2-22-19008/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 20. aprill 2023, Tartu kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-22-19008 Tsiviilasi M. K. i hagi O. K. i vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 2208 eurot 90 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: M. K. , isikukood XXX, elukoht XXX Hageja seaduslik esindaja: N. K. , e-post XXX Hageja esindaja riigi õigusabi korras: vandeadvokaat A. S. (e-post XXX) Kostja: O. K. , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat H. R. , epost XXX Kohtuistung 31. märts 2023 protokollija kohtuistungisekretär Mairit Pajumägi RESOLUTSIOON 1. Rahuldada M. K. i hagi O. K. i vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.

2.Välja mõista O. K. ilt elatis M. K. i kasuks järgmiselt:

2.1. 1396 eurot 97 senti 1. aprilli 2022 kuni 31. märtsi 2023 eest;

2.2. alates 1. aprillist 2023 kuni M. K. i täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX igakuiselt 260 eurot 33 senti (249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

3.Kohustada O. K. it tasuma M. K. i elatis N. K. pangakontole nr XXX . Kohustada O. K. it tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva otsuse jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu üheksandaks kuupäevaks selgitusega „elatis“.

4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda ning hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu riigi kanda.

5.Toimetada otsus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord 6. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale 7. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. M. K. (hageja) esitas 20. detsembril 2022 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagiavalduse O. K. i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks 350 eurot kuus alates 1. aprillist 2022.

Hageja kinnitab, et kostja on alaealise M. K. i isa, kuid ta ei osale alates XX.XX.XXXX lapse ülalpidamises. Laps elab emaga. Laps ei ela isaga ja ei kohtu temaga. Hageja ema töötasu on 1200 eurot (bruto), lisandub lapsetoetus 60 eurot. Lapse vajaduste loetelu ühe kuu kohta on järgmine: eluasemekulud 150 eurot, kulutused toidule 150 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 25 eurot, kulutused lapse koolikohustuste täitmiseks 30 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 100 eurot, muud vältimatud püsikulutused (taskuraha, mänguasjad, kultuuriüritused) 100 eurot, kokku 595 eurot. Hageja nõuab elatist alates 1. aprillist 2022 kuni 21. detsembrini 2022.

2.Kostja vaidleb 23. jaanuari 2023 vastuses hagiavaldusele vastu osaliselt. Kostja ei ole nõus elatise nõudega miinimummäära ületavas osas ning tagasiulatuvas osas. Kostja selgitab, et hageja elas koos emaga kuni XXXX. aasta märtsikuuni XXXs. Kostja, kes pärast abielu lahutamist elas ja töötas Eestis, kandis lapse ema arveldusarvele lapse ülalpidamiskulude katteks raha. Sõja puhkedes korraldas kostja lapse ja tema ema lahkumise XXXt Eestisse, kuhu nad jõudsid XX.XX.XXXX. Kostja leidis lapsele ja tema emale üürikorteri, mille üürilepingu pidi kostja allkirjastama XX.XX.XXXX. Kostja sõlmis XX.XX.XXXX lepingu OÜ-ga G. E. , et laps saaks õpingutega jätkata. Ootamatult otsustas hageja ema XX.XX.XXXX XXXst lahkuda ja lapse kaasa võtta, millisest ajast saadik ei ole kostja last näinud ega suhelda saanud. Hageja ema ei ole teavitanud kostjat lapse elukohast ega andnud arveldusarve numbrit, kuhu elatis kanda. Seega ei ole tegemist olukorraga, kus kostja on lapse ülalpidamiskohustust teadlikult ning tahtlikult rikkunud ning sellest tulenevalt ei ole kostjalt tagasiulatuvalt elatise väljamõistmine põhjendatud. Hagiavalduse kohaselt kulub lapse vajaduste katmiseks 595 eurot kuus. Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist 350 eurot kuus. Seega peaks hageja ema arvestuse kohaselt lapse igakuistest ülalpidamiskuludest jääma isa kanda 350 eurot ning ema kanda 245 eurot. Hageja ema ei ole tõendanud ega põhjendanud, millest tulenevalt tuleks lapse ülalpidamise osas kõrvale kalduda vanemate võrdse ülalpidamiskohustuse põhimõttest. Hageja kulud on tõendamata.

Kostja on nõus tasuma lapsele igakuist elatist muutuva suurusega miinimummääras alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise suuruse arvutamiseks vajalikud andmed on järgmised: baassumma on 209,20 eurot; kostja brutosissetulek on 800 eurot, millele lisandub lisatasu 346 eurot kuus, kokku keskmiselt 1146 eurot kuus; laps ei veeda isaga üle kuue ööpäeva kuus; lapsetoetus kantakse lapse ema arveldusarvele. Kostja palub kõik menetluskulud jätta hageja kanda.

3.Kohtuistungitel 15. veebruaril 2023 ja 31. märtsil 2023 arutas kohus pooltega kompromissi sõlmimise võimalust, kuid pooled kokkulepet ei saavutanud. Hageja vähendas elatise nõuet miinimummäärani ning selgitas, et nõuab ka jooksvat elatist. Hageja seaduslik esindaja selgitas, et saabus Eestisse XXXX. aasta XXX alguses. XXX kandis kostja raha hageja ema XXX pangakontole, mis on endiselt toimiv. Laps õppis koolis kaks nädalat, kuni hageja ema otsustas lapsega XXXe tagasi sõita ja teatas sellest kostjale. Hageja ja tema ema siiski XXXse ei sõitnud, vaid asusid elama XXXse. XXXs tasus kostja elatiseks 400 eurot kuus ilma kohtuotsuseta. Hageja ema ei küsinud kostjalt elatist enne kui kohtule esitatud kirjavahetuses. Kostja esindaja leidis, et kahju on tekkinud kahjustatud isiku enda tegevusetuse tõttu. Kostja tasus hageja erakooli tasu 520 eurot märtsi, aprilli ja mai eest.

Kostja selgitas, et aprillist kuni detsembrini 2022 oli tema majanduslik seis ühesugune, kostja töötasu suurus oli 1200-1250 eurot kuus. Tagasiulatuva elatise täies ulatuses väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda. Kostjal ei ole vara, ta üürib korterit. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et on saanud kostjalt elatise 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest.

KOHTU SEISUKOHT 4. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 I lause järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 1 I lause kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 100 lg 2 I lause kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

6.XX.XX.XXXX sündinud M. K. i (hageja) vanemad on N. K. (hageja seaduslik esindaja) ja O. K. (kostja) (rahvastikuregistri väljavõte, tl 7-8 pöördel). Vaidlust ei ole selle üle, et hageja elab püsivalt hageja seadusliku esindaja juures.

7.Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12; 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 18-19).

8.Hageja esitas hagiavalduse kostjalt elatise väljamõistmiseks 20. detsembril 2022.

Hagiavaldust ja hageja seadusliku esindaja hilisemat nõude täpsustamist arvestades (vt 15. veebruari 2023 kohtuistungi protokoll, tl 48) nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

9.Hageja seaduslik esindaja ja kostja on kohtuistungitel ühesuguselt selgitanud järgmist: ajal, mil hageja elas emaga XXXs, tasus kostja hageja ülalpidamiseks ca 400 eurot kuus; hageja saabus koos emaga Eestisse XX.XX.XXXX; kostja lõpetas hageja ülalpidamiseks elatise tasumise, kui hageja oli koos emaga XXXX. aasta XXX lõpus lahkunud ilma kostjale oma viibimiskohta avaldamata. Kostja väidab, et ei tasunud elatist seetõttu, et ta ei teadnud millisele arveldusarvele see tasuda.

Sõltumata sellest, mis oli elatise tasumata jätmise põhjus, ei ole asjas vaidlust selles, et enne kohtusse pöördumist ei teinud kostja hageja ülalpidamiseks alates XX.XX.XXXX hageja emale ühtki ülekannet. Eeltoodust järeldub, et kostja on rikkunud alaealise lapse ülalpidamise kohustust ning temalt tuleb hageja kasuks elatis välja mõista.

10.Elatis alates hagiavalduse esitamisest 10.1.Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2 järgi lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning tema kasvatamise kulutusi. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused.

10.2.PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades 1. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, oli elatise baassummaks alates 1. aprillist 2022 kuni 31. märtsini 2023 209,20 eurot ning alates 1. aprillist 2023 kuni 31. märtsini 2024 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. 1. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2021. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot. 1. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli 2022. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 5 ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetus oli kuni 31. detsembrini 2022 60 eurot kuus ning on alates 1. jaanuarist 2023 on see 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus laekub hageja seaduslikule esindajale.

Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja elab püsivalt ema juures ning isaga ei kohtu.

Seega, PKS § 101 alusel arvutatud miinimumelatise summa oli antud vaidluse asjaoludel alates 1. aprillist 2022 kuni 31. detsembrini 2022 225,64 eurot kuus, 1. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 215,64 eurot kuus ning alates 1. aprillist 2023 on 260,33 eurot kuus.

10.3.Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei ole hagejal kohustust tõendada hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust.

10.4.Hageja nõudes miinimummääras elatise väljamõistmiseks alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni on kostja hagiavalduse õigeks võtnud.

10.5.Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millest nähtub, et kostja on 23. märtsil 2023 hageja seadusliku esindaja pangakontole teinud ülekande summas 646,92 eurot selgitusega „M. K. elatusraha jaanuar ja veebruar ja marts 2023“ (tl 60). Hageja seaduslik esindaja on kohtuistungil kinnitanud, et ta on elatise nende kuude eest kätte saanud (tl

63). Seetõttu ei ole kostjal võlgnevust hageja ees 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi elatise eest, kuid tasumata on veel elatis perioodi eest hagiavalduse esitamisest 20. detsembril 2022 kuni 31. detsembrini 2022, s.o kokku summas 87,36 eurot (225,64:30=7,28; 7,28x12=87,36).

10.6.Eeltoodut arvestades on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista PKS § 101 alusel arvutatav igakuine miinimumelatis alates hagiavalduse esitamisest, s.o 20. detsembrist 2022, kuni hageja täisealiseks saamiseni, v.a. 2023. aasta jaanuari, veebruari ja märtsi eest.

11.Tagasiulatuv elatis 11.1.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Erisätete puudumise tõttu tuleb elatist tagasiulatuvalt välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest.

11.2.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2022, s.o 8 kuu ja 19 päeva eest enne hagiavalduse esitamist.

11.3.Kohtul tuleb esmalt hinnata, kas kostja on vaidlusalusel perioodil hagejale mingilgi moel ülalpidamist andnud.

11.4.Kostja on väitnud ja esitanud maksekorraldused selle kohta, et 15. märtsil 2022 on tema ostnud lapsele koolitarbeid 17,64 euro eest (tl 56), 13. märtsil 2022 ostnud lapsele riideid 50 euro eest (tl 57) ning 12. aprillil 2022 tasunud lapse ja tema ema telefoniarve summas 89,91 eurot (tl 58). Kohus jätab otsuse tegemisel arvestamata kostja väited ja tõendid koolitarvete ja riiete ostmise kohta, kuna nende kulutuste tegemine ei lange sellesse perioodi, mille eest hageja ülalpidamist nõuab. Kohus ei saa arvestada ka 12. aprilli 2022 maksekorraldust telefoniarve tasumise kohta, kuna maksekorraldusest ei ole võimalik teha järeldust selle kohta, milline osa kogusummast oli hageja telefoniarve eest (kostja selgituste kohaselt sisaldas makse kolme telefoninumbri tasu ja kahe telefoninumbri avamise tasu, tl 63).

11.5.Kostja on väitnud ja esitanud maksekorralduse (tl 59) selle kohta, et 19. märtsil 2022 on kostja kandnud hageja seadusliku esindaja pangakontole elatisena 300 eurot ning kuna see ületab miinimumelatise summat, tuleks sellest 84,36 eurot lugeda tasutuks 2022. aasta aprillikuu eest. Kohus kostja seisukohaga ei nõustu. Vaidlust ei ole selles, et ajal, kui hageja elas koos emaga XXXs, andis kostja vabatahtlikult hagejale elatist ca 400 eurot kuus. Ka 19. märtsil 2022 tehtud ülekanne on kostjapoolne vabatahtlik ülalpidamiskohustuse täitmine ning selle juures ei oma tähtsust, milline oli seadusjärgne miinimumelatise suurus.

11.6.Kohtule esitatud hariduslepingust ja selle lisadest (tl 24-28 pöördel) nähtub, et kostja sõlmis XX.XX.XXXX G. E. OÜ-ga kokkuleppe hageja õppima asumiseks E. G. alates XX.XX.XXXX. Hariduslepingu p 1.3 kohaselt kestab õppetöö septembrist kuni juunini; p 2.1. kohaselt on õppeaasta maksumus 3200 eurot; p 2.3 järgi kohustus lapsevanem tasuma sisseastumismaksu summas 200 eurot; p 2.4 alusel õppemaksu ja sisseastumismaksu ei tagastata, kui õpilane ei osale õppetöös. Kohtule esitatud maksekorraldusest ilmneb, et kostja on XX.XX.XXXX tasunud G. E. OÜ-le 520 eurot (tl 55). Lähtudes hariduslepingu p-dest 1.3, 2.1 ja 2.3 järeldab kohus, et ülekanne sisaldas sisseastumismaksu summas 200 eurot ning ülejäänud 320 euro osas ühe kuu õppemaksu (õppeaasta maksumus jagatuna õppetöö kestusega). Arvestades, et hariduslepingu p 1.2 kohaselt pidi hageja õpinguid alustama alates XX.XX.XXXX, s.o poole kuu pealt, tuleb õppemaks lugeda tasutuks ka poole aprillikuu eest. Kohus leiab, et 160 euro ulatuses (320:2=160) tuleb kostja 2022.a aprillikuu ülalpidamiskohustus lugeda õppemaksu tasumisega täidetuks.

11.7.Kostja väidab, et ei teinud alates aprillist 2022 hagejale elatise ülekandeid enam seetõttu, et ta ei teadnud millisele arveldusarvele elatis tasuda. Hageja seaduslik esindaja omakorda on selgitanud, et tema arveldusarve, mis oli avatud XXXs, jäi endiseks ning kostja oleks saanud sinna ülekannete tegemist jätkata (tl 48 pöördel). Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta ei küsinud hageja emalt, millisele arveldusarvele elatis tasuda (tl 62 pöördel). Pooled ei vaidle, et nende vahel ei ole olnud suhtlust alates aprillist 2022 kuni 30. oktoobrini 2022, mil hageja ema saatis kostjale e-kirja palvega tasuda lapse ülalpidamiseks elatist ning anda teada, millises vormis kostjal on mugav seda teha (tl 29). Kostja 1. novembri 2022 vastusest nähtub, et kostja heidab hageja emale ette, et ta ei ole võimaldanud kostjal kaheksa kuu jooksul last näha ega temaga suhelda, kuid elatise tasumiseks kostja valmisolekut üle ei näita ega küsi selleks hageja ema pangakonto numbrit (tl 29 pöördel30). Kostja ei küsi hageja emalt pangakonto numbrit ka 9. novembri 2022 e-kirjas, kus avaldab soovi XXXga kohtuda ja suhelda (tl 30-30 pöördel).

Analüüsides kostja ja hageja seadusliku esindaja selgitusi koos eelnevalt kirjeldatud ekirjavahetusega, leiab kohus, et kostja väide, et tema ei tasunud alates aprillist 2022 hagejale elatist seetõttu, et ta ei teadnud millisele arveldusarvele see tasuda, ei ole eluliselt usutav ning näib tagantjärele otsitud vabandusena. Kui hageja seaduslik esindaja ei teatanud kostjale teist pangakonto numbrit, oleks kostja saanud jätkata hageja ülalpidamiseks elatise maksete tegemist senisele XXX s avatud pangakontole, kuhu kostja veel 19. märtsil 2022 elatise ülekande tegi (tl 59). Kui kostjal oli kahtlus, kas temale teadaolev pangakonto on toimiv, oleks saanud kahtluse kummutada hageja seadusliku esindaja käest seda küsides. Kostja seda ei teinud, kuigi talle oli teada nii hageja seadusliku esindaja telefoni number kui e-posti aadress (tl 49). Seega ei kinnita asjas tuvastatud asjaolud seda, et kostja oleks kohustuse täitmist pakkunud, kuid see ei osutunud võimalikuks hageja seaduslikust esindajast tuleneva asjaolu tõttu. Isegi kui hageja seaduslik esindaja oleks olnud vastuvõtuviivituses võlaõigusseaduse (VÕS) § 119 lg 1 tähenduses, oleks ta saanud elatise kohustuse täita ka VÕS § 120 lg-s 1 ettenähtud võimalust kasutades, hoiustades elatise notari juures.

11.8.Siiski tuleb arvestada, et ka hageja seaduslik esindaja ei teinud mitmete kuude vältel omalt poolt pingutusi, et hageja saaks kostjalt elatist. Riigikohus on oma lahendites leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Järjepidevalt ülalpidamise nõudmata jätmine ei mõjuta õigustatud isiku nõudeõiguse olemasolu, kuid selle asjaoluga saab arvestada nõude ulatuse määramisel. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1136-13, p-d 11-12, 14; Riigikohtu 25. mai 2016 otsus tsviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19-20).

11.9.Hageja nõuab elatist tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2022, s.o 8 kuu ja 19 päeva eest enne hagiavalduse esitamist, kokku summas 1943,40 eurot (225,64x8=1805,12; 225,6487,36=138,28; 1805,12+138,28=1943,40). Sellest summast tuleb maha arvestada kostja poolt õppemaksu tasumise näol juba tasutud elatis summas 160 eurot ning tasumisele kuuluks veel 1783,40 eurot. Hageja seadusliku esindaja kinnitusel olid hageja vajadused tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil veelgi suuremad kui on märgitud hagiavalduses (tl 63). Siiski nõuab hageja ka tagasiulatuvalt elatist miinimummääras. Hageja seaduslik esindaja pöördus kostja poole elatise tasumise nõudega alles 30. oktoobril 2022 (tl 29).

Seega ei täidaks praegusel hetkel elatise tagasiulatuv väljamõistmine 8 kuu ja 19 päeva eest (sh 7 kuu eest, mil hageja kostjalt elatise tasumist kordagi ei nõudnud) enam hageja jooksva ülalpidamise ülesannet ning paneks kostja tema kinnitusel raskesse majanduslikku olukorda (tl 63).

11.10. Kohtule esitatud töölepingust XX.XX.XXXX nähtub, et kostja töötab XXXna ning tema töötasuks on põhipalk 800 eurot kuus (bruto) ning igakuine töötulemustest sõltuv lisatasu on kuni 346 eurot kuus (tl 31-32). Kostja selgitas kohtuistungil, et tema majanduslik seis on olnud alates aprillist 2022 kuni praeguseni ühesugune – tema töötasuks on 1200-1250 eurot kuus ning tal ei ole vara (kinnisvara, sõiduvahendeid), ta üürib korterit (tl 63). Eeltoodust nähtub, et kostja ülalpidamisvõimes ei ole alates aprillist 2022 kuni praeguseni toimunud muutust. Kostjal oli ja on võimalik jooksvalt hagejale miinimummääras elatist anda kahjustamata enese toimetulekut. Kostja ei ole esile toonud, et temal oleks tagasiulatuva elatise nõudmise perioodi kestel esinenud mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kostja on siiski välja toonud, et tagasiulatuva elatise terviklik väljamõistmine oleks tema jaoks ebamõistlikult koormav.

Kostja selgitas kohtuistungil, et kui XXX 2022 hageja koos emaga Eestisse tulid, võttis kostja kulude kandmiseks laenu (tl 63). Kostja on leidnud, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise korral peaks ta uuesti laenu võtma (tl 63 pöördel). Tagasiulatuva elatise kogusumma 1783,40 eurot ületab kostja töötasu ca 530 euro võrra. Kostja selgituste kohaselt puudub temal muu vara, mille arvel tagasiulatuva elatise nõuet täita. Kostjal tuleb lisaks tagasiulatuvale elatisele tasuda ka jooksvat elatist ning tagada enese ülalpidamine, sh tasuda üürikorteri eest. Kohtu hinnangul ei ole eeltoodu alusel kahtlust selles, et tagasiulatuva elatise täies ulatuses väljamõistmine oleks temale ebamõistlikult koormav.

11.11. Kohus leiab, et tekkinud olukorras, s.o elatisevõla kuhjumises, on oma osa ka hageja seaduslikul esindajal, kes seitsme kuu jooksul ei nõudnud kostjalt kordagi ülalpidamiskohustuse täitmist. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja seaduslik esindaja ei nõudnud seitsme kuu jooksul kordagi kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist, tuleb elatise ulatuse määramisel arvestada selliselt, et elatise ulatust alates 1. aprillist 2022 kuni 31. oktoobrini 2022 tuleb vähendada 30% võrra. Selliselt on hagejale tagatud tagantjärele elatise saamine, kuid kostjale oleks vähendatud kohustuse täitmine jõukohasem.

11.12. Seega, 1. aprilli 2022 kuni 31. oktoobri 2022 eest kuulub tagasiulatuvalt tasumisele 945,65 eurot (225,64x0,7=157,95; 157,95x7=1105,65; 1105,65-160=945,65), millele lisandub 2022. aasta novembrikuu eest 225,64 eurot ja detsembrikuu 19 päeva eest 138,32 eurot, kokku 1309,61 eurot.

Eeltoodust tuleneb, et hagiavaldus kuulub tagasiulatuva elatise nõude osas rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb PKS § 108 alusel hageja kasuks välja mõista tagasiulatuv elatis perioodi 1. aprill 2022 kuni 19. detsember 2022 eest summas 1309,61 eurot.

12.Kohus määrab kindlaks ka otsuse täitmise korra. Hageja on palunud elatise tasuda igakuiselt hiljemalt üheksandaks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja N. K. pangakontole nr XXX selgitusega „elatis“. Kostja ei ole otsuse täitmise korra taotlusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja taotluse ning kohustab kostjat tasuma hageja elatise hageja seadusliku esindaja nimetatud pangakontole, sh tuleb kostjal igakuine elatis, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva otsuse jõustumist, tasuda hageja seadusliku esindaja pangakontole iga kuu üheksandaks kuupäevaks selgitusega „elatis“.

13.Kohus jätab otsuse tegemisel tõenditena arvestamata XXX keelsed tõendid (tl 4-6 pöördel), kuna kohtule ei ole esitatud nende tõlget eesti keelde. Kohus jätab samuti arvestamata hageja tõendid tähtajalise elamisloa andmise otsuse ja elamisloa kaardi väljastamise kohta (tl 22-23), kuna neil ei ole asjas tähtsust. Kohus ei võta asja juurde ega hinda tõendeid, mis on esitatud pärast asja arutamise lõpetamist, s.o hageja seadusliku esindaja poolt 16. aprillil 2023 esitatud tõendid (tl 71-79).

Menetluskulude jaotus 14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

15.Kohus ei nõustu kostjaga, et menetluskulud oleks õiglane jätta hageja kanda. Kui kostja jättis alaealisele lapsele elatise tasumata, pidi kostja arvestama võimalusega, et laps pöördub elatise väljamõistmiseks kohtu poole ning sellega tekivad menetluskulud. Kostja poolt kohtule esitatud 1. novembri 2022 e-kirjas on kostja ise soovitanud hageja seaduslikul esindajal pöörduda elatise küsimuses vastavate ametkondade poole (tl 29 pöördel-30). Seega pidi kostja arvestama, et kohtumenetluse korral kaasnevad sellega ka menetluskulud.

16.Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.