Obsah (9)

§ 93§ 158§ 162§ 163§ 168§ 165§ 171§ 65§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Fred Fisker Kohtujurist Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht 13. september 2023.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-1188 Tsiviilasi V. A. (pankro

§ 93lg 1 oli seega 01.06.2021.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 18.01.

2. Pankrotihaldur esitas 21.08.2023 kohtule aruande ja taotluse, milles palub kohtul lõpetada V. A.i (pankrotis) pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist juhul, kui ei tasuta pankrotimenetluse kulude katteks deposiiti summas 3000 (kolm tuhat) eurot. Pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldurile teadaolevalt puudus ja puudub võlgnikul igasugune turuväärtusega vara. Võlgniku sissetulekud on
3. aastal olnud 2 687,24 eurot kuus (bruto), mis on napilt üle Eesti miinimumpalga 654 eurot, samuti bruto. Ei ole põhjust arvata, et võlgniku majanduslik seis tulevikus paraneb.
4. 01.09.2023 määrusega tegi Harju Maakohus V. A.i (pankrotis) pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) ettepaneku tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiit summas 3000 (kolm tuhat) eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Deposiiti ei tasutud.
5. Pankrotihalduri poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud aruanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused
6. Kohus olles tutvunud asja materjaliga, leiab, et V. A.i pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna võlgnikul puudub raha pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.
7. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

§ 162

lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa või kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse avalduse pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena. 9. Kohtule esitatud aruande kohaselt puuduvad V. A.il (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. 01.09.2023 deposiidi määrus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded, selles on kohus teinud ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole 3000 eurot 7 kalendripäeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Nõutud summat deposiiti ei tasutud. Seega esineb

§ 158lg 4 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu.

10. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Nõuded on tunnustatud. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad vahendid võlausaldajatele jaotiste alusel väljamaksete tegemiseks. 11.

§ 163

lg 5 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

1. Pankrotiavalduse esitas võlausaldaja S. S. (ik xxxx). 17.06.2020 kohtumäärusega 3 tsiviilasjas nr 2-20-6638 oli kinnitatud võlgniku ja võlausaldaja vaheline kompromiss, mille kohaselt võlgnik on kohustatud tasuma võlausaldajale 12 460 eurot vastavalt maksegraafikule. Võlgnik rikkus kompromissi ning ei sooritanud ühtegi makset võlausaldajale vastavalt kompromissile. Võlgnik tunnistati süüdi 01.03.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr xxxx KarS § 3891 lg 2 - § 22 lg 3 ja § 255 lg 1 järgi. Samuti on tema osas tehtud nimetatud kohtuotsusele tuginedes EMTA poolt vastutusotsus, mida haldurile teadaolevalt vaidlustatud ei ole. Vastutusotsusega mõisteti võlgnikult solidaarselt teistega välja 309 478,63 eurot. Aruandest selgub, et võlgnik ei ole lõpetanud raha peitmist. Pankrotihaldur on teinud kindlaks, et pankrotimenetluse kestel kasutas ta krediidiasutuste Xxxx (registreeritud Leedus) (lisad 1-4) ja Xxxx (registreeritud Lätis) kontosid (lisa 5). Xxxx kontodele on laekunud pankrotimenetluse jooksul 1 230,12 eurot ja 4 028,3 eurot. Võlgnik kasutas ka Xxxx kontosid xxxx ja xxxx, kuhu on alates pankroti välja kuulutamisest 31.03.2021 laekunud 275 652, 36 eurot. Haldur ei ole esitanud pankrotimenetluses hagisid kohtusse, pooleliolevad kohtumenetlused puuduvad. Küll aga ei ole võlgnik lõpetanud raha peitmist. Pankrotimenetluse kestel on võlgnik peamiselt kasutanud välismaiste krediidiasutuse kontosid nr xxxx ja xxxx ning xxxx ja xxxx. KarS § 385 näeb ette füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamise eest, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses, karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.
2. Pankrotihaldur esitas 03.05.2023 Põhja Prefektuurile kuriteokaebuse võlgniku tegevuse osas KarS § 385 tunnustel seoses sellega, et alates pankroti välja kuulutamisest 31.03.2021 on võlgniku varjatud (välisriigis asuvatele) kontodele laekunud kokku 275 652, 36 eurot, mis on sealt välja võetud ja/või edasi liikunud. PPA keeldus kriminaalmenetlust alustamast (22.05.2023). Menetleja selgitas kriminaalmenetluse alustamisest keeldumise määruses, et kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Kuriteoteate läbivaataja kohuseks on kontrollida esitatud materjalide pinnalt, kas kriminaalmenetluse ajendis on võimalik sedastada kriminaalmenetluse alus ehk kuriteo tunnused. Vastavalt KrMS § 193 lõikele 1 alustab uurimisasutus või prokuratuur kriminaalmenetlust juhul kui selleks on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lõikes 1 sätestatud asjaolud. Antud juhul asus menetleja seisukohale, et kriminaalmenetluse alustamiseks ajend ja alus puuduvad. Selle piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õiguslikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ning selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Seetõttu alustatakse kriminaalmenetlust vaid siis, kui esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Kuivõrd käesoleval juhul sellised andmed puuduvad, jätab menetleja kriminaalmenetluse alustamata.
3. PPA määrusele esitas pankrotihaldur 30.05.2023 kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile, mis jättis kaebuse 07.06.2023 läbi vaatamata. Põhja Ringkonnaprokuratuur jättis kaebuse läbi vaatamata viidates sellele, et Riigikohus on lahendi 1-19-9575 punktis 50 leidnud järgmist: „KarS § 385 järgi on karistatav füüsilisest isikust võlgniku, juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani või seda asendava organi liikme poolt pankroti- või täitemenetluses või ajutise halduri ees võlgniku vara 4 olulises ulatuses varjamise või selle või muude võlausaldajale tähtsate asjaolude kohta ebaõigete andmete esitamine, kui andmetes kajastatakse vara olulises ulatuses. Kõneksoleva kuriteokoosseisu eesmärk on tagada pankrotimenetluse organite või kohtutäituri informeeritus pankroti- või täitemenetluse läbiviimise seisukohalt olulistest asjaoludest, kindlustamaks pankroti- või täitemenetluse korrakohane toimimine. Selle kuriteokoosseisuga ei kaitsta vahetult individuaalõigushüvesid. Järelikult ei saa KarS §s 385 ette nähtud kuriteo puhul rääkida kannatanust KrMS § 37 mõttes.“ Seega eelnevast tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et V. A.i pankrotihaldur Martin Traat ei ole käsitletav kannatanuna.
4. Kuigi võlgniku tegevuse suhtes kriminaalmenetlust ei alustatud, on aruande kohaselt olemas selged kuriteo tunnused. Võlgnik peidab oma vara. Hagi esitamine võlgniku vastu ei ole perspektiivikas põhjusel, et vara kättesaamist võlgnikult ei hinda haldur reaalseks. Haldur on teinud kõik temast sõltuva selleks, et pessa raha laekuks, kuid paraku ei ole õiguskaitseorganid huvitatud kriminaalmenetluse läbiviimisest. 16.

§ 168

kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. 17.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Martin Traat tuleb vabastada V. A.´i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

1. V. A. on esitanud avalduse enda kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiseadus sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus muuhulgas juhul, kui haldur esitab kohtule ettepaneku pankrotimenetluse raugemiseks pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku kõigi massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. FIMS § 68 lg 2 kohaselt menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid
2. aasta
3. juunini enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud. V. A. esitas kohustustest vabastamise taotluse 12.03.2021 ja seega enne FIMSi välja kuulutamist 09.06.
4. Seega kohus lähtub

11. peatükist 19.

§ 171

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Võlgnik on mõistetud süüdi maksukohustuse varjamises ja tagastusnõude alusetus suurendamises (KarS § 3891). Samuti peitis võlgnik menetluse jooksul oma vara. 20.

§ 171

lg 2 p 4 näeb ette kohustustest vabastamise menetluse alustamata jätmise alusena ka olukorda, kus võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Aruandest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on V. A.il seisuga 5 18.02.2021 võlg 309 478,63 eurot ja isiku ettemaksukonto saldo seisuga 18.02.2021 on 0,00 eurot. 309 478,63 eurot tuleneb Maksu- ja Tolliameti 16.07.2019 vastutusotsusest nr 13-7/00803-16. Selline tegevus on käsitletav tahtliku võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena

§ 171

lg 2 p 4 mõttes, mis annab aluse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse mittejätkamiseks. Võlgnik on nii enne ajutise halduri nimetamist kui ka pärast seda raisanud oma vara ega ole kasutanud seda võlgade maksmiseks. 21.

§ 171

lg 2 p 5 järgi võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.

1. Käesoleval ajal ja kogu pankrotimenetluse jooksul on võlgnik jätkanud oma vara varjamist, peites ja kasutades välisriigis asuvate krediidiasutuste kontosid, mida saab eeltoodud normide alusel käsitleda kui seaduses sätestatud võlgniku kohustuste tahtlikku rikkumist, samuti on võlgnik sellega takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.
2. Eelnimetatud põhjustel ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärki eelduslikult võimalik saavutada, mistõttu ei ole põhjendatud algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada raugemisega.
3. Vastavalt

§ 65

lõikele 1 on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte lõike 11 kohaselt võib kohus määrata menetlusabi andmise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Selleks peab haldur esitama taotluse. Tulenevalt TsMS § 183 lõikest 2 võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud. Käesoleval juhul on varalist huvi omavad isikud pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

1. Pankrotihaldur on taotlenud tasu määramist 3531,6 eurot (27 töötundi x 130,8 eur/tund), lisandub käibemaks 706,32 eurot, kokku 4237,92 eurot. Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu kalkulatsiooni. Kohus analüüsis käesolevas pankrotiasjas halduri poolt teostatud toiminguid ning jõudis tulemini, et pankrotihaldur on läbi viinud kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd pankrotihaldur on käesolevas pankrotimenetluses kõik vajalikud toimingud teostanud, on põhjendatud määrata pankrotihalduri tasu toimingutasuna pankrotihalduri poolt taotletud määras, so summas 4237,92 eurot (sh käibemaks).
2. Kuna vahendite puudumise tõttu ei ole võimalik pankrotivara arvelt kulusid (sh halduri tasu ja menetluskulud kanda), siis kohus rahuldab halduri menetlusabi taotluse ja määrab menetlusabi V. A.i (pankrotis) pankrotimenetluses riigi vahenditest menetluskulude hüvitamiseks summas 1569,60 eurot (sh käibemaks). Pankrotihalduri tasu osas, mis ületab riigi vahenditest hüvitamisele kuuluvat summat jätta võlgniku V. A.´i (pankrotis) 6 kanda,

§ 150lg 2.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik 7