Obsah (7)

§ 657§ 651§ 667§ 659§ 171§ 172§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2023, Tallinn Kohtuasja number 2-23-4228 Kohtuasi X avaldus Y vast

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend 28. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt

§ 657

lg 1 p-le 1 koosmõjus §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning 6 määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning kaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 29. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (

§ 651lg 1 ja § 659).

Lapse ema määrust ei vaidlustanud. Praegusel juhul vaidlustas isa määruse osas, millega maakohus jättis vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes osaliselt lõpetamata ja talle lapse elukoha ja hariduse küsimustes üle andmata. Määruskaebuse kohaselt heidab lapse isa maakohtule eelkõige ette tõendite ebaõiget hindamist, kohtumääruse põhjendamiskohustuse rikkumist ja et seetõttu ei ole lahend tehtud lapse huvides. 30. Lapse isa taotles asja läbivaatamist kohtuistungil.

§ 667

lg 3 esimese lause kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks praegusel juhul kohtuistungit korraldada ning leiab, et asja saab lahendada kirjalikus menetluses. Maakohtu menetluses on kogutud asja õigeks lahendamiseks piisavalt tõendeid.

1. PKS § 116 lg 1 kohaselt on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Ühise hooldusõiguse korral teostavad vanemad PKS § 118 lg 1 järgi ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu. Ka juhul, kui vanemad elavad lahus, peavad nad ühise hooldusõiguse korral otsustama lapsega seotud olulisi asju ühiselt, samas kui PKS § 145 lg 2 järgi otsustab vanemate lahuselu korral lapse igapäevaelu (tavahooldamise) asju see vanem, kelle juures laps parasjagu viibib (RKTKm 05.01.2022, 2-21-233, p 13). Vanematel puudus vaidlus, et laps elab vaheldumisi kummagi vanema juures nädala kaupa ja lapse üleandmine toimub pühapäeva õhtul.
2. Ringkonnakohus selgitab, et vanemate hooldusõiguse muudatuste üle otsustades teeb kohus PKS § 123 ning § 137 lg 2 p 2 ja lg 3 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi, sh vanemate vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumust lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Ühise hooldusõiguse lõpetamise üle otsustamine ja ühele vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi (RKTKm 12.02.2016, 3-2-1-159-15, p 28 teine lõik). Vanem peab oma vanema õigusi teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus (RKTKm 30.05.2011, 3-2-1-32-11, p 15).
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ületanud maakohus antud juhul diskretsiooni piire ega rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, mistõttu puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks või selle muutmiseks. Maakohus põhjendas nõuetekohaselt oma otsustusi ja lähtus lahendi tegemisel lapse huvidest. Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutluse tegemisel nendest piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Ringkonnakohtu hinnangul ei esitatud määruskaebuses selliseid väiteid, mis annaksid aluse maakohtu määrust muuta ja tõendeid maakohtust erinevalt hinnata. Maakohus hindas tõendeid nende kogumis ja nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas oma arvamuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata (

§ 659ja § 654 lõige 6).

Lapse huvides ei ole olukord, kus ema jäetakse ühise hooldusõiguse teostamise juurest põhjendamatult kõrvale. Nii lapse ema kui isa olid huvitatud lapse heast käekäigust ning soovisid lapse elus aktiivselt osaleda. Ühise hooldusõiguse lõpetamine mis tahes küsimuses ja sellega ühe vanema kõrvalejätmine last puudutavate otsuste tegemisest saab kõne alla tulla üksnes siis, kui see on lapse huvides vältimatult vajalik, mh kui vanemate suutmatus jõuda last puudutavates küsimustes kokkuleppele ohustab lapse heaolu. Käesoleval juhul ei esinenud 7 selliseid asjaolusid, st last puudutavates küsimustes vaidlusi või erimeelsusi, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks.

1. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt olid mõlemad vanemad üksmeelel selles osas, et lapse huvides oli turvaline, stabiilne ja ettenähtav elukorraldus. Laps käis alates
2. aasta märtsist XXX lasteaias ja elas vanemate kokkuleppe kohaselt vaheldumisi mõlema vanema elukohas nädala kaupa. Mustamäe Linnaosa Valitsuse vaatluse käigus selgus, et laps tundis end XXX lasteaias rõõmsalt, kindlalt ja vabalt. Laps tuli hommikuti lasteaeda mõlema vanema juurest rõõmuga. Eestkosteasutuse hinnangul oli lapse huvides toetada tema kohanemist XXX lasteaias. Lasteaia õpetajate sõnul sujus ka koostöö vanematega järjest enam (II kd, tl 1). Lapse ema märkis 30.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse käigus, et ei olnud õige korduvalt lapse lasteaeda vahetada ning kuivõrd lapsele lasteaias meeldis, kinnitas ema, et ei vaheta lasteaeda enam mingil juhul. Emale oli oluline, et laps saaks rahulikult käia lasteaias, trennis ja huviringides ja et tal oleks võrdne suhtlus mõlema vanemaga. Samuti märkis isa 25.05.2023 Mustamäe Linnaosa Valitsuse töötaja kodukülastuse käigus, et lapsele meeldis lasteaias järjest enam ning isa sõnul oli põhiline, et laps ei peaks enam lasteaeda vahetama (II kd, tl 6).
3. Ringkonnakohtu hinnangul tundis laps end mõlema vanemaga turvaliselt ja hoitult. Mõlemad vanemad pingutasid lapse heaolu nimel ja olid valmis selle nimel koostööd tegema. Samuti oli mõlemale vanemale oluline lapse stabiilne elukorraldus. Lapse huvides ei olnud vahetada lasteaeda ning mõlemad vanemad kinnitasid korduvalt, et ei soovi lapse lasteaeda muuta. Samas leiab kohus, et isa seisukohad käesolevas menetluses olid vastuolulised, kuivõrd lapse isa märkis oma 04.05.2023 menetlusdokumendis, et lapse lasteaia vahetamine Õismäele oli põhjendatud, kuivõrd see vähendaks oluliselt isa juurest lasteaeda liikumise aega. Kohus nõustub Mustamäe Linnaosa Valitsuse seisukohaga, et käesoleval juhul on lapse huvides toetada tema kohanemist XXX lasteaias. Maakohus märkis asjakohaselt, et isa soov lapse lasteaeda vahetada ei olnud kantud lapse huvidest. Isa määruskaebuse väited, et ühise hooldusõiguse säilimisel jätkab ema lapse lasteaia vahetamist, ei olnud ringkonnakohtu hinnangul tõendatud ja oli oletuslik. Laps käis alates
4. aasta märtsist XXX lasteaias ja mõlemad vanemad kinnitasid menetluse jooksul korduvalt, et nad ei soovinud lasteaeda vahetada, kuivõrd lapsele seal meeldis.
5. Seoses viibimiskoha küsimuses ainuhooldusõiguse andmisega isale märgib ringkonnakohus, et asja materjalide kohaselt elas ema alates 20.05.2022 aadressil AAA, Mustamäe linnaosa, Tallinn. Korter kuulus emale ja tema uuele elukaaslasele (I kd, tl 59, 145). Menetluse jooksul andis ema nõusoleku lapse registreerimiseks isa elukohta (II kd, tl 9, 197). Rahvastikuregistri andmetel oli lapse elukoha aadress alates 21.07.2023 MMM. Vastuseks isa määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et pere lahkuminek võibki tihti põhjustada kõigi poolte elukorralduses ajutisi ettenägematusi. Reeglina toob lahkuminek kaasa ühe osapoole väljakolimise pere senisest ühisest elukohast ning vajaduse leida uus ja sobiv elukoht. Kuigi ema kolis pere ühisest elukohast välja, tagasid vanemad lapse suhtluse mõlemaga vanemaga ja suhtluskorra selliselt, et laps on ühe nädala kaupa mõlema vanema juures. Asja materjalidest nähtuvalt nõustusid vanemad, et selline suhtluskord oli toimiv ja sobis lapsele hästi, kuivõrd laps soovis aega veeta mõlema vanemaga. Kuigi lapse ema esitas menetluse jooksul avalduse lapsega suhtluskorra kindlaksmääramiseks selliselt, et lapse põhielukoht oleks ema juures, mis oli maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-23-7684, loobus ema 08.09.2023 oma avaldusest põhjendusel, et nädal/nädal suhtluskord oli toimiv ning vaidluse jätkamine ei olnud lapse huvides. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei esinenud vanemate vahel selliseid erimeelsusi, mis annaksid aluse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks PKS § 137 lg 1 alusel ning määruskaebuse rahuldamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on lapse huvides, et mõlemad 8 vanemad osalevad lapse elus ja teevad ühiselt last puudutavaid otsuseid. Kohtule ei nähtu menetlusosaliste seisukohtadest, maakohtu määruse ega toimiku materjalide pinnalt, et vanemate vahel oleksid olulised ja ületamatud erimeelsused lapse kasvatamisega seotud küsimustes. Mõlemad vanemad on suutelised ja soovivad lapse eest hoolitseda. Lapsel on võrdselt tugev kiindumussuhe ja emotsionaalne lähedus mõlema vanemaga, samuti on lapsel võrdselt head elutingimused mõlema vanema juures. Vanematel on suutlikkus teha lapse kasvatamiseks vajalikku koostööd. Ringkonnakohus peab tõenäoliseks, et vanemad suudavad ka edaspidi hooldusõigust lapse elukoha ja hariduse küsimustes teostada ühiselt.
6. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jäävad

§ 171

lg 1 ja § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad vastavalt

§ 172lg-le 3 riigi kanda.

Riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramise taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. 38.

§ 696lg 3 võimaldab esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt) 9