud korras. Menetluse lõpetamine ei tähenda seega seda, et oleks tuvastatud, et laenusaajaks on kostja, vastupidi, menetluses on tuvastatud, et laenusaajaks olid „tuvastamata isikud“, mitte kostja. Hagejal on õigus laenusumma tagasi nõuda nendelt isikutelt, mitte kostjalt.
- Kostja on seisukohal, et hageja on jätnud täitmata oma kohustused laenuandjana ning rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine seisneb selles, et :1) Hageja ei kontrollinud laenutaotleja isikusamasust piisavalt, millega soodustas identiteedivargust ja kahju tekkimist. 2) Hageja ei kontrollinud üldse kostja laenuvõimelisust. Kui hageja oleks laenuvõimelisust kontrollinud piisava hoolsusega, ei oleks kostja nimele laenu vormistada võimalik olnud, kuivõrd kostja on pensionär ja puudega isik, kelle ainuke sissetulek on pension, mis laenu vormistamise hetkel oli alla 500 euro kuus ja puudetoetus 12 eurot. On selge, et sellise sissetulekuga inimene ei saa vastutustundlikust krediidiasutusest laenu mitte üheski summas ega tingimustel. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hagejal õigust kostjalt krediiti tagasi nõuda, kuna kostja ei ole krediiti taotlenud ega saanud. Hageja ei ole tõendanud, millisel viisil ta kostja isikusamasust ja laenuvõimelisust kontrollis. Hagejal oleks piisava hoolsuse korral olnud võimalik tuvastada, et laenutaotlejaks ei ole kostja ja seeläbi kahju vältida. Kohtu põhjendused
- Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). 13.
§ 402
kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Võlaõigusseaduse (
) § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine).
§ 164
lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele.
§ 101
lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
- Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud BB Finance OÜ-le tasumata krediidilepingus nr 1288981392519 kokkulepitud põhikohustuse eest 1 690 eurot, intressid 214,84 eurot ja viivised summas 80,44 eurot. BB Finance OÜ on oma nõuded kostja vastu loovutanud hagejale, millest on kostjat teavitatud 29.11.
- a.
- Võlaõigusseadus (
) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
§ 101
lg 1 p-de 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
§ 108
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4 16.
§ 396
lg 1 kohaselt kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kostja on saanud BB Finance OÜlt laenulepingu alusel laenu, kuid kahetsusväärselt jätnud selle tagastamata. 17.
§ 230
lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet tõendanud. Lepingu ülesütlemise seisuga 10.11.
- a oli kostjal tasumata põhivõlgnevus 1 690 eurot.
- Kostja heidab laenuandjale ette vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ning isiku tuvastamata jätmist. Kostja väitel langes ta kuriteo ohvriks. Hagejal on õigus laenusumma tagasi nõuda tegelikeks laenusaajateks olnud isikutelt, mitte kostjalt.
- Kohtu hinnangul ei vabasta kostja poolt kirjeldatud olukord kostjat enda kohustuste täitmisest hageja ees. Riigikohus on lahendis 3-2-1-118-05 asunud seisukohale, et rahalise kohustuse täitmata jätmine ei saa üldjuhul olla vabandatav. Kostja on oma väited jätnud käesolevas menetluses ka tõendamata. Prokuratuuri 22.03.
- a kirjast nähtub, et 02.08.
- a sai kostja telefonikõne tundmatult naisterahvalt, kes teatas, et kostja telefon on viirusega nakatunud (dtl 88). Seejärel sai kostja telefonikõne väidetavalt SEB Pank AS töötajalt ning palus kostjalt Smart ID PIN koode. Seejärel laekusid kostja kontole laenusummad. Käesolevas menetluses on kohtule esitatud tõend selle kohta, et hageja kandis kostjale laenusumma üle 01.08.
- a kell 16:35 (dtl 32, 40). Seega ei saanud sündmused, mis toimusid alates 02.08.
- a kohtu hinnangul mõjutada 01.08.
- a kostja poolt hagejale esitatud laenutaotlust ning laenu saajaks tuleb käesolevas menetluses pidada siiski kostjat ja mitte tundmatuid isikuid nagu väidab kostja.
- Prokuratuuri 22.03.
- a kirjast nähtub, et kostja on andnud enda Smart ID PIN koodid telefoni teel vabatahtlikult kolmandale isikule. Riigikohus on tsiviilasjas 2-16-124450 selgitanud, et juhul, kui isiku nimel antakse tahteavaldus tema ID-kaarti ja PIN-koode kasutades, tuleb eeldada, et tahteavalduse annab isik, kellele on ID-kaart ja PIN-koodid väljastatud. Vastupidist tuleb tõendada isikul, kelle nimel on ID-kaarti kasutades tahteavaldus antud ja kes väidab, et tema tahteavaldust ei andnud. ID-kaardi ja selle PINkoodide abil on võimalik anda digitaalallkirja, millel on samasugune õiguslik tähendus nagu omakäelisel allkirjal. Digitaalallkirja andmise vahendite hoidmisel on seega kõrge hoolsuskohustus. Andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil IDkaardi omajana esinedes viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja.
- Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta kostja väide, et ta andis enda Smart ID PIN koodid kolmandale isikule, hageja kostja vahelist õigussuhet. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja ei ole laenusummat tagastanud, kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele tagastamata laenusumma 1 690 eurot. 5
- Riigikohus on lahendis 3-2-1-136-12 leidnud, et
§ 14
lg 1 sätestatust tulenevalt võib professionaalsel krediidiandjal olla sõltuvalt krediidi ulatusest ja tingimustest ning krediiditaotleja isikust üldine kohustus viia läbi krediiditaotleja n-ö krediidivõimekuse analüüs. Kostja väitel on laenuandja jätnud kostja isiku tuvastamata ning ei kontrollinud üldse kostja laenuvõimelisust. Kohus kostja vastuväitega ei nõustu. Vaidlusalune laenuleping on väikelaenuleping. Laenuandja on kontrollinud kostja laenuvõimelisust (dtl 74) ja lisaks teostanud taustakontrolli (dtl 75). 23.
§ 94
lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
- jaanuari ja
- juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt on fikseeritud intressimääraks lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana.
§ 113
lg 1 kolmanda lause ja
§ 415
lg 1 esimese lause kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist lepingus ettenähtud intressimäära alusel. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-18-7334 asunud seisukohale, et
§ 415
lg 1 esimene lause koosmõjus
§ 113
lg 1 kolmanda lausega tagab, et ka lepingu rikkumisel lepingu ülesütlemise korral on krediidiandjale tagatud samas määras viivis kui oli lepingu kehtivuse ajal intressimäär. Vastupidisel juhul on võlgnikule soodsam rikkuda lepingut, et saada lepingu ülesütlemise korral soodsam intressimäär. Käesoleval juhul on BB Finance OÜ ja kostja lepingus kokku leppinud intressimäära 40 % aastas (0,1103% päevas). Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi summas 214,84 eurot. Krediidi kulukuse määr 47,5% aastas, ei ületa laenulepingu sõlmimise ajal kehtinud Eesti Panga avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 24.
§ 113
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
- Hageja on esitanud viivisenõude perioodi eest 25.11.2022 kuni 31.01.2023 lepingu põhitingimuste ja teabelehe p 3 alusel, mille kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt viivist 24% aastas (0,07 % päevas). Kohtule on esitatud viivisearvestus, milles nähtub, et kostja on viivituses alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevas, so alates 25.11.
- a. Kuivõrd kostja on kasutatud krediidisumma tagastamisega viivituses, on hagejal kohtu hinnangul õigus arvestada viivist alates 25.11.
- a kuni 31.01.
- a ning hageja viivisenõue summas 80,44 eurot on õiguslikult põhjendatud ning kohtu hinnangul puuduvad alused selle vähendamiseks. Laenumakstete tasumisega viivitamise korral, peab 6 võlgnik arvestama sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad
§ 113
lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi.
§ 415
lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
§ 113lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
Sellest tulenevalt on lubatud viivise nõudmine määras, mis on sätestatud
§ 113lõikes 1.
Kohtu hinnangul vastab lepingus märgitud viivis 24% aastas (0,07% päevas)
§ 415
lg-le 1, kuivõrd nimetatud sättes märgitud viite kaudu
§ 113
lg-le 1 (sh kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab lepingus kokku lepitud intressimäärale. 26. Hageja on esitanud võlgnevuse sissenõudmisega seonduva kahju hüvitamise nõude summas 35 eurot ning 15 eurot eurot.
§ 1131
lg 1 kohaselt kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40.00 eurot ning lg 2 järgi võib sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist nõuda, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
§ 1132
lg 1 kohaselt lepingu kehtivuse ajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse ning lg 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:1) sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Vastavalt
§ 127
lg 1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Riigikohus on 06.01.2005 a. lahendis nr 3-2-1-66-05 leidnud, et inkassoteenuse kasutamiseks tehtud mõistlikud kulutused vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega. Käesoleval juhul on võlgnevuse sissenõudmise lisakulutused tinginud kostja tegevusetus. Kostja saadud laenusummat ei tagastanud ning hageja oli sunnitud laenu sissenõudmiseks lisakulutusi tegema. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
- TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
- TsMS § 174 lg 2 alusel maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. 7
- Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 350 eurot (s.o asjas tasutud riigilõiv). Hageja on tasunud riigilõivu seadusega kooskõlas. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 350 eurot.
- TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
§ 113lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 8