) §-s 17 sätestatud vara- ja võlanimekirja ning hinnangu võlgniku maksevõime ja makseraskuste ületamiseks sobivaima menetluse liigi kohta. Usaldusisiku hinnangust nähtuvalt on võlgnikul kohustusi 50 304,03 eurot, millest 41 094 eurot on isiklikud kohustused ja 9210,03 eurot käendusest tulenevad kohustused. Võlgnik on käendanud XXX kohustusi XXX, XXX ja XXX ees. XXX on esitanud pankrotiavalduse, milles menetlus raugeb vara puudumise tõttu. Võlgnikul endal puudub samuti realiseeritav vara. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis 1304,31 eurot ja töötasu 500 eurot (0,5 koormust XXX). Lisanduvad peretoetused ja lastele makstav elatis. Võlgnik on prognoosinud, et talle on jõukohane 3
) § 26 lg 2 alusel kinnitada. Kohtu põhjendused 10.
lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on üheteistkümnest võlausaldajast esitanud ümberkujundamiskavale tähtaegselt vastuväite kaks võlausaldajat ehk 18% võlausaldajatest. Kohus märgib, et Bondora AS seisukoha sisust nähtuvalt tuleb lugeda, et võlausaldaja on nõustunud võla ümberkujundamisega võlgniku taotletud viisil. Samuti tuleb lugeda, et ümberkujundamiskava kinnitamisega on nõustunud TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, kes on menetluses esitanud omapoolse seisukoha (esindaja H. K), milles nõustus võlgniku pakutud viisil võlgade ümberkujundamisega, kuigi on täiendavalt märgitud võlausaldajaks ka Aktiva Finance Group OÜ seisukohas (esindaja A. L). 11.
lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesoleval juhul on võlgade ümberkujundamisega nõustunud 82% pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest ja nende nõuded moodustavad pandiga tagamata nõuetest 79%. Seega võib kohus
L. võlgade ümberkujundamise kava kinnitada, kui kava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajaid (Krediidikaitse Grupp OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ) oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Usaldusisik on toonud välja, et Blackhill OÜ ei ole vastanud ühelegi elektronposti aadressile info@carfinance.ee saadetud usaldusisiku kirjale ega meeldetuletusele (21.04, 07.05, 03.07 ja 17.07). Tegemist on XXX (kustutatud 21.07.2023) poolt auto tagatisel auto ostmiseks võetud 5
12. Kohus leiab, et kohtule esitatud ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik taotleb
lg 1 esimese lause alusel ümberkujundamiskavaga oma rahaliste kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Viidatud sätte teise lause kohaselt ei välista ühe võlgade ümberkujundamise meetme kasutamine teise meetme kasutamist, sealhulgas sama nõude puhul. Seega on tegemist ümberkujundamisabinõudega, mida kõiki on võimalik üksteisega koostoimes samaaegselt kasutada ning millega jäetakse võlgnikule vabadus igal konkreetsel juhul makseraskuste ületamiseks kõige õiglasema lahenduse leidmiseks. E. L. on ümberkujundamiskavast nähtuvalt rahalisi kohustusi üheteistkümne võlausaldaja ees kokku 50 304,03 eurot, millest 39 970,30 eurot on põhinõuded, 9511,73 eurot kõrvalnõuded ja 822 eurot kohtutäituri tasunõuded. Kava järgi toimub võlausaldajate pandiga tagamata nõuete vähendamine üksnes kõrvalnõuete arvel selliselt, et täies ulatuses jäävad täitmata kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded ning põhinõuded tasutakse võrdses, so 100% ulatuses. Usaldusisik on selgitanud kavas, et kohtutäituri nõue koosneb täitemenetluse algatamise tasust, täitekulust ja kohtutäituri põhitasust, samas kui teiste võlausaldajate nõuded koosnevad põhinõudest ja kõrvalnõuetest. Kohtutäituri nõude ümberkujundamisel on vähendatud põhitasu nõuet proportsionaalselt sissenõudja nõude vähendamisega. Menetluse algatamise tasu ja täitekulu nõuded täidetakse täies ulatuses nagu ka teiste võlausaldajate põhinõuded. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate põhinõuded viie aasta jooksul 60 osamaksega. Võlgnik ei ole ümberkujundamiskavas taotlenud üksnes osade pandiga tagamata võlgade ümberkujundamist ega erinevate pandiga tagamata põhinõuete ümberkujundamist erinevas ulatuses. Kuigi kohustuste kogusumma rahuldamise määr on võlausaldajatel erinev (65% kuni 98%), ei seisne võlausaldajate võrdne kohtlemine nõuete kogusumma võrdses ulatuses täitmises, sest siis oleksid eelisolukorras kõrge intressi- ja krediidikulukuse ning viivisemääraga laene väljastanud võlausaldajad, vaid võlausaldajate võrdse kohtlemise tagab kõigi võlausaldajate põhinõuete võrdses ulatuses (100%) täitmine. Seetõttu ei saa kavas toodud kohustuste rahuldamise määrasid võrreldes järeldada, et võlausaldajaid on koheldud ebavõrdselt. Kohustuste kogusumma vähendamise ja rahuldamise määr ongi võlausaldajatel erinev seetõttu, et osadel võlausaldajatel (sh vastuväite esitanud Krediidikaitse Grupp OÜ-l) on teistega võrreldes suured kõrvalnõuded (Krediidikaitse Grupp OÜ-l 2112,35 eurot 4287,65 euro suuruse põhinõude juures). Ühegi võlausaldaja pandiga tagamata kohustuse rahuldamise määr ei ole võrdne põhinõude rahuldamise määraga (100%), kuna kõigi võlausaldajate nõuete koosseisus on kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas sisalduvad Krediidikaitse Grupp OÜ ja Aktiva Finance Group OÜ nõuded ei saa teiste võlausaldajate nõuetega võrreldes ebasoodsamatel tingimustel rahuldatud. Sarnaselt kõigi teiste nõuetega tasutakse vastuväite esitanud võlausaldajatele 100% nende põhinõudest ning sarnaselt kõigi teiste nõuetega jäävad täies ulatuses (100%) täitmata vastuväite esitanud võlausaldajate kõrvalnõuded. 13. Kehtiva kohtupraktika kohaselt otsustab kohus ümberkujundamiskava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on võlgniku kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldajate huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodu õigustab mõningal määral võlausaldajate õiguste tahaplaanile jätmist võrreldes makseraskustesse sattunud füüsilise isiku õigustega. Kohtu hinnangul on kava koostamisel üksnes kõrvalnõudeid vähendades arvestatud võlausaldajate huve. Kohus märgib, et võlausaldajate õigustatud huvidega kooskõlas olevaks ei saa vähemalt 6
lg 3), on oluline, et võlausaldajaid ei seataks võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. Eeltoodu tähendab, et esmajoones ei peaks võlgasid vähendama suuremas ulatuses, kui võlausaldajad saaksid nõuded rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (koos võlgadest vabastamise menetlusega). Usaldusisik on toonud välja, et pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluses laekuks võlgniku sissetulekust (realiseeritav vara puudub) pankrotipessa kokku ca 15 500 eurot, mis on 31% koguvõlgnevusest. Samas tuleks pankrotivarast katta ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamise kava kinnitamise korral tasuks võlgnik 60 kuu jooksul võlausaldajate tagatiseta nõuete katteks kokku 40 566 eurot, so 81% koguvõlgnevusest. Makseperiood on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlusega võrreldes pikem (36 kuud versus 60 kuud) just võlausaldajate nõuete võimalikult suures ulatuses täitmiseks. Kohus nõustub siinjuures usaldusisiku seisukohaga, et võlgade ümberkujundamiskava täitmise tähtaja pikendamine (nt viielt aastalt seitsmele nagu on soovinud Krediidikaitse Grupp OÜ) võiks antud juhul olla põhjendatud olukorras, kui pikendamiseta jääks võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus väiksemaks kui võrreldavas pankrotimenetluses. Kohus märgib, et võlgnikul peab olema motivatsioon ja säilima huvi kava täitmise vastu. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust üheselt, et ümberkujundamiskava arvestab võlausaldajate õigustatud huve ka kõrvalkohustuste vähendamisel 100% ning võlausaldajaid ei seata võlgade ümberkujundamisel oluliselt halvemasse olukorda, kui nad tõenäoliselt oleksid võlgniku pankrotimenetluse korral. 14.
lg 1 p 2 kohaselt võib kohus jätta võlgniku ümberkujundamiskava sõltumata
lg-tes 1–3 sätestatust kinnitamata, kui ümberkujundamiskava täitmine ei ole võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline. Võlgniku 21.03.2023 maksejõuetusavaldusest nähtuvalt on võlgniku sissetulekuks riigilt saadavad toetused (vanemahüvitis 1300 eurot ja peretoetused 910 eurot), millele lisandub M. L. ja B. L. ülalpidamiseks makstav elatis 400 eurot, kokku 2610 eurot kuus. Võlgniku pere igakuised väljaminekud on avalduse kohaselt 2295 eurot. Võlgade ümberkujundamise kavast nähtuvalt asus võlgnik 2023. aasta maikuus sissetuleku suurendamiseks 0,5 koormusega tööle XXX, kus alates XXX püüab töötada täiskoormusega netotasuga ca 800 eurot kuus. Kohus leiab võlgniku varalist seisundit arvestades, et kohtule kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamise kava on täidetav, see on koostatud võlgniku maksevõimest (eeskätt tema sissetuleku suurusest) lähtudes ning makseraskuste ületamiseks ja pankrotimenetluse vältimiseks on kohaldatud kõiki
lg-s 1 ette nähtud ümberkujundamisabinõusid, et kava täitmine oleks võlgnikule jõukohane. Kava järgi tuleb võlgnikul oma sissetulekust võlausaldajate pandiga tagamata nõuete katteks tasuda järgmised viis aastat igal kuul kokku 676,10 eurot. Kohtu hinnangul ei ole võlausaldajate nõuete suuremas ulatuses täitmine ilma võlgniku ja tema pere (XXX alaealist last) minimaalset vajalikku elustandardit kahjustamata võimalik. Kohus arvestab siinjuures ka käesolevas majanduskeskkonnas toimuva inflatsiooniga 20% ja inimeste ostujõu vähenemisega 1/10 ulatuses. Kohus selgitab vastuseks vastuväite esitanud Krediidikaitse Grupp OÜ-le, et seaduse kohaselt lähtutakse võlgade ümberkujundamise menetluses võlgniku varalise seisundi (sh sissetulekute) ja 7
Usaldusisiku koostatud kava sellele nõudele ka vastab. Kui asjaolud muutuvad, iseäranis kui võlgniku varaline seisund oluliselt muutub (nt halveneb või paraneb), võivad nii võlgnik, usaldusisik kui ka võlausaldaja
lg 1 kohaselt esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks (nt pikendamiseks või lühendamiseks). 15. Kokkuvõtteks rahuldab kohus E. L. maksejõuetusavalduse võlgade ümberkujundamiseks ja kinnitab
Käesoleval juhul on mõistlik ja põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita võlgade ümberkujundamiskava ja ületada makseraskused saadava sissetuleku arvel ning vajadusel lähedaste (ema) abiga. Kuivõrd antud kohtumääruse tegemise ajaks on möödunud nii augusti- kui septembrikuu osamaksete tasumise tähtajad (iga kuu
lg 2 kohaselt jätkatakse ümberkujundamiskava kinnitamise järel maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisel või usaldusisiku nimetamisel peatatud täitemenetlust ja kohtumenetlust nõude suhtes, mille kohta ümberkujundamiskava ei kehti. Tulenevalt
lg-s 3 sätestatust ei piira ümberkujundamiskava kinnitamine võlausaldaja õigust esitada kohtumenetluses nõue, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Samuti võib võlausaldaja kohtumenetluses vaielda nõude suuruse üle osas, mida ei tunnustatud. 17.
lg 9 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse kohta, samuti kohustada teda kooskõlastama teatud tehinguid kohtu või usaldusisikuga. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik (
Võlgnikul tuleb iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest esitada 25. novembriks usaldusisikule aruanne võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta (
Esimene aruanne tuleb võlgnikul esitada 25.11.2023; edaspidi iga aasta möödumisel, so 25.11.2024 jne. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või usaldusisikule abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus ümberkujundamiskava tühistada (
Usaldusisikul tuleb võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks esitada kohtule aruanne (
18. Kohus selgitab, et
kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast kava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes kavas kokkulepitud, kuid täitmata ulatuses. 19. Usaldusisik on 31.07.2023 esitanud kohtule taotluse usaldusisikule tasu määramiseks koos tasu arvestusega. Usaldusisik palub määrata tasuks 14,5 tunni eest 1087,50 eurot. Tasu kanda Mittetulundusühingu Majandamisnõustaja AS SEB Pank arvelduskontole nr XXX. Tasu arvestusest nähtuvalt on usaldusisik teostanud järgmisi toiminguid: Kuupäev Kirjeldus 21.04.2023 Tutvumine avaldusega. Päringute koostamine ja saatmine võlausaldajatele 16.05.2023 Võlanõuete ülevaatamine ja kokkuvõtete tegemine 17.05.2023 Vara- ja võlanimekirjade koostamine 8
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel, arvestades seejuures töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi (
Usaldusisiku tunnitasu ülemmääraks võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava kinnitamiseni on
lg 5 järgi summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale, seega alates 01.01.2023 145 eurot (725 / 5). Kohus leiab, et usaldusisiku tasu suurus on vastavuses usaldusisiku töö panusega ning usaldusisikule tuleb määrata tasuks 14,5 tunni eest taotletud 1087,50 eurot (14,5 tundi × 75 eurot). Tasu tuleb kanda võlgniku poolt
lg 2 alusel usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina ette tasutud vahenditest. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 20. TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. 21.
Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Menetluskulude jaotust arvestades ei tule kohtul menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.