Kriminaalasi nr 1-16-149 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- detsember 2017 Jõgeva kohtumaja (kohtuistung toimus 21.12.2017) Kriminaalasja number 1-16-149 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar, istungil osales kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi Taotlus erakorraline ettekanne D.N-i kohta Süüdimõistetu D.N isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx, e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 74 lg 4 alusel pöörata täitmisele D.N-ile Tartu Maakohtu 12.01.
- a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-149 mõistetud karistus, mis on 1 (üks) aasta vangistust. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK D.N on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 12.01.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-149 KarS § 424 järgi ja mõistetud karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et D.N-ile mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui D.N ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli teostamiseks määrati D.N elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. 1
(4)Tartu Maakohtu 17.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9075 mõistetud rahaline karistus jäi iseseisvale täitmisele. 10.04.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Kerli Vasar kohtule esimese erakorralise ettekande D.N-i kohta, kuna süüdimõistetu oli jätnud erinevatel põhjustel registreerimiskohustusele ilmumata, muutnud erinevatel põhjustel registreerimisaegu ja tulnud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Eelnev takistas kriminaalhoolduse läbiviimist ja hooldusalusega koostöö tegemist. D.N ilmus kriminaalhooldusametniku vastuvõtule alkoholijoobes 23.05.2016 ning ametnik tegi selle kohta noomituse. 20.06.2016 ilmus hooldusalune ametniku vastuvõtule jääknähtudega. Ka 21.11.2016 planeeritud registreerimiskohustuse täitmisele ilmus D.N alkoholi tarvitamise tunnustega, ametnik teostas alkoholi kontrolli, isikul oli alkoholijoove 0,519 mg/l. 24.03.2017 tuvastas ametnik D.N taas alkoholijoobe 0,239 mg/l. Isiku sõnul tarvitas ta alkoholi samal päeval sõbraga pubis. Registreerimiskohustuse täitmisel on isik olnud üleolev ja kiiresti ärrituv, selgitades ametnikule, et teda ärritab, kui keegi soovib tema põhimõtteid muuta. Isiku ütluste kohaselt on üheks tema põhimõtteks sõbra aitamine kasvõi alkoholijoobes sõidukit juhtima minnes. Ka ei näe ta probleemi mootorsõiduki juhtimises ilma juhtimisõiguseta. D.N on süstemaatiline õigusrikkuja, kelle suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole olnud tõsiseltvõetav. Lähtudes sooritatud kuriteo iseloomust, mis on mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes, tegi ametnik ettepaneku määrata D.N-ile KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud lisakohustuse. Kohus leidis, et taotlus on põhjendatud ja 08.05.2017.a määras süüdimõistetule KarS § 75 lg 2 p 2 alusel lisakohustuse mitte tarvitada alkoholi. 08.12.2017.a saabus kohtule teine erakorraline ettekanne D.N-i kohta. Erakorralisest ettekandest nähtub, et süüdimõistetu ei ole oma käitumist oluliselt korrigeerinud ka peale eelmise erakorralise ettekande arutelu 08.05.2017 ja jätkas rikkumistega, s.t ei täitnud registreerimiskohustust kokkulepitud aegadel. D.N ei ilmunud registreerima 28.07.2017.a ja 31.07.2017.a põhjendades mitteilmumist töökohustustega Tartus. Ametnik reageeris kirjaliku hoiatusega. Taaskord 30.08.2017 ei täitnud süüdimõistetu registreerimiskohustust kokkulepitud ajal, kuna ei saanud millegagi ametniku vastuvõtule tulla. 18.09.2017.a. ei täitnud D.N registreerimiskohustust, mitteilmumist põhjendas taaskord tööga. Ka 09.10.2017.a ei täitnud hooldusalune registreerimiskohustust, kuna olevat lihtsalt ära unustanud. 23.10.2017. a registreerimiskohustuse täitmata jätmist põhjendas D.N taas töökohustustega. Ametnik on hooldusalusele korduvalt vastu tulnud ja lubanud isikut registreerimiskohustust täitma Tartu Tiigi 78. 20.11.2017.a. ilmus hooldusalune registreerimiskohustust täitma Tartu Tiigi 78 alkoholijoobes, näit 0,240mg/l. Ametnik on korduvalt isikule seletanud, et millised on tagajärjed registreerimiskohustuste täitmata jätmisel ja kohtu poolt määratud kohustuste rikkumisel. Positiivseid muutusi ei ole järgnenud, isik on kiiresti ärrituv ja enda teguviisi suhtes õigustav, selgitades ametnikule, et ei tundnud ennast alkoholijoobes ja kellelegi otsest ohtu ta ei tekitanud. Eeltoodu põhjal asus kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes seisukohale, et D.N on süstemaatiline õigusrikkuja, kelle suhtumine kriminaalhooldusesse ei ole tõsiseltvõetav, isiku omavastutus on madal ja alkoholi tarvitanuna võib ta toime panna uue kuriteo. Kriminaalhoolduse läbiviimine on olnud takistatud ja sellest tulenevalt on taotletud kriminaalhooldusperioodi pikendamist 6 kuu võrra. 21.12.2017 kohtuistungil jäi kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde. Kriminaalhooldusametnik lisas, et ka ettekande esitamisele järgneval ajal on 2
(4)registreerimiskohustuse täitmine olnud probleemne ja isiku käitumine üleolev. Kuna registreerimiskohustuse täitmine on olnud lünklik ja kriminaalhoolduse algusperioodil ilmus hooldusalune vastuvõtule alkoholijoobes, ei ole olnud võimalik süüdimõistetuga riske maandavad tegevusi läbi viia. Isik ei teadvusta tänaseni probleeme, mis tal tulenevad alkoholitarvitamisest. D.N selgitas, et ei ole saanud registreerimas käia tulenevalt enda töötamise kohast Tartus ja tema kohustuste täitmist võiks lihtsustada kriminaalhoolduse üleviimine Tartusse. Alkoholitarvitamises ta probleemi ei näe. Peale keelu panemist on tarvitanud alkoholi ühel korral koos sõbraga, et oleks kergem laenu saada. Alkoholitarvitamisega ta ei ole kedagi ohustanud, kõrvalist alkoholist loobumiseks ei vaja. Süüdimõistetu leiab, et kuna ta ei ole toime pannud ühtegi kuritegu ja enda rikkumistega kedagi ohustanud, siis tema vangistusse saatmine ei ole põhjendatud. KOHTU SEISUKOHT Kriminaalhooldusametnik on erakorralises ettekandes ja kohtuistungil kirjeldanud, kuidas on D.N tulnud toime kriminaalhooldusnõuete täitmisega ning milline on olnud hooldusaluse suhtumine temale määratud kohustustesse. D.N on kogu kriminaalhoolduse aja olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisel - ta on süstemaatiliselt jätnud määratud aegadel ilmumata, muutnud erinevatel põhjustel registreerimisaegu ja tulnud registreerimiskohustuse täitmisele alkoholijoobes. Eelnev on takistanud kriminaalhoolduse läbiviimist ja hooldusalusega koostöö tegemist. Kriminaalhooldaja on taotlenud süüdimõistetu katseaja pikendamist 6 kuu võrra. Kohus leiab, et kohtule erakorralise ettekande esitamine on olnud põhjendatud, kuid ei nõustu ametniku ettepanekuga sekkumise valiku osas. Vastavalt KarS § 74 lg 4, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Katseaja pikendamine ei ole käesolevalt põhjendatud, D.N-ile karistuseks mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Käitumiskontrollile allutamine ei ole süüdimõistetu käitumise mõjutamiseks olnud piisav. D.N on süstemaatiliselt rikkunud registreerimiskohustust ja lisaks ilmunud ametniku juurde alkoholijoobes, mis on teinud võimatuks kriminaalhooldusega kaasnevate tegevuste läbiviimise. Isikule on korduvalt selgitatud katseajaga seonduva käitumiskontrolli sisu, talle määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ja nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kriminaalhooldaja on üritanud suunata süüdimõistetut ja parandada tema suhtumist kohustuste täitmisse erinevate mõjutusvahenditega – temaga on korduvalt vesteldud, rikkumiste korral on tehtud hoiatusi ja ühel korral on juba ka varem kohus arutanud erakorralist ettekannet. Sõnades on D.N kohtus andnud lubadusi enda käitumist korrigeerida, kuid ei ole seda teinud. Ta on jonnaka järjekindlusega jätkanud kontrollnõuete rikkumist ja lisandunud on ka kohtu poolt täiendavalt määratud kohustuse rikkumine. Süüdimõistetul ei ole mõjuvaid põhjusi rikkumiste õigustuseks välja tuua, ta on ennast õigustav ja leiab, et piirangud tema käitumise mõjutamiseks ei ole vajalikud ega põhjendatud. Süüdimõistetu suhtumist õiguskorda iseloomustab kohtu arvates ka asjaolu, et teda on küllaltki lühikese ajavahemiku jooksul karistatud KarS § 424 järgi kahel korral - 17.11.2014 ja 12.01.2016. Talle on mõlemal korral antud võimalus kanda karistust vabaduses, mõistes esimesel korral karistuseks rahalise karistuse ja käesolevalt vabastatud tingimisi vangistuse 3
(4)kandmisest. D.N ei ole kumbagi karistust nõuetekohaselt täitnud ja on jätkanud rikkumisi. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et D.N-ile ei ole senini kohaldatud meetmed mõju avaldanud, mistõttu katseaja pikendamine ei ole põhjendatud ega piisav. Karistuse eesmärke on võimalik täita vaid D.N-ile karistuseks mõistetud vangistuse täitmisele pööramisega. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1, 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)