Obsah (5)

§ 101§ 97§ 100§ 108§ 99

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 30.08.2023.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-17280 Tsi

§ 101järgi arvutatud summas.

Tagasiulatuva perioodi eest elatise väljamõistmine oleks kostja suhtes ebamõistlikult koormav. Kostja on võimalusel hageja ülalpidamist toetanud, ostes tema jaoks vastavalt lapse ema soovile asju, nt piimasegu valmistaja. Kostja on jalgpallur, kellega sõlmitakse tähtajaline leping üheks aastaks. Palk ei ole suur, kuna ta on noor mängija. Alates 2022.a. detsembrist on kostja töötu, uut lepingut tal ei ole ja ta on oma vanemate ülalpidamisel. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused 3. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitõendist (dtl 7) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 4.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 5. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Vastavalt

§ 101

lg 4 lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta 2 Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2022 on indekseeritud baassumma 209,20 eurot ning alates 01.04.2023.a. 249,78 eurot. 6.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures keskmiselt seitse või enam ööpäeva kuus. 7. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 7 järgi kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 9.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.01.2022 kuni 31.12.2022.a. 225,64 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 30 (pool lapsetoetusest 60 eurot)); -alates 01.01.2023 kuni 31.03.2023.a. 215,64 eurot kuus (indekseeritud baassumma 209,20 + 46,44 (viimane keskmine brutokuupalk 1 548 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2023.a. 260,33 eurot kuus (indekseeritud baassumma 249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 10.

§ 99

lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja on välja toonud, et tema igakuised vajadused on järgmised (dtl 45): kulu eluasemekulud (kommunaalkulud ja elekter) toit (sh laste purgitoit 186 eurot) tervishoid (vitamiinid) abc teraapia hügieenitarbed (sh mähkmed 130,20 eurot) riided ja jalanõud muud vältimatud kulud (söögitool, turvatool, käru) kokku 61,271 299 7,80 50 135,05 36,33 9,81 599,26 11. Kostja nimetatud vajadustele vastuväiteid esitanud ei ole. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. 2022.a. oli lapsetoetus 60 eurot ning alates 01.01.2023 80 eurot kuus. Jagades ülalpidamiskohustuse lapsevanemate vahel võrdselt, on kostjale langev kohustuse osa kuni 31.12.2022.a. 269,63 eurot ((599,26 - 60) : 2) ning alates 01.01.2023.a. 259,63 eurot ((599,26 - 80) : 2). 12.

§ 108

kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne 1 seitsme kuu KÜ 813 + elekter 473,72 = keskmine 183,82 eurot kuus jagatuna 3 elanikuga 3 elatishagi kohtule esitamist. Tagasiulatuva ülalpidamise nõudele kohaldatakse elatise väljamõistmise üldsätteid (3-2-1-136-13, p 13). Hageja on nõudnud elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt perioodi 01.01.2022-22.11.2022 eest. Hageja on nõudnud, viidates vanematevahelisele kokkuleppele, tagasiulatuva perioodi elatise väljamõistmist arvestusega 242 eurot kuus, so ülalpidamiskohustuse tegelikust ulatusest väiksemas summas. Kostjal tuli seega anda vastaval perioodil ülalpidamist vähemalt 2 589,40 eurot ((242 x 10 kuud) + (242 : 30 x 21 päeva)), hagi kohaselt tasus kostja sel perioodil 950 eurot (maksete loetelu dtl 15), st täitmata jäi kohustus 1 639,40 euro ulatuses. Kostja väitel andis ta ülalpidamist osaliselt ka vahetult, lapsele vajalike asjade ostmisega, konkreetselt on kostja välja toonud üksnes piimasegu valmistaja ostmise. Kohtule on esitatud seonduv lapsevanemate sõnumivahetus, millest nähtuvalt (dtl 111) saatis hageja ema kostjale piimasegu valmistaja pildi ja märkis, et seda oleks vaja, maksab 300, aga võib ka teise firma oma ja odavam olla. Hilisemalt on lapsevanemad vaielnud, kas tegemist oli kingitusega või ülalpidamiskohustuse täitmisega (dtl 102). Kohus leiab, et kostja võis dtl 111 sõnumist mõistlikult aru saada, et hagejale on vaja piimasegu valmistajat ning sobib, kui kostja selle lapsele ise ostab. Kohus loeb ülalpidamiskohustuse 300 euro ulatuses täidetuks kulu kandmisega vahetult, st tagasiulatuva perioodi eest on võlgnevus 1 339,40 eurot.

1. Kostja on palunud jätta tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata, kuna on töötu ja tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks ta raskesse majanduslikku olukorda. Riigikohus on selgitanud, et vanem ei vabane alaealise lapse ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike; vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva, nt vajadusel müües oma vara (3-2-1-17-16, p 11). Kohus leiab, et kostjal on kohustus teenida piisavat sissetulekut hagejale ülalpidamise andmiseks vastavalt hageja vajadustele. Kostja kui terve ja töövõimeline inimene ei ole nimetanud ühtegi asjaolu, mis tal tööle asumist või oma sissetulekute suurendamist takistaks. Juhul kui jalgpalli mängimisega piisava sissetuleku teenimine võimalik ei ole, tuleb leida muu töö või lisatöö. Ka juhul kui kostjat ennast peavad ülal tema vanemad, ei vabasta see kostjat oma lapse ülalpidamise kohustusest. Hageja on viidanud, et tegelikult kostja käesoleval ajal FC-s XXX siiski töötab, kuivõrd nähtuvalt jalgpalliliidu kodulehe väljavõttest (dtl 115-121) on kostja FC XXX põhikoosseisus. Kostja nimetatu osas vastuväiteid esitanud ei ole. Oma majandusliku seisundi tõendamiseks esitas kostja mh konto väljavõtted (dtl 51-56, dtl 57-83), nähtuvalt Swedbanki väljavõttest on kostjal ka Rahakoguja hoius ja täiendav konto (millele nähtub nt 12.12.2022 makse tegemine), mille väljavõtteid kohtule esitatud ei ole. Kostja on välja toonud, et kuni 2022.a. detsembrini teenis ta 1 100 eurot kuus, tagasiulatuva elatise võlgnevus jääb võrreldavasse suurusjärku. Täiendavaid ülalpeetavaid kostjal ei ole. Kohus leiab, et esitatust ei nähtu asjaolusid, mis võimaldaksid tulenevalt kostja majanduslikust võimekusest jätta tagasiulatuvas osas elatise välja mõistamata. Kohus rahuldab hagi tagasiulatuva nõude osas osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi 01.01.2022-22.11.2022 eest elatisevõlgnevuse 1 339,40 eurot.
2. Kostja ei ole välja toonud, et ta oleks andnud hagejale ülalpidamist pärast hagi esitamist. Perioodil hagi esitamisest 23.11.2022 kuni 31.12.2022 pidi kostja andma ülalpidamist 269,63 eurot kuus, alates 01.01.2023.a. 259,63 eurot kuus, mis vastab ligikaudu alates 01.04.2023 kehtivale

§ 101-järgsele summale.

Kohus mõistab välja elatise 23.11.202231.03.2023 eest summas 1 120,42 eurot ((november 269,63 :30 x 8 päeva) + detsember 269,63 + jaanuar kuni märts 259,63 x 3 kuud) ning alates 01.04.2023 elatise muutuva suurusena

§ 101alusel arvestatud summas, so lahendi tegemise ajal 260,33 eurot kuus. 15. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda hageja ema kontole selgitusega „elatis“.

§ 100lg 4 kohaselt elatist 4 makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Tõendid, millele kohus ei viidanud, teavet asja lahendamisel tähendust omavate asjaolude kohta ei sisalda.
3. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 5