) § 361 lg 2 p 7 alusel isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Isikule väljastati 25.09.2023 Läti Vabariigis varjupaigataotleja tunnistus nr 2425, kuid ta lahkus omavoliliselt Läti Vabariigist juba 30.09.2023, kuigi tema suhtes ei ole tehtud rahvusvahelise kaitse taotluses otsust.
lg 1 kohaselt, kui PPA otsustab algatada välismaalase üleandmise menetluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.06.2013, lk 31–59), sätestatud korras, kohaldatakse välismaalase kinnipidamisele
7.
lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud alusel, kui
-s sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. 8. Rahvusvahelise kaitse taotleja vältimatu kinnipidamise alused on üles loetletud
361 lõikes 2. Osundatud lõike punkti 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. 9.
lg 21 kohaselt tuleb nimetatud paragrahvi lõike 2 punktile 7 tuginemisel tõlgendada põgenemisohtu koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega. PPA on selgitanud puudutatud isiku võimalikku põgenemisohtu tuginedes VSS § 68 p-le 9. VSS § 68 p 9 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on loata lahkunud määratud elukohast või teisest Schengeni konventsiooni või Euroopa Liidu liikmesriigist. PPA-le teadaolevalt on isik Läti Vabariigis esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse ning tema taotluse osas pole veel otsust tehtud. Isikule ei ole antud luba lahkumiseks Läti Vabariigist. Isiku sõnul oli tema sihtkoht Saksamaa. X ütlused kinnitavad, et tal ei olnud plaani Eestisse jääda ega Lätisse naasta, vaid ta soovis liikuda edasi Saksamaale. PPA hinnangul antud isiku käitumine ja ütlused kinnitavad seda, et välismaalase suhtes esineb põgenemise oht. PPA hinnangul esineb isiku suhtes põgenemisoht ning puudub alus arvata, et vabaduses viibides oleks isik ametivõimudele kättesaadav isiku üleandmiseks tema rahvusvahelise kaitse menetlemise eest vastutavale liikmesriigile. Kohus nõustub PPA seisukohtade ja käsitlusega. 10.
lg 2 sätestab, et kui rahvusvahelise kaitse taotlejat on vaja sama seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
lg 3 kohaselt, kui 2 rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamine kinnipidamiskeskuses turvalisuse või tervisekaitse kaalutlustel või muul põhjusel ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud, võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinnipidamiskeskuse juhataja otsusel majutada politsei arestimajas või järelevalve all väljaspool kinnipidamiskeskust.
näeb ette ka leebemad järelevalvemeetmed kui puudutatud isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine, kuid
§-s 29 sätestatud järelevalvemeetmeid (kindlaksmääratud kohas elamine, registreerimisele ilmumine, elukohast eemal viibimisest teatamine) ei ole võimalik isiku suhtes tõhusalt kohaldada, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA hinnangul esineb X suhtes põgenemisoht, mida ei ole võimalik maandada leebemate järelevalvemeetmetega. Isiku elama suunamine kindlaks määratud elukohta ei vähenda PPA hinnangul temast tulenevat põgenemisohtu, lisaks pole PPA-le teadaolevalt isikul Eestis võimalikku elukohta. PPA-le teadaolevalt lahkus isik Läti varjupaigataotlejate keskusest ilma Läti Vabariigi loata. PPA hinnangul annab isiku selline käitumine aluse arvata, et isik ei pruugi vabaduses viibides järgida talle kohaldatud järelevalvemeetmeid ning võib omavoliliselt ja ebaseaduslikult lahkuda soovitud riiki. Schengeni alal puudub riikidevaheline piirikontroll ning dokumentideta liikumine ei ole raskendatud. Seda kinnitab ka see, et isik sai Lätist Eestisse tulla ilma kehtiva reisidokumendita. Kohus nõustub eeltoodud PPA hinnangutega. 14. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus PPA taotluse X kinnipidamiseks ja Pärnu arestimajja paigutamiseks kuni 03.10.2023 (k.a.). Kui X ei õnnestu selle aja jooksul Läti ametnikele üle anda, tuleb X suhtes eraldiseisvalt kaaluda kinnipidamiskeskusesse paigustamist. 15. Kinnipidamise aluse äralangemisel tuleb rahvusvahelise kaitse taotleja viivitamatult kinnipidamiskeskusest või arestimajast vabastada (
16. PPA on teinud taotluse kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks HKMS § 77 lg 1 alusel. Kohtule ei selgu taotlusega esitatud materjalidest, et esineb vajadus kohtumenetluse kinniseks kuulutamiseks. Samas sätestab
lg 1, et rahvusvahelise kaitse menetlus ja ajutise kaitse menetlus ei ole avalikud. Kokkuvõtvalt ei kuuluta kohus kohtumenetlust kinniseks, kuid asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses puudutatud isiku nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.