Obsah (6)

§ 301§ 286§ 104§ 106§ 8§ 1071

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 31. augustil 2023.a Tallinn Väärteoasja nr 4-23-1673 (2303,23,000377) Kohtunik Karin Olentšenko Vää

) § 301 lg 2 järgi rahatrahviga 2000 eurot. Kaebuse sisu Nimetatud otsusele esitas OÜ Mironic Invest 23.05.2023 kaitsja kaudu kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja 08.05.

1. a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,23,000377 ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; tagastada Mironic Invest OÜ-le 08.05.
2. a kiirmenetluse otsuse asjas nr 2303,23,000377 alusel 08.05.
3. a tasutud trahv summas 2000 (kaks tuhat) eurot ja VTMS § 23 alusel hüvitada Mironic Invest OÜ kantud kaitsjatasu kogusummas 1603 eurot. Kaebuses on osundatud mitmetele Riigikohtu lahenditele, mis selgitavad juriidilise isiku vastutuse eeldusi (3-1-1-84-16, 3-1-1-7-04, 3-1-1-88-12, 3-1-1-66-14) ning leitud, et OÜ Mironic Invest kui õiguslik abstraktsioon ei saanud võimaldada Eestis ajutiselt viibival välismaalasel töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta. Karistusõiguses kehtiva individuaalvastutuse põhimõtte järgimiseks on tähtis, et juriidilise isiku vastutusele võtmisel selgitataks välja isik, kes vastutab konkreetse kohustuse täitmise eest. Seega tuli kindlaks teha, kuidas olid välismaalase töötamisega seonduvad ülesanded jagatud juhatuse liikme ja teiste töötajate vahel, mis võimaldaks anda hinnangut menetlusalusele isikule etteheidetavale teole. Vastasel juhul oleks juriidilise isiku vastutuse kindlakstegemisel tegevusetusdeliktide puhul alati võimalik viidata sellele, et äriühingu kohustuste täitmise eest vastutab tema juhatus ja sellega piirduda. Käesoleval juhul ei ole otsuses ära toodud, millist kohustust OÜ Mironic Invest juhatuse liige X rikkus ega millest selline kohustus isikule tuleneb. Otsuses on vaid märgitud, et X võimaldas Eestis ajutiselt viibival välismaalasel töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta. Kuigi 14.05.
4. a jõustus muudatus, millisega muudeti

§ 301

lg 1 sõnastust laiendades eelnevalt pelgalt tööandjale omistatavat väärteokoosseisu uue sõnastuse kohaselt ka tööandja juhatuse liikmele või muule esindajale, ei tähenda see, et juhatuse liikme või muu esindaja osas kehtiv õiguslik raamistik on lubatult ebamäärane ja annab aluse füüsilise isiku poolt

§-s 301 toodud koosseisu vastu eksimist tuvastada kergema standardi alusel kui tööandja või juriidilise isiku puhul. See tähendab, et rikkumise tuvastamiseks peab esmalt olema toodud konkreetne norm, milline loob isikule kohustuse. Kui

§ 286lg 1 on selline kohustust loov norm, on see seda vaid tööandja suhtes.

Samal ajal, Xle kui juhatuse liikmele, ei sätesta

§ 286ühtegi sellist kohustust.

Kuivõrd

sellist kohustust ette ei näe, ei ole võimalik jaatada juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumist. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et tööandja vastutuse eeldusena tuleb tuvastada tööandjale seadusega pandud kohustuse rikkumine, kuid juhatuse liikme puhul oleks standard sama sätte korral madalam ja kohustuse rikkumist justkui eeldatakse, kuid tuvastamist ei nõuta. Xle

§ 286

lg 1 kohustuse rikkumist otsuses ette heidetud ei ole ja seda ei ole võimalik temale ka omistada, kuivõrd X ei ole tööandja. Tööandja ei ole samastatav juhatuse liikmega, kuivõrd juhatuse liige esindab juriidilist isikut ehk tööandjat, kuid juhatuse liige ise ei ole tööandja. Otsuses on tuvastatud, et isik töötas OÜ-s Mironic Invest. Seega oli tööandjaks juriidiline isik (vt Riigikohtu 04.05.

1. a otsus asjas nr 4-19- 4632, p 10-12). Juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise 3 isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta, v.a kui õigusnormiga on pandud tegutsemiskohustus juriidilise isiku kõrval ka juhatuse liikmele isiklikult (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. märtsi
3. a otsus asjas nr 3-1-1-84-16 p-d 38 ja 39; 29.05.2022.a otsus asjas nr 1-18-9594, p 9). Sellist juhatuse liikmele pandud kohustust

-st aga ei leia. Sellest tulenevalt puudub füüsilise isiku koosseisupärane tegu, mida oleks võimalik KarS § 14 lg 1 alusel OÜ-le Mironic Invest omistada. Seega pole täidetud KarS § 14 lg 1 tulenevad eeldused OÜ Mironic Invest karistamiseks

§ 301lg 2 järgi.

Isegi, kui kohus leiab, et

§ 301

võimaldab otsuses kirjeldatud tegu omistada OÜ-le Mironic Invest (leides, et juhatuse liikme puhul saab kõneleda kohustusest, millist tema rikkus), leiab kaebuse esitaja, et menetlus tuleb siiski lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd teos puuduvad väärteo tunnused.

§ 301

lg 2 alusel isiku vastutusele võtmise eeldusena tuleb, derivatiivse vastutuse põhimõttest lähtuvalt, esmalt tuvastada füüsilisele isikule etteheidetav tegu või tegevusetus. Seejärel tuleb näidata isiku kohustus tegutseda, misjärel peab olema tuvastatud, et tegu on toime pandud juriidilise isiku huvides. Menetluse esemeks olev otsus neid asjaolusid aga ei sisalda. Menetleja on väärteo otsust sisustanud väites, et OÜ Mironic Invest juhatuse liige X võimaldas isikul töötada, kuid see on ka ainus kord, kui menetleja juhatuse liiget või üldse füüsilist isikut mainib. Välja ei ole toodud kohustust, mida X väidetavalt rikkus (mida

§-st 286 samuti ei leia, kuivõrd säte kõneleb tööandjast, mida X ei ole) ega ka seda, et juhatuse liikmele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud. Isikule peab olema ettenähtav, milline käitumine toob endaga kaasa kohustuse rikkumise ning on seetõttu keelatud ja karistatav. Sätte uus sõnastus, milline püüab vastutust laiendada ka teistele isikutele peale tööandja kõneledes „delegeeritud“ kohustusest, rikub karistusõiguse määratletuspõhimõtet. Sätte praegune sõnastus jätab avatuks, kuidas ja millistel tingimustel saab kohustuse lugeda delegeerituks ning kes võib olla vastutav selle delegeerimise eest. Kaitsja ei leidnud ei

-st ega ka ühestki teisest õigusaktist, et sõna delegeeritud oleks kuskil piisavalt määratletud, et see antud olukorras selgust tooks. Delegeeritud kohustuse sisu ja olemust ei ole avatud ka OÜ Mironic Invest suhtes koostatud otsuses, kuigi see peaks seal ju olema. Kuna X ei ole tööandja ja temale ei ole

§-ga 286 ühtegi kohustust seatud, on ainuvõimalik kohustuse nn „delegeeritus,“ mis kahjuks ei ole kuskil (ei seaduses ega otsuses) selgitatud. Sätte selline sõnastus on toonud kaasa õigusliku ebamäärasuse, kuna isikud ei pruugi olla teadlikud, millal nende kohustusi on delegeeritud ja millal neid saab karistada seoses delegeeritud kohustuste rikkumisega. Lisaks on menetleja paljasõnaliselt väitnud, et juhatuse liige võimaldas töötamist „ettevõtte ärihuvides,“ kuigi ka see väide on nii sisustamata kui ka tõendamata. Kaebuse esitaja hinnangul lähtus juhatuse liige asjaolust, milline ei olnud seotud ettevõtte ärihuviga – varasemast PPA sellekohasest praktikast lühiajalise töötamise registreerimise ja välismaalaste töötamisega seoses (vt väärteo otsuses menetlusaluse isiku sellekohased ütlused). Seega puuduvad igasugused viited ja tõendid selle kohta nagu oleks juhatuse liige võimaldanud isikul töötada lähtudes ettevõtte ärihuvidest. Menetlusalune isik soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik vastus Kohtuväline menetleja esitas 09.06.2023 kaebuse suhtes kohtule kirjaliku seisukoha, milles palub jätta OÜ Mironic Invest kaebuse rahuldamata ja väärteoasjas tehtud kiirmenetluse otsuse muutmata. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja osundab

§-le 104 lg 1, mille kohaselt Eestis ajutiselt viibiv välismaalane võib Eestis töötada, kui tööandja on tema lühiajalise töötamise Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud või kui tema Eestis töötamise õigus tuleneb vahetult seadusest või Riigikogu ratifitseeritud välislepingust.

§ 104

lg 2 sätete kohaselt Eestis ajutiselt viibival 4 välismaalasel on keelatud Eestis töötada, kui tööandja ei ole tema lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, välja arvatud Riigikogu ratifitseeritud välislepingus või seaduses ettenähtud juhtudel.

§ 106

lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. Vastavalt

§ 8

on Eestis töötamine mis tahes tegevus Eestis töölepingu või muu lepingu alusel, samuti muu tegevus teise isiku heaks, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, sõltumata tegevuse aluseks oleva lepingu liigist, vormist või lepingu sõlmitud teise poole asukohast või elukohast, kui välisleping või seadus ei sätesta teisiti. OÜ Mironic Invest oli küll 04.04.2023 esitanud taotluse Politsei-ja Piirivalveametile Y töötamiseks, kuid ei olnud ära oodanud taotluse rahuldamist ehk sellekohast otsust.

§ 1071

lõike 2 alusel võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui PPA on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et väärteoasjas kogutud tõenditega on tõendatud OÜ-le Mironic Invest juhatuse liikmele Xle inkrimineeritud väärteo toimepanek. Alused kahelda kogutud tõendite usaldusväärsuses, puuduvad. X, kes väärteo toimepanemise hetkel oli ainus ettevõtte osanik, juhatuse liige ja ettevõtte esindaja, kes esitas PPA-le lühiajalise töötamise registreeringu taotluse, pani toime välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise. Y on Tai kodanik, kes viibis Eesti Vabariigis Poolas väljastatud viisa nr xxxxxxx (kehtivus 20.02.2023-09.12.2023) alusel. Seega tema töötamine enne tööle asumist pidi olema registreeritud Politsei-ja Piirivalveametis. Nagu varasemalt mainitud, tegi OÜ Mironic Invest juhatuse liige X 04.04.2023 taotluse Politsei-ja Piirivalveametile Y lühiajalise töötamise registreerimiseks, kuid selleks hetkeks, kui Y tööle asus, ei olnud Politsei-ja Piirivalveamet ettevõtte taotlust veel läbi vaadanud ja töötamiseks vajalikku positiivset otsust veel langetanud. 17.04.2023 on OÜ Mironic Invest taotluse tagasi võtnud. Yle on koostatud väärteomenetluse nr 230323000347 raames kiirmenetluse otsus, milles menetlusalune isik on andnud ütlusi, mille kohaselt ta asus tööle 06.04.2023, kuna talle pakuti tööd. Kontrollkäigupäeval 13.04.2023 Y osutas kliendile massaaži teenust, isik teostas tegevust teise isiku heaks, ehk tegi kliendile massaaži, mille puhul võib eeldada tulu või muu varalise hüve saamist, mis on töötamine

§ 8

tähenduses ning millega on täidetud ka väärteokoosseis, Y töötas OÜ Mironic Invest ärilistel huvidel ja ettevõtte juhatuse liige võimaldas seda teha. Kaebaja on seisukohal, et ettevõtte ärihuvides töötamine on väärteootsuses sisustamata ja tõendamata. Väärteokirjelduses on välja toodud, et Y töötas massöörina ja teenindas klienti nimega H. Äriseadustiku § 1 kohaselt on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing. Seega leiab kohtuväline menetleja, et kui äriühing pakub kaupa või teenuseid äriühingu nimelt, saab seda huvi kaupa või teenuseid pakkuda nimetada ärihuviks. Menetlusalune isik on oma ütlustes välja toonud, et 4-5 aastat tagasi Politsei-ja Piirivalveameti poolt seoses suuremahulise taotluste arvuga lubati inimestele/välismaalastel tööd alustada ennem Politsei-ja Piirivalveameti lõpliku politseipoolse otsuseta. Nimetatud asjaolu toob välja kaebaja ka kaebuses ning tuginedes sellele lisab, et osaühingu tegevus ei olnud süütegu toime pannes seotud ettevõtte ärihuviga. Politsei-ja Piirivalveamet on lähtunud välismaalaste töötamise osas alati kehtivast välismaalaste seadusest ja selliseid väljaütlemisi, mida kaebaja väidab, et ole Politsei-ja Piirivalveamet teinud. Politsei-ja Piirivalveamet lähtub alati välismaalaste seadusest ning enne lühiajalise töötamise registreerimist tööle asuda ei tohi, kuna taotluse esitamine ei tähenda alati positiivse otsuse saamist. 5 Kohtuväline menetleja on 08.05.2023 koostatud kiirmenetluse otsuse väärteokirjelduses märkinud juhtivtöötajana X, kes äriregistri andmetel on ainuke juhatuse liige OÜ’s Mironic Invest ja kes esitas Politsei-ja Piirivalveametil lühiajalise töötamise registreeringu taotluse. Väärteokirjelduses on välja toodud täpne kuupäev, kellaaeg, koht, millal Y massaažisalongis tööd teostas ja kellele teenust osutati. Rikutud õigusnormidena on välja toodud

§ 106lg 1 ja § 286 lg 1.

Seega kaebaja väide, et otsuses ei ole välja toodud, millist kohustust OÜ Mironic Investi juhatuse liige X rikkus ja millest selline kohustus isikule tuleneb, ei vasta tõele. Kiirmenetluse otsuses on märgitud füüsiline isik, kes pani teo toime OÜ Mironic Invest huvides. Antud tegu oma koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisusega toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja materjale, leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Vastavalt VTMS § 123 lg 2 arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Asjaolu, et kiirmenetluses väärteoprotokolli ei koostata, ei tähenda, et kiirmenetluses sarnane piirang ei kehtiks ning sellisel juhul tuleb lähtuda kiirmenetluse otsuses sisalduvast teokirjeldusest (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-4-06 p 6). Seega on kohus seotud kiirmenetluse otsuses sisalduva väärteokirjelduse piiridega ning ei saa rikkumise kirjeldusest väljuda. 08.05.2023 koostatud kiirmenetluse otsuse kohaselt 13.04.2023 kell 11:41 Koidu tn 62, Tallinnas ettevõtte OÜ Mironic Invest juhatuse liige X võimaldas ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibival välismaalasel Y sünd 09.10.1974 töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta. Välismaalaste seaduse § 106 lg 1 kohaselt lühiajaliselt võib Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis. 13.04.2023 kell 11:41 aadressil Koidu tn 62, Tallinn isik töötas ettevõttes OÜ Mironic Invest (reg. kood 12063879), kontrollimise hetkel töötas massaažisalongis "Thaiana Massaazisalong" massöörina. Y teenindas klienti nimega H, tel. xxxxxxxx. Maksuja Tolliameti töötamise registri andmetel Y töötas ettevõttes OÜ Mironic Invest (reg. kood 12063879) alates 06.04.2023, kui tööandja ei olnud nende lühiajalist töötamist Politsei- ja Piirivalveametis registreerinud, millega rikkus välismaalaste Eestis töötamise tingimusi. Oma teoga tööandja ei ole täitnud

§ 286

lg 1 sätestatud tööandja kohustust seoses välismaalase Eestis töötamisega, milleks on kontrollida tema juures töötavatel välismaalastel Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Oma tegevusega rikkus OÜ Mironic Invest

§ 106

lg 1 ja § 286 lg 1 nõudeid, pannes toime

§ 301

lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

§ 301

lg 2 näeb ette vastutuse tööandja, tema juhatuse liikme või muu esindaja poolt, kellele oli vastava kohustuse täitmine delegeeritud, välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise eest, sealhulgas välismaalase poolt seadusliku alusega kindlaks määratud tingimustele mittevastava töötamise võimaldamise eest. Rikutud õigusnormidena on märgitud

§ 106lg 1 ja § 286 lg 1.

6

§ 106

lg 1 kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kellel on seaduslik alus Eestis ajutiseks viibimiseks ning kelle töötamine on enne tööle asumist registreeritud Politsei- ja Piirivalveametis.

§ 286

lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel oleks Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus. Vaidlus puudub selles, et väärteoprotokollis nimetatud välismaalasest isik töötas massöörina ettevõttes OÜ Mironic Invest alates 06.04.2023 ning tema lühiajaline töötamine ei olnud Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud veel 13.04.2023 kell 11:41, s.o kohtuvälise menetleja poolt teostatud kontrollimise ajal. Kuna kohtuväline menetleja on eelnimetatud tegevuse eest karistanud juriidilist isikut, on kohtule esitatud kaebuses ja kohtuvälise menetleja kirjalikus vastuses õigesti osundatud juriidilise isiku vastutuse eeldustele tulenevalt KarS § 14 lg

1. Nimetatud sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Asjakohane on kohtumenetluse poolte juhindumine Riigikohtu praktikast, milles selgitatakse juriidilise isiku vastutuse eeldusi. Nimelt saab Riigikohtu järjekindla praktika kohaselt juriidiline isik kui abstraktsioon tegutseda vaid füüsilise isiku kaudu. KarS § 14 lg 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt saab juriidiline isik vastutada üksnes siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises on kõik deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime juriidilise isiku huvides. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et juriidilise isiku väärteoasjades peab väärteoprotokollist või kiirmenetluse otsusest nähtuma mainitud füüsilise isiku tegu, mis koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse korral toob kaasa juriidilise isiku vastutuse KarS § 14 lg 1 tähenduses (Riigikohtu lahend 4-19-2526, p 10). Riigikohtu praktika kohaselt kehtib eelviidatud nõue nii tegevus- kui tegevusetusdeliktide puhul. Viimaste puhul tuleb ära näidata, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just konkreetsel füüsilisel isikul ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis (Riigikohtu lahend 3-1-1-84-07). Praegusel juhul on kohtuväline menetleja omistanud juriidilise isiku vastutuse OÜ Mironic Invest juhatuse liikmele Xle ning kiirmenetluse otsuses toodud andmetest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule ette tegevusetust. Järelikult oleks kohtuväline menetleja pidanud kiirmenetluse otsuse teokirjelduses juba välja tooma, millest tulenevalt menetleja leidis, et tegutsemiskohustus oli just juhatuse liikmel ja milline oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis, samuti see, millises vormis oli täidetud subjektiivne koosseis. Sellekohased andmed kiirmenetluse otsuse teokirjelduses ei kajastu, etteheidetava väärteokoosseisu subjektiivset külge ei ole kohtuväline menetleja üldse kajastanud. Eelnimetatu on vajalik juba seetõttu, et Riigikohtu praktika kohaselt juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta (RKKKo 4-20-215 p 13). Kohtu hinnangul ei nähtu kiirmenetluse otsusest sedagi, mil moel on menetlusalusele isikule etteheidetav tegu pandud toime juriidilise isiku huvides. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, justkui kiirmenetluses otsuses märgitu, et OÜ Mironic Invest juhatuse liige X võimaldas ettevõtte ärihuvides Eestis ajutiselt viibival välismaalasel töötamist ilma lühiajalise töötamise registreeringuta, on piisav juriidilise isiku huvi sisustamiseks. Kohtu 7 hinnangul saab väljendit ettevõtte ärihuvides sisuliselt samastada väljendiga juriidilise isiku huvides, kuid teokirjeldusest peavad nähtuma sellised olulised faktilised asjaolud, mille alusel on kohtuväline menetleja lugenud etteheidetava teo toimepanduks juriidilise isiku huvides. Olukorras, kus asja lahendamiseks olulised asjaolud vajavad selgitamist, oleks kohtuväline menetleja pidanud kaaluma üldmenetluse kohaldamist, kuna VTMS § 55 lg 1 sätestab selgelt, et kohtuväline menetleja võib kohaldada kiirmenetlust juhul, kui väärteo toimepanemise asjaolud on selged. Sellise esmase ja vältimatu eeltingimuse täitmata jätmisega on aga kiirmenetluse kohaldamine välistatud. Kohtu hinnangul peab menetlusaluse isiku suhtes läbiviidud menetlus olema selge ja objektiivne, võimaldades isikul aru saada, milles tema rikkumine seisnes ning tagades seeläbi isiku kaitseõiguse. Antud väärteomenetluses on väärteokoosseisu täitmiseks vajalikud objektiivsed ja subjektiivsed tunnused kiirmenetluse otsuses jäetud kajastamata. Kuna kohus ei saa kaebuse läbivaatamisel asuda täitma süüdistusfunktsiooni ning kohtuvälises menetluses toime pandud menetluslikke rikkumisi ei ole võimalik kõrvaldada, leiab kohus, et PPA Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse migratsioonijärelevalve menetlusgrupi 08.05.2023.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2303,23,000377 tuleb tühistada ning menetlus nimetatud väärteoasjas VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Kuna kohus tühistab eelnimetatud otsuse ja lõpetab menetluse, rahuldab kohus kaebuses toodud taotluse OÜ Mironic Invest poolt 08.05.2023.a kiirmenetluse otsuse asjas nr 2303,23,000377 alusel 08.05.2023.a Rahandusministeeriumi kontole nr EE932200221023778606 tasutud 2000 eurot tagastamiseks Mironic Invest OÜ arvelduskontole XXXXXXXXXXXX. Menetluskulud VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuna kohus lõpetab OÜ Mironic Invest suhtes alustatud väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, tuleb OÜ-le Mironic Invest hüvitada valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsja esitas kohtule taotluse menetluskulude hüvitamiseks ning palub riigilt menetlusaluse isiku kasuks välja mõista 1603 eurot (ilma käibemaksuta) valitud kaitsjale makstud tasu (lisa 3 – õigusteenuse arved). Kaitsja täpsustab, et arve nr 20204831 on seotud 08.05.2023 PPA-s viibimisega ning ülekuulamisel osalemisega (1,25h) ning kliendisuhtlus (0,75h). Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud õigusteenust kohtuväliselt tasu eest 200 eurot/tund, millele lisandub käibemaks ning kohtumenetluses tasu eest 170 eurot/tund, millele lisandub käibemaks. OÜ Mironic Invest on käibemaksukohustuslane, mis juhul taotletakse menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Riigikohus on pidanud advokaatide puhul mõislikuks brutotunnitasuks 180– 205 eurot (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjades nr 3-1-1-32-15, p 9; 1-19- 5641/62, punkt 25) ning käesoleval juhul tuleb arvesse võtta täiendavalt elukalliduse kasvu. Kaitsjatasu mõistlikkuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtus korduvalt väljendatud seisukohtadest. 02.04.2018 lahendi 4-16-9132 p-s 27 selgitas Riigikohus, et arvestada tuleb nii osutatud teenuse vajalikkust, kaebuses esitatud seisukohtade põhjendatust, väärteoasja mahtu kui ka keerukust (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. aprilli
3. a otsus asjas 8 nr 3-1-1-32-15, p 9 koos edasiste viidetega ja
4. veebruari
5. a määrus asjas nr 3-1-1-914, p 20). Arvestades OÜ-le Mironic Invest osutatud õigusteenuse vajalikkust hindab kohus kaitsja poolt näidatud tunnihinna põhjendatuks. Hinnates aga taotluses näidatud toiminguid ja neile kulunud aega, leiab kohus, et esitatud taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kohtu hinnangul on selgusetu OÜ-le Mironic Invest 17.04.2023 esitatud arve nr 20204747 sisuga õigusteenus seoses välismaalaste seaduse tõlgendamisega. Kohus arvestab, et kiirmenetluse otsus koostati 08.05.2023 ning puuduvad andmed, et menetlusalune isik oleks teadnud juba eelnevalt tema suhtes tehtavast lahendist (menetlusalusele isikule väljastati kutse menetleja juurde 02.05.2023). Juhul, kui menetlusalune isik soovis ennast lihtsalt välismaalaste seadusega kurssi viia, ei saa tema sellekohast soovi seostada antud asjaga. Seega arvestab kohus nimetatud arvel näidatud summa 200 eurot esitatud kogusummast välja. Samuti ei pea kohus põhjendatuks hüvitada täies ulatuses 400 eurot, mis on esitatud arvel nr 20204831 selgitusega õigusteenus kahe tunni eest. Kohus arvestab siinjuures kaitsja täpsustust, et arve nr 20204831 on seotud 08.05.2023 PPA-s viibimisega ning ülekuulamisel osalemisega (1,25h) ning kliendisuhtlus (0,75h). Kohtu hinnangul on nimetatud summa ülepaisutatud kliendisuhtlusega 0,75 h ulatuses, kuna ilmselgelt toimus kliendisuhtlus ka ülekuulamisel osalemisega 1,25 h käigus. Siinjuures arvestab kohus ka arvel nr 20204877 näidatud õigusteenust 5,9 tunni ulatuses, mille sisuks oli samuti muuhulgas kliendisuhtlus. Tegemist ei ole mahuka ega keeruka väärteoasjaga, mis eeldaks aktiivset kliendisuhtlust ning vajaks tihedat koostööd kaitsja ja kliendi vahel. Seega peab kohus põhjendatuks hüvitada arvel 20204831 näidatud summa 250 euro ulatuses. Eelnevast lähtuvalt ei pea kohus põhjendatuks hüvitada ka arvel nr 20204877 näidatud summat 1003 eurot täies ulatuses. Nagu kohus juba eelnevalt märkis, ei ole tegemist mahuka ega keeruka väärteoasjaga ning kohtule esitatud kaebus on küll 6-l lehel, kuid päris suur osa kaebuses kajastatust on seotud õigusnormide väljakirjutamisega ning Riigikohtu lahenditega, milles toodud põhimõtted olid kaitsjal kindlasti teada juba enne vaidlusalast väärteoasja. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada kliendisuhtluse, kiirmenetluse otsusega tutvumise ja kaebuse koostamise ajaks 5 tundi. Seega hüvitamisele kuulub 850 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et valitud kaitsjatele makstavat tasu saab pidada mõistlikuks summa 1100 (250 + 850) euro ulatuses, mis tuleb OÜ Mironic Invest-le VTMS § 23 alusel hüvitada. Kohus arvestab kaitsja poolt osundatut, et OÜ Mironic Invest on käibemaksukohustuslane, mis juhul taotletakse menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)